Reservõppused ja lisaõppekogunemised

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=84243493

Miks Kaitseväe pressiosakond asju nii lihtsalt ei suuda seletada?

[Kriku]

Akf Herem annab online intervjuu: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=84253789

[Überpolkovnik]

Miks Kaitseväe pressiosakond asju nii lihtsalt ei suuda seletada?

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=84243493

Viide Päevalehe juhtkirjale. Ei näe seost. Kehitan õlgu.

[Drax]

https://arvamus.postimees.ee/6448606/ig ... lkoppusele

Ma tulin õppusele kaugelt Inglismaalt just sellepärast, et näidata Eesti ühiskonnale, et «meil» on soov integreeruda. Et päris tihti on meie eestimeelsus palju suurem kui eesti keele kandjate seas. Kui Igor Inglismaalt saab tulla ja Tarmo Keilast ei tule, tuleb mõelda selle peale, kuidas me defineerime eestlust, kirjutab Igor Ahmedov.

Ehk on kellelgi täispikkuses?

[Frukt]

Ma tulin õppusele kaugelt Inglismaalt just sellepärast, et näidata Eesti ühiskonnale, et «meil» on soov integreeruda. Et päris tihti on meie eestimeelsus palju suurem kui eesti keele kandjate seas. Kui Igor Inglismaalt saab tulla ja Tarmo Keilast ei tule, tuleb mõelda selle peale, kuidas me defineerime eestlust, kirjutab Igor Ahmedov.

Jah, mina olen see hull vend, kes tuli eelmisel nädalal Inglismaalt välkõppusele Okas 2018 kohale. Kui lugeda Facebookist kommentaare, siis saan enda kohta üht kui teist teada. Näiteks vene Postimehe Facebooki lehel kirjutatakse, et mind pole üldsegi olemas ja niinimetatud Igor Ahmedov on tegelikult Eesti propaganda masin. Kui lugeda aga teisipäeval ilmunud Eesti Päevalehe artiklit, siis oskas endine kaitseminister ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (SDE) kasutada mind väga nutikalt ära selleks, et leida vabandusi probleemidele, mis tekkisid välkõppuse ajal.

Ma tahaks vastata kahele küsimusele. Esiteks, miks on välkõppusele tähtis ilmuda isegi siis, kui sa välismaal elad? Ja teiseks, kas õppusel toimunu oli siis nii halb, nagu ajalehed kirjutavad?

Filmis «Detsembrikuumus» on üks taoline dialoog:

«Palju venelasi on?»

«Vabandust, mina olen venelane. Seal on kommunistid.»

Ma ei taha praegu hakata arutlema selle üle, mis vahe on kodakondsusel, emakeelel ja rahvusel. Sellegipoolest tahan eelpool mainitud dialoogi kohta märkida järgmist: kaitseväes oleme me kõik eestlased, sest Vene passiga mehed ja naised kaitseväes ei teeni, samas vene emakeelega rääkivate inimeste seas on palju ukrainlasi, tatarlasi ja nii edasi. Samas, päris tihti tuleb seda «eestlust» tõestada. Kas siis nendele, kelle emakeel on eesti keel või hoopis mõni muu keel.

Šokk minu jaoks tuli just vene kogukonna poolt. Mind hakati sõimama selle pärast, et ma kohale tulin.

Ma tulin õppusele kaugelt Inglismaalt just sellepärast, et näidata Eesti ühiskonnale, et «meil» on soov integreeruda. Et päris tihti on meie eestimeelsus palju suurem kui eesti keele kandjate seas. Kui Igor Inglismaalt saab tulla ja Tarmo Keilast ei tule, tuleb mõelda selle peale, kuidas me defineerime eestlust. Šokk minu jaoks tuli just vene kogukonna poolt. Mind hakati sõimama selle pärast, et ma kohale tulin.

Kallid vene kogukonna esindajad (Delfi või Postimehe kommentaatorid), ärge palun rääkige sellest, kui raske teil Eestis on ja kuidas teid siin diskrimineeritakse, kui te ise samal ajal ei viitsi panustada integreerumisse. Kui teie ise ei viitsi integreeruda, siis ärge tehke halba mainet nendele inimestele, kes seda soovivad. Müts maha nende meeste ees, kelle emakeel on vene keel, ja kes kohale ilmusid. Oleks tegelikult huvitav teada, kui suur osa meestest, kes välkõppusele ilmusid, olid eesti või mõni muu keele kasutajad, võrreldes sellega, kui palju neid kutsutud on.

Rääkides varustusest, siis see tõesti vastab tõele, et mingist varustusest jäi puudu, aga see toimetati hiljem kohale. Kindad olid lõpuks väljastatud, sokid olid minu meelest laupäeval ka olemas, neid lihtsalt ei väljastatud, kuna me tegelesime juba varustuse äraandmisega. Kui tegevus oleks veninud pikemaks, oleks ka see varustus meieni jõudnud.

Härra Laaneots, ma olen õnnelik, et teie ei ole enam kaitseväe juhataja ja ma ei pea teie all teenima. Laaneots ütles: «Mis kuradi kindaid nad praegu tahavad, kui väljas on plusskraadid? See on poisikeste vingumine, need pole mingid sõjamehed.» Suurimatel virisejatel soovitas ta sootuks naistevormi ehk seelikud selga panna.


Esiteks, kindaid oli vaja mitte selleks, et käsi soojas hoida, vaid teenistusülesannete täitmiseks ehk me vajasime töökindaid. Teiseks, teie seksistlik kommentaar ei sobi ohvitserile, kes peaks olema džentelmen. Te vist unustasite, et Eesti kaitseväes teenivad ka naised, keda te oma kommentaariga solvasite.

Viimane asi, millest ma tahaks rääkida, on see, et tegevväelased olid meiega ausad. Kõigil oli kohale jõudmisega kiire, kõik tahtsid mingit infot. Need tegevväelased, kellega mina kokku puutusin, kes pidid nagu meiegi oma nädala plaane muutma, olid solidaarsed reservväelastega. Kui neilt midagi küsiti, siis nad vastasid ausalt, et nad ei tea minu küsimustele vastuseid.

Minu kui üksikvõitleja vaatenurgast toimis see õppus probleemidest hoolimata. Isegi kui ma sain esimesel ööl ainult tunnikese magada, mõned said jällegi rohkem, mõned ei saanud üldse. Mul oli kõige rohkem hea meel selle üle, et nägin vanu kaasvõitlejaid ja sain kohtuda uutega. Selle hindamise, kas õppus toimis hästi pataljoni või sõjaolukorra vaatenurgast, jätaksin ma diivanikindralitele. Neid on viimasel ajal kuidagi eriti palju. Eriti selliseid isamaa «patrioote», kelle emakeel on nii eesti kui ka vene keel.

[Kapten Trumm]

Kuidas seda kinnasteprobleemi nimetada, kas "kinnaste sündroom" või.....?

[Überpolkovnik]

Kuidas seda kinnasteprobleemi nimetada, kas "kinnaste sündroom" või.....?

Kinnasteprobleem?

[Kapten Trumm]

"Kinnaste sündroom" võiks kokkuvõtvalt olla vinguritest reservistide hädaldamine (sotsiaal)meedias.
Mõtlemisvõimeline meesterahvas ehk taipab teatud asju ise kaasa võtta, eriti kui omab kogemust, millist varustust sai (või ei saanud) ajateenistuse ajal.
Näiteks tikud, paar töökindaid, paar paari sokke jne.

Olen ühte suuremat formeerimist kõrvalt näinud (mida reservistid kotiga kaasa vedasid), no lumehelbekesed on lumehelbekesed.
Värvikamaid näiteid: 4 kaheliitrist Coca Colat, spordikotitäis raamatuid (kuulujutud molutamise kohta annavad tulemusi), paar kilo shokolaadi jne.
Vajus kohe karp lahti. Pean ise siinkohal tänama vist enda pioneerijuhte, kes õpetasid selgeks, mida metsa kaasa võtta.

[Bjorn]

Ja kust kohast see reservväelane seda infot peaks võtma mis tal kaasa on vaja võtta igaks juhuks kui üksus ei suuda tagada normaalselt ja eesmärgipärast varustust. Sealjuures kui väljas on +5 kraadi, vihm ja tuul, siis vähemalt 2 paari (nahk või töö)kindaid loen elementaarseks ning eesmärgipäraseks varustuseks 100%.

Ehk siis kui on käsk ilmuda viivitamatult kogunemiskohta ning kaasas peab olema enda ja auto dokumendid, siis ei pea ega tohigi võtta reservväelane muud kraami kaasa mille pärast peavad formeerijad pärast pead murdma stiilis kelle asjad, kus kohas säilitada jne.

[Kapten Trumm]

Eks siin on ka teatud mõtteainet paindlikkuse kohapealt - suures süsteemis on ka suured hammasrattad.
Muidugi juba staažika tegijana mulle need varustuse-teemalised nutulaulud hästi ei müü. Mina tellisin oma esimese välivormi (selle halli karvase kraega, kolmevärvilise laigu) oma raha eest, sest laost pakuti mulle mingeid laste suuruses rootsi kaltse. Õnneks võimaldas tollal riik teatud pandlikkust, et oma raha eest sai osta. Esimese kroonu kulul täis vormi sain selga alles 2015. Sain samamoodi sama tekstiga neid kutseid, olete kohustatud, kaasa võtta ja kaasa mitte võtta. Olen käinud RÕK-idel rohkem kui suvaline KV reservist. Sestap, mul ei kutsu see "kinnaste sündroom" kaasa enamat iroonilisest muigest. 2006 õppekogunemise fotol oli mul seljas 90ndate laiguline välivorm, Rootsi rakmed, Rootsi seljakott, vene plekist kiiver ja kasutatuna laost saadud saapad. Loomulikult peavad asjad korras olema ja üks kastitäis töökindaid võiks igas väeosas alati laos seista, et mõtlemisvõimetuid lumehelbekeste põlvkonna esindajaid kindlast surmast säästa.

Kui täna aetakse kokku üks 1998 sündinud seltskonna kompanii ja öeldakse, et võtke kaasa enda varustus, siis tuleks sellest vist relvastatud mäss? Mis siis saab, kui kohale tulles selgub, et riieteladu sai just pihta, relvi ja moona oleks, aga tuleb oma tsiviilriietes minna....?

[Kriku]

Vabandan, et kordan ennast. Aga nagu öeldud - õppused on selleks, et neist õppida. Kinnaste puhul siis:
1) õppetund riigile: varustuselementide logistika vajab lihvimist;
2) õppetund kodanikule: alati tasub midagi kaasa võtta.

Kui reaalselt sõjaks läheks, küll siis oleks rohkem neid, kes kodust midagi kaasa võtaks. Praegu oli ju teada, et kohevarsti ollakse tagasi, aga kui on võimalus, et minnakse kuudeks ja toimub tegelik sõjategevus, siis peaks inimene ikka täisidioot olema, kui ta oma kindaid või taskunuga või tikke vms. igaks juhuks ligi ei võtaks.

[alari]

KL ja KV rõki formeerimised on erinevad - põhiliselt selle tõttu, et KLi meestel on varustus suures osas käes ja võibolla saab mingit täiendust. KV-s on kirjas, et kaasa tuleb võtta mingid asjad, mida on üsna vähe - kõik muu vajaliku peaks andma KV.
Lisaks KV paneb vajadusel uued inimesed struktuuri, KLis on seda ikka väga palju vähem. Näiteks kunagi kv rõkil oli minu jaoks ainult 1 mees, keda varem teadsin.

KL ja KV rõkid ei ole nii lihtsalt võrreldavad- eks tundubki, et on samasugused, kui ühe või teisega kogemusi pole.

[Kapten Trumm]

See poputamine on ka teatud mõttes ohtlik, mis saab siis, kui Taara linnakusse sadas samal hommikul veits rakette sisse ja enda varustust tuleb kuskilt rusude alt otsima hakata? Või relvalao pihtasaamise tõttu on 1 automaat kolme mehe peale? Reservistid ütlevad, et sellise riigi eest, kes riideid ei anna, nad ei sõdi? Ootan huviga, kas tuleb ka stamm-vastus - "siis kui nii juba juhtub, on kõik pekkis ja oleme failinud".

KL ja KV rõkid ei ole nii lihtsalt võrreldavad- eks tundubki, et on samasugused, kui ühe või teisega kogemusi pole.

Ütleme nii, et siin on KL lihtsalt mõnevõrra kaugemale jõudnud.

Näiteks kunagi kv rõkil oli minu jaoks ainult 1 mees, keda varem teadsin.

Ma loodan, et taolist porni meil enam ei tehta, sest see pole oma kvaliteedilt parem nõuka aegsest sõjakomissariaatide praktikast, kus "üksusi" koostati ainult sõjalise eriala järgi ja nende tegelikku lahinguväärtust võis ainult oletada, kui nt puudus aeg koostegevusõppeks (selleks on vaja juba päevi).

[Veiko Palm]

laost pakuti mulle mingeid laste suuruses rootsi kaltse

2006 õppekogunemise fotol oli mul seljas 90ndate laiguline välivorm, Rootsi rakmed, Rootsi seljakott, vene plekist kiiver ja kasutatuna laost saadud saapad.

ja teises teemas rääkis keegi mees ka CG M2 kui solgitorust.

Kas Sa, Trumm, vahetevahel ka oma postitusi nö tervikuna üle loed? Ühelt poolt manitsed raha kokkuhoiule ja mitte näiteks moodsamaid püsse ostma (sest on ju olemas M14), kuid samas nimetad rootsi vormi kaltsuks? Oli see auklik? Määrdunud? Ning miks ei sobi käia reservväelasel nö vana laigu ja nõukogudeaegse kiivriga? Kas laos peavad olema kõik saapad uued? Viskame ära vähekasutatud saapad ja ostame uued, kuid püssiks säilitame M14? Mis on nende postituste mõte?

Ja faktilise märkusena - kinnaste temaatika on saanud palju kajastust. Minul oleva info kohaselt anti reservväelastele kindad (talvekäpikud) ning keset LÕK-i toodi juurde täna varustuses olevad musta värvi sõrmikud.

[alari]

KL ja KV rõkid ei ole nii lihtsalt võrreldavad- eks tundubki, et on samasugused, kui ühe või teisega kogemusi pole.

Ütleme nii, et siin on KL lihtsalt mõnevõrra kaugemale jõudnud.

Ütleks pigem nii, et organisatsioonid on erinevad ja mis on ühele mõistlik (varustus kodus), ei ole teise jaoks alati parim lahendus.

Näiteks kunagi kv rõkil oli minu jaoks ainult 1 mees, keda varem teadsin.

Ma loodan, et taolist porni meil enam ei tehta, sest see pole oma kvaliteedilt parem nõuka aegsest sõjakomissariaatide praktikast, kus "üksusi" koostati ainult sõjalise eriala järgi ja nende tegelikku lahinguväärtust võis ainult oletada, kui nt puudus aeg koostegevusõppeks (selleks on vaja juba päevi).

See oli 9a tagasi - üks esimesi suuremaid reservõppekogunemisi.