Kongressi raport: Venemaaga Baltimaades konflikti minnes võib USA-d oodata otsustav kaotus
Raimo Poom
raimo.poom@epl.ee
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kongress ... d=84329463
Parteidevahelise komisjoni hinnangul on Ameerika sõjaline üleolek ohtlikult murenenud, eriti võrreldes Venemaa ja Hiinaga.
USA president Donald Trump armastab küll NATO Euroopa-liitlasi liiga väikeste kaitsekulutuste pärast hurjutada, kuid äsja avaldatud raport, mis on koostatud kongressi tellimusel, lööb häirekella Ameerika enda sõjaliste võimete kahanemise pärast.
Eelkõige teeb raporti koostanud rahvusliku kaitsestrateegia komisjonile muret Ameerika Ühendriikide vähenenud edumaa ambitsioonikalt oma sõjalisi võimeid suurendavate Venemaa ja Hiina ees. Seejuures tuuakse näiteks Eesti ja teised Balti riigid, mille kaitsmine võib isegi sõjaliseks üliriigiks peetaval USA-l juba praegu üle jõu käia.
„USA julgeolek ja heaolu on kümnete aastate lõikes suurimas ohus. Ameerika sõjaline üleolek on ohtlikult murenenud”
„Kui USA-l oleks vaja Balti riikides tekkinud hädaolukorras Venemaaga sõdida, siis võib Ameerikat oodata otsustav kaotus,” märgib kolmapäeval avalikustatud raport. Dokumendi koostamise ülesande andis kongress 2017. aastal nii esindajatekojast kui ka senatist valitud ning vabariiklasi ja demokraate koondavale parteidevahelisele komisjonile.
„Venemaa ja Hiina kasutada on täppislöökide andmise süsteemid, integreeritud õhukaitse, kaugmaa- ja ballistilised raketid, arenenud kübersõja- ja satelliitidevastane võime, märkimisväärsed õhu- ja merejõud, tuumarelvad – terve hulk võimeid, mis olid seni ainult USA-l,” iseloomustatakse olukorda.
Uued väljakutsed
Pikka aega USA sõjalise strateegia osaks olnud ülekaaluka väekoondise konfliktipaika kohaletoimetamine on selliste vastastega silmitsi olles muutnud palju keerukamaks või üldse võimatuks.
„Otse öeldes: kui otsustatakse võidelda, siis võib USA sõjavägi järgmise riik-riigi-vastu-konflikti kaotada,” sedastab raport.
„USA vajab kiiresti täiesti uusi operatsioonide kontseptsioone."
Hinnang, mille raport annab USA sõjalisele võimekusele tänapäeva maailmas, on karm. „USA julgeolek ja heaolu on kümnete aastate lõikes suurimas ohus. Ameerika sõjaline üleolek on ohtlikult murenenud,” on nenditud pika ülevaate alguses.
Eriti ohtlikud on USA jaoks autoritaarsed konkurendid Venemaa ja Hiina. Need riigid tegelevad teadlikult sõjalise ülesehitusega, mille eesmärk on USA tugevust neutraliseerida.
„Paljud oskused, mida on vaja võimekate vaenlaste – eriti Venemaa ja Hiina – vastaste sõjaliste operatsioonide planeerimiseks ja elluviimiseks, on atrofeerunud,” öeldakse hinnangus. Lisatakse, et lihtsalt sõjamasina suurendamisest ei pruugi enam kasu olla. „USA vajab kiiresti täiesti uusi operatsioonide kontseptsioone, mis laiendaksid riigi valikuid ja vähendaksid Venemaa ja Hiina omi,” sedastab raport.
Eriti peaks USA mõtlema, kuidas vastata loovalt kasvõi hübriidmeetoditele, mille Venemaa on viimastes konfliktides naabrite vastu käiku lasknud.
Ettekujutusel põhinenud rahu
Kui Ameerika ennast selles mõttes trimmi ei tõmba, võib see omakorda suurendada liitlaste umbusku. „Taiwani väinast Balti riikideni on rahu ja heidutus põhinenud ettekujutusel, et USA võidab otsustavalt kõik sõjalised väljakutsed. Kui see ettekujutus kahaneb, väheneb heidutus ja suureneb sõjaoht,” on kirjutatud raportisse.
Raport illustreerib USA sõjaliste võimete küsitavusi mitme stsenaariumiga. Vähemalt kahes neist käsitletakse Baltimaades või nende ümbruses juhtuda võivaid sündmusi ja nendega toimetuleku raskusi (vt lisalood).
Stsenaariumide puhul on märkimisväärne, et USA reageerimist võib raskendada Venemaa võime anda Ameerika ühiskonnale samal ajal lööke, millel võib olla USA-le äärmiselt sügav mõju.
„Hoolimata sellest, kas konflikt Venemaa või Hiinaga jõuaks otse USA territooriumi pihta antavate löökideni või mitte, nõuaks sellise konflikti võitmine – eriti kui see kestaks kuid või aastaid – USA tööstuse ja ühiskonna nii suurt mobiliseerimist, mida pole nähtud eelmise sajandi keskpaigast saadik. Ühtlasi avaldaks see USA-s ja kaugemalgi karmi majanduslikku mõju,” nendib raport.
Äsja avaldatud raportit hakkas komisjon koostama juba siis, kui seda juhtis veel augustis lahkunud ja Eestis vägagi tuntud Arizona senaator, vabariiklane John McCain. Esindajatekojast juhtis komisjoni Texasest valitud relvajõudude komisjoni esimees Mac Thornberry.
Kongressi raport kujutab ka Baltimaid puudutavaid stsenaariume
Stsenaariumid, kus USA-l ei pruugi Eesti jaoks võhma jätkuda
Raportis esitatakse kaks konkreetselt Eestit mainivat stsenaariumi, kus USA-l ei pruugi praeguste teadmiste põhjal olukorra päästmiseks häid võimalusi olla.
Esimene stsenaarium: sõda Venemaaga tekitab USA-s kaose
2019. aastal löövad lõkkele NATO ja Venemaa vahelised pinged. Tuginedes valeuudistele Läti, Leedu ja Eesti venekeelse elanikkonna vastu toime pandud kuritööde kohta tungib Venemaa „rahuvalvemissiooni” ettekäändel Balti riikidesse.
Kui USA ja NATO jõud valmistuvad vastama, deklareerib Venemaa, et neis riikides paiknevate Vene vägede ründamine võrduks Venemaa enda ründamisega – viidates sellega tuumalöögi andmise võimalusele.
Ameerika heidutamiseks eskaleerib Venemaa segavaid tegevusi. Vene allveelaevad ründavad Atlandi ookeani põhjas asuvaid fiiberoptilisi sidekaableid, Vene häkkerid viivad rivist välja USA elektrivõrgud ja kompromiteerivad Ameerika pankade turvalisust.
Vene väed kasutavad keerukaid satelliitide vastaseid võimeid, et kahjustada või hävitada USA sõjalised ja tsiviilsatelliidid. Suured [USA] linnad paralüseeritakse, interneti ja nutitelefonide kasutamine on häiritud. Finantsturg hakkab varisema ja rahaülekanded lähevad suure vaevaga läbi. Pangandussüsteemis tekib kaos.
Samal ajal kui USA väed valmistuvad Balti riikide vabastamise operatsiooni katsumusteks, kannatab Ameerika ühiskond tänapäevase konflikti halvava mõju all.
Teine stsenaarium: küberrünnakud ja mitte päris sõjani jõudev konflikt
Vastasseis Venemaaga ei pea sõjani jõudmagi, juba enne väljenduks selle sügav mõju. 2020. aastal algavad Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka autoritaarse režiimi vastased massilised meeleavaldused, mis põhjustavad Venemaa interventsiooni naaberriigi valitsuse „stabiliseerimiseks”. Kuna see on 12 aasta jooksul juba kolmas kord, kus Venemaa tungib naaberriiki, kehtestavad USA ja tema Euroopa liitlased karmid majandussanktsioonid.
Allaandmise asemel hakkab Venemaa hoopis USA küberruumi nõrkusi ära kasutama. Vene häkkerid korraldavad novembris USA valimissüsteemile hulganisti küberründeid, kahjustades valijate nimekirju ja häältelugemist ning tekitades valimistes kaose. Venemaa ründab ka USA elektrivõrku, jättes Clevelandi ja Syracuse’i linna päevadeks vooluta.
USA president kaalub oma võimalusi, kuid nõunikud hoiatavad, et Venemaa võib küberründeid veelgi eskaleerida – rünnata teisigi võrke või Ameerika finantssüsteemi. Samuti võib Moskva provotseerida sõjalise konflikti Balti regioonis, kus tema väed on USA ja NATO omadest märksa suuremad. Peamised Ameerika ühiskonda siduvad niidid on kahjustatud ja raske on leida võimalust mõjusalt vastata.