www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 17 Aug, 2019 20:28

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 213 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 11, 12, 13, 14, 15
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2017 4:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Juul, 2014 19:18
Postitusi: 702
Eesti palkade juures paljud ei saa endale lihtsalt lubada 2 nädalat kodus paranemist. Eriti summeeritud graafikuga madalamapalgalised töötajad kelle järgmine palk saab eriti räige paugu. Jääd haigeks ja järgmised pool aastat üritad ots-otsaga kokku tulla, samal ajal hädaga laenatud rahasid tagasi makstes. Viisakate palkadega jääks ilmselt enamik koju põdema. See on kurb reaalsus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: "Riigikaitse uus katsumus" - seagripp
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2018 12:38 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15273
Asukoht: Viljandimaa
Kaks varasemat teemat ühendatud. Esimesest üle 6 lk teemavälist loba prügikasti saadetud.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gripp jt. pandeemiad
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2018 12:56 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15273
Asukoht: Viljandimaa
Hispaania gripi õppetunnid aitavad võidelda järgmise pandeemiaga.
Patrick Galey
ajakirjanik, AFP
Tsiteeri:
Kõige hävitavam gripipuhang maailma ajaloos puudutas kolmandikku inimkonnast, tappis kümneid miljoneid inimesi nende oma voodis ja tekitas paanikat maades, mis alles taastusid Esimese maailmasõja hävitustööst. Sada aastat pärast Hispaania gripina tuntud viiruse puhangut ütlevad teadlased, et kuigi ajaloo ohvriterohkeimast pandeemiast on õpitud, ei ole maailm sugugi valmis võitlema järgmise üleilmse surmataudiga. Eelkõige muudavad iga tulevase puhangu ohtlikumaks demograafilised arengud, üha suurenev resistentsus antibiootikumidele ja kliimamuutused.

«Väljakutsed, millega oleme nüüd silmitsi, on vananev rahvastik ja see, et inimesed kannatavad juba mõne tõve, sealhulgas diabeedi või rasvumise tõttu,» rääkis uudisteagentuurile AFP Carolien van de Sandt, kes töötab Melbourne’i Ülikooli Peter Doherty nimelises nakkushaiguste ja immunoloogia instituudis. Teadlased ennustavad, et järgmine gripipandeemia, mille põhjustab arvatavasti mõni linnugripi tüvi, mis nakatab inimesi ja levib lennuliikluse tõttu kiiresti üle maailma, võib tappa kuni 150 miljonit inimest.

Van de Sandt ja tema meeskond on vaadanud läbi virnade viisi andmeid maakera 1918. aastal laastanud Hispaania gripi kohta. Lisaks uurisid nad kolme hilisemat pandeemiat: 1957. aasta nn Aasia grippi, 1968. aasta nn Hongkongi grippi ja 2009. aasta seagripi lainet. Nad avastasid, et kuigi Hispaania gripp tabas igat kolmandat inimest maailmas, elas palju nakatunuid tõsise haiguse üle, suurel hulgal inimestest ilmnesid vaid kerged sümptomid.

Erinevalt suuremast osast riikidest, kes kasutasid sõjaaegset tsensuuri ka levivat viirust puudutavate uudiste avaldamise takistamiseks, jäi Hispaania Esimeses maailmasõjas neutraalseks. Kuna Hispaania ajakirjanduses avaldati palju teateid haigusest, hakkasidki paljud arvama, et tõbi pärines sealt, ja nii jäigi gripilainele riigi nimi külge. Praegu arvatakse, et 1918. aasta gripitüvi kujunes välja hoopis USA sõjaväelaste seas. Toonane haigus surmas ebaproportsionaalselt palju sõdureid ja noori inimesi, kuid uurijate sõnul läheks nüüd puhkeva uue pandeemia puhul teisiti.

1918. aastal võitles maailm ilmasõja majanduslike järelmõjudega ja viirus osutuks eriti surmavaks ulatusliku alatoitumuse tõttu. Teadusajakirjas Frontiers in Cellular and Infection Microbiology avaldatud uurimuse autorid ütlevad, et järgmine puhang levib arenenud maailmas rahva hulgas, kes on kimpus rekordilise ülekaalu ja suhkruhaigusega.

Topeltraske kandam

«Saime 2009. aasta pandeemiast teada, et teatud haigustega (näiteks rasvumise ja diabeediga) inimesed sattusid gripi tõttu oluliselt suurema tõenäosusega haiglasse ja surid tõppe,» rääkis Queenslandi Ülikooli keemia ja bioteaduste osakonna teadlane Kristy Short.

Teadlased hoiatavad, et maailma ootab raske haiguse leviku korral ees topeltkoorem, sest vaesemates riikides on tõsine probleem alatoitumus, mida süvendab veelgi kliimamuutus, samas kui rikkamates riikides on mureks ülesöömine. Lisaks võib pandeemiaid mõjutada üleilmne soojenemine. Van de Sandt selgitas, et kuna paljud gripi tüved tekivad lindudel, siis võib kuumenev planeet muuta seda, kus järgmine haiguspuhang alguse saab. «Kliimamuutus võib kujundada ümber lindude rändemustreid, tuues nii võimalikud pandeemilised viirused uutesse paikadesse, ja võimalik, et ka levitada neid suuremale hulgale linnuliikidele,» selgitas teadlane.

Uurides 1918. aasta haiguspuhangut, torkas silma, et vanemad inimesed pidasid tollal levinud viiruse tüvele palju paremini vastu kui noored täiskasvanud. Teadlased oletavad, et eakamad võisid olla omandanud varasemaid viirusi põdedes teatava immuunsuse.

Enamikule 1918. aastal surnutest – neid olid kokku 50 miljonit inimest ehk 2,5 protsenti kõigist viirusega nakatunutest – said saatuslikuks gripiga kaasnenud bakteriaalsed infektsioonid, mida antibiootikumid on hilisemate pandeemiate puhul aidanud leevendada. Praegu on paljud bakterid aga antibiootikumidele immuunsed. «See suurendab riski, et järgmise pandeemilise haiguspuhangu ajal hakkavad inimesed taas kannatama sekundaarsete bakteriaalsete infektsioonide tõttu ja surevad neisse,» selgitas Melbourne’i Doherty instituudi teadlane Katherine Kedzierska.

Teadlased on eriti mures linnugripi tüve H7N9 pärast – kuigi praegu ei suuda see viirus kanduda inimeselt inimesele, sureb selle tõttu umbes 40 protsenti nakatunutest. «Praegu pole ükski neist viirustest omandanud võimet levida inimeste seas, aga me teame, et viirusel on vaja selle võime saavutamiseks läbi teha vaid mõned üksikud pisikesed muutused ja see võib tekitada uue gripipandeemia,» rääkis van de Sandt.

Avalikkust tuleb harida

Kuigi maailmas elab praegu üle 7,5 miljardi inimese ja sajand tagasi ei olnud tänapäevaseid hiigellinnu ega üleilmset lennuliiklust, rõhutavad teadlased, et valitsustel oleks Hispaania gripi puhangust palju õppida.

Kui võimud teaksid täpselt, missugune viirus levima hakkab, võiksid nad panustada kättesaadava vaktsiini loomisse. Kuid loodus on seadnud asjad nii, et pandeemilise viiruse tüvesid ei saa ennustada. Seepärast on van de Sandt seisukohal, et kuni pole loodud universaalset vaktsiini, peavad valitsused avalikkust teavitama, mida pandeemia korral oodata ja kuidas käituda. Uurimuse järgi võiks valitsused kasutada internetikommunikatsiooni, et valmistada ühiskonda ette ja levitada juhtnööre võimaliku uue pandeemia puhkemiseks. «Oluline õppetund 1918. aasta gripipandeemiast on, et hästi ettevalmistatud ühiskondlik reaktsioon võib päästa palju elusid,» lausus van de Sandt.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 213 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 11, 12, 13, 14, 15

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt