Kaadrimuudatused

Vasta
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas nimetu »

Peep TARIEN
Pisike parandus: Jaak Tarien.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Jaak // Peep - krt jahh, ebameeldiv on eksida inimese nimes :oops:

Vbolla on mingisugune(gi) vabandus minu jaoks see, et jalaväelaste nimedes ma ei eksi - ja kessneidkõiki pseudovägede kolonele ikka meeles suudab pidada.. näed, kessoli Luurekeskuse eelmine kolonelist ülem, ei suuda siiamaani meelde tuletada :?
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas A4 »

Veel üks väikene faktitäpsustus - kolonel Vahur Karus teenis viimastel aastatel mitte KVJ-i administratsioonis, vaid Kaitseministeeriumis, riigikaitse planeerimise osakonna juhataja asetäitjana.
Slash
Uudistaja
Postitusi: 17
Liitunud: 01 Aug, 2007 8:40
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Slash »

-- KL peastaabi operatiivosak. ülem kol Jaak MEE asub KL peastaabi ülemaks. Senise staabiülema kol Ilmar TAMMe uus ametikoht on kaitseväes(-täpsemalt ei ole teada)..

Kol Tamm läheb kursuseülemaks Balti Kaitsekolledžisse.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Veel lõppeva aasta liikumisi:
panin tähele, et KL Tallinna Maleva pikaajaline pealik kol-ltn Toomas VÄLI on "tekkinud" KLPS operatiiv- ja planeerimisosk ülemaks - ning samast osakonnast "pärit" kol-ltn Janno MÄRK on saanud Tallinna Maleva pealikuks.

Peaks olema KLi (enamvähem) 2 x kõige olulisemat ametikohta üldse - vähemalt TallMaleva pealiku oma.. sest KLPS operatiiv ja blablabla osak. vajadusest ei ole ma (veel) väga aru saanud..

Jätkuvalt on oodata KLi ja EOG ülemate vahetusi...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eile nimetati foorumi kauaaegne liige kol Veiko-Vello Palm KJPS ülemaks, alates 05. detsembrist. Õnnesoovid ka siitpoolt!
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Leo »

Borja kirjutas:Jätkuvalt on oodata KLi ja EOG ülemate vahetusi...
KL ülem püüti mõnusale rahvusvahelisele postile sättida kuid ei õnnestunud. Kaua tal pensionini jäänud on? Eog ülema järgmine ametikoht oleks ilmselt EL või Nato staabis nagu ka EKJ luureülem läks.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3499
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Chupacabra »

Kuulukas räägib, et Ühtegist saab KL ülem. Oodatakse lihtsalt kuhu saab Kiili ära sokutada.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Leo »

Ühtegi KL ülemana on väga hea ja saab ka kiiresti kindraliks. Kiili sündis 1965 ja on 53 a vana. Häda korral saab paariks aastaks atasheeks või kamina nõunikuks.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas nimetu »

Ühtegi KL ülemana on väga hea ja saab ka kiiresti kindraliks.
Nõus. Ainuüksi mõttelaadi poolest sobiks ta sinna väga hästi, muudest voorustest rääkimata.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

https://www.postimees.ee/6462035/kindra ... 1543233344

..kas keegi saaks siia täispikkuses panna :roll: :roll:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
nmsi
Liige
Postitusi: 53
Liitunud: 08 Sept, 2014 12:14
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas nmsi »

Ikka saab.
https://www.postimees.ee/6462035/kindral-terras-tahaksin-tagasi-tombuda kirjutas:Kindral Terras: tahaksin tagasi tõmbuda
Oliver Kund reporter

Kas NATO-l on Eesti jaoks vettpidav kaitseplaan? Mis saab ajateenistuse mudelist ja kollektiivkaitsest aina isikukesksemas Eesti ühiskonnas? Ametist lahkuv kaitseväe juhataja kindral Riho Terras (51) räägib Viimsi sõjamuuseumis antud usutluses oma ametiaja ilust ja valust, ning miks ta poliitikutele korvi andis.

Kümme aastat Eesti riigikaitses võtmerolle täitnud kindral Riho Terras võtab hingetõmbeaja, ent ei välista naasmist otsustajate ringi.

President Kersti Kaljulaid ütles kaitseväe aastapäeva kõnes, et olete olnud brisantne ohvitser. See on termin lõhkeaine kohta.

Paljud võtsid sel hetkel telefonid, et uurida, mida see tähendab. Eks ta ilmselt minu käremeelset iseloomu mõtles. Vahel lihtsalt kihvatab ja see on mind teinekord sundinud ka vabandust paluma, aga sellega ma saan ka hakkama – pole hullu.


Peastaabis räägitakse, et olete eelkäija Ants Laaneotsaga võrreldes äkilisem. Koosolekutel teinekord jonnakas, aga alati mingi tagamõttega. Kinniste uste taga räägite kaitsepoliitilistes või diplomaatilistes valikutes jõuliselt kaasa, ent avalikkuse ees hoiate end rangelt poliitikast lahus. Kas see on olnud teadlik valik?

Kaitseväe juhataja roll on seista kaitseväe asjade eest. Mulle on oluline alati oma arvamust avaldada, kui küsitakse, aga ma ei taha seda teha mingis konfliktis leheveergudel.

Millal te viimati poliitikute tegude peale närvi läksite?

Siis kui ilma mingit kompensatsioonimehhanismi välja mõtlemata kaotati eripensionid. Minu sisetunne ütleb, et ei hakka olema väga keeruline vahest isegi mitte värvata, vaid sellises mahus õppusi läbi viia, kus intensiivsus on nii kõrge.

Ma olen Belgias näinud 50–60-aastaseid sõdureid – ei ole ilmaasjata enamikus riikides eripensionid olemas. Ma ei ütle, et see peaks tulema Eesti sotsiaalsüsteemi arvelt, seda võiks teha ka kahe protsendi seest. Ma saan aru, et pikas perspektiivis on see koormav, aga kuidagi tuleb kompenseerida panust, mida noored mehed annavad nädalavahetustel metsas.


Teil on kaitseväe ees vähemalt kolm suurt teenet: palgatõus tõi inimesed kaitseväkke tagasi, vägi muutus brigaadipõhiseks ja meil pole kunagi olnud sõjaliselt nii palju sõpru. On ka neljas asi, mis on vähem nähtav: minister Jaak Aaviksoo lahendas teid juhatajaks tuues ministeeriumi ja peastaabi kaevikusõja. Need kõik on olnud väga suured protsessid.

Seda ei ole mina üksi teinud, vaid kõik kaitseväelased koos. Oluline on ühes riigikaitse süsteemis mitte kakelda ja kaevikusõda pidada, vaid ühe asja eest väljas olla. Tahan loota, et ka tulevikus läheb see samamoodi. Allohvitseride rolli tõstmine on see, mis on kaitseväele andnud tõsise selgroo.

Ühe erakonna kaitseministrikandidaat Leo Kunnas nimetab praegust kaitseväe juhtimist groteskseks farsiks ja lubab kaitseringkonnad taastada. Kuidas vastate?

Kui ta saab sinna juurde suure eelarve, siis on see kindlasti võimalik. Kaitseringkonnad on praegu olemas ja toimivad; kui keegi saab sinna ressurssi juurde, siis on ju äge. Ressursi lisandudes saaks juurde teha veel ühe brigaadi, mis oleks kindlasti mõistlik. Mina olen teinud koos oma meeskonnaga seda parima äranägemise järgi, mis meil nende vahenditega võimalik on.

Kunnas oli ohvitseride kursusel teie kursusekaaslane. Kas teil torkab ka kusagilt, kui kunagised kamraadid tahavad seniseid valikuid tagasi pöörata?

Jutt 50 000-mehelisest armeest meeldib mulle ka! Mul poleks midagi selle vastu, kui Eestis oleks kolm diviisi. Ainult et sellel ei ole mingit mõtet, kui seal ei ole laskemoona, sõdureid ega ohvitsere, kes juhivad. Jutt sellest, et meil on reserv täis reservohvitsere, ei vasta tõele. Peale vaadates teame, et see ei ole nii.

Kaitseministeeriumist suursaadikuks läinud Jonatan Vseviov paljastas oma kaitsepoliitilises testamendis, et kindral Ants Laaneotsa teenistusaja lõpus 2011. aastal polnud Eestil ühtki võitlusvõimelist üksust. Te pidite seda ise juba toona nägema. Miks varem midagi ette ei võetud?

Ma arvan, et kõik kaitseväe juhatajad on kogu aeg panustanud täiega. Me tegime täpselt samamoodi väga intensiivselt tööd. Esimene kümneaastane kaitseplaan tehti siis, kui ma olin kantsler. Seal tuvastasime ka, et 29 000 meest pluss kaitseliit oli see võime, mida Eesti vajaks. Meie soov teha rohkem on täitsa mõistetav.

Aga kui hakkad sisse vaatama, siis avastad, et ladudes on sadu tuhandeid tühje hülsse, mida hoitakse selleks, et neid kellelegi kinkida, aga laskemoona ei ole. See on asi, mille peale oleme nüüd pannud energiat. Laaneotsa ajal lõime sellesama mobilisatsioonisüsteemi, mis praegu kehtib – seda ei ole muudetud.


Vseviov paljastas ka, et kui kaitse-eelarve ei kasva 2,5 protsendile sisemajanduse kogutoodangust, ei saa pärast 2026. aastat kaitsevägi endale enam mitte midagi uut lubada. Poliitilises debatis valitseb praegu haudvaikus. Kuidas te seda nii rahulikult võtate?

See on poliitiline teema, kusjuures väga plahvatuslik. Ma arvan, et kõik saavad aru: vajadus muutusteks on, aga 2026 on veel päris kaugel. Enne seda on mitu asja, mis saavad valmis. Siis tekivad küsimused, millele praegu mõtleme, aga päris reaalselt veel ei taba, näiteks meie veoautod. Kui nende ostule 2001. aastal alla kirjutasin, saime neid Saksamaalt viieprotsendise tükihinnaga. Praegu ei tule meile keegi sellist hinda pakkuma. Üks meeter tankisõitu õppustel maksab 400–500 eurot. Oluline on, et poliitikud ei hakkaks kaitseväe juhataja eest taktikaliselt kaitseväge juhtima, vaid kuulaksid sõjalist nõuannet.


Kas usute, et tõus tuleb?

Ma ei tea. Aga usun, et langust ei tule, ja see on juba väga hea.

Peagi tulevad uued käsitulirelvad, liikursuurtükid ja keskmaa tankitõrje. Kui te peaks andma sõjalise nõuande, siis mis võimeid vajame pärast seda?

Ma teeks kõik selle, mis meil on 2026. aastani plaanides kirjas, nii kiiresti valmis kui võimalik: et teine brigaad saaks täielikult varustatud ja mehitatud. Et suurtükid ei tuleks aastatel 2024–2025, vaid varem.

Viimasest ajakirjast Sõdur saab lugeda, et Eestile kuluks ära raketiheitjad. Kas see on soovmõtlemine?

Sugugi mitte. Konfliktid on näidanud, et kaugelt lastavate täppisrelvade laskmine õhku, maale ja merele on just see, mis on määranud nende konfliktide iseloomu. Kui vahendeid oleks, siis peaks igal juhul mõtlema kõigile kolmele. Poolakad ostavad kaheksa patareid Patriote ja kuus patareid HIMARSe. Eestis praegu selliseid vahendeid pole, aga tulevikus tuleb sellele igal juhul mõelda.

Teile kuulub ütlus, et alates 2008. aastast on NATO kaitseplaanid läinud aasta-aastalt meile paremaks. Üleliia julgustavalt see just ei kõla. Mida on vaja, et saaks öelda, et need on ammendavad?

Seda ei juhtu kunagi. Kui see oleks täielikult ammendav, siis see oleks see, mis meil vaja on. Aga me peame tegema plaane, mis on NATO-l ja kõigil liitlasriikidel. Praegu oleme väga lähedal sellele, millest me isegi 2008. aastal unistada ei osanud. Kui NATOga liitusime, siis polnud liit selline, nagu me tahtsime. Praegu on ta sellele palju lähemale liikunud.


Mis puudu on?

Ikkagi otsuste kiirus, käsuliini kiirus ja juhtimisstruktuuride puudumine. Helikopterid, lennukid ja laevad Läänemerel on need, mis on vaja läbi planeerida. Selle me oleme saavutanud, et liitlased teavad, et siin pole tühi ruum, vaid brigaadid, kes sõdivad. Balti riikide peale on see 60 000 sõdurit. Nad peavad aru saama, et kui sõda käib, on vaja seda toetada. Ma arvan, et britid juba usuvad, et me ise usume, et meil on kaitsevägi olemas.

Kui realiseeruks viimase Vene õppuse Zapad stsenaarium, kas Eesti jääks iseseisvaks?

Väga teoreetiline küsimus. Eesti hakkaks igal juhul sõdima ja peaks vastu. Sõdiks regulaarselt ja kui seda pole, siis irregulaarselt. Ma arvan, et meie eriväelaste ja kaitseliidu võitlusgruppide tegevust, mis on ebakonventsionaalse sõjapidamise valdkonnas viimastel aastatel tehtud, võib pidada üheks suureks kordaminekuks, ka luurajad on maailmatasemel.

Mõne aasta eest pingutasite, et saada siia liitlaste Patrioti raketisüsteeme. Enne Varssavi tippkohtumist uskusite, et Balti õhuturbe missioon muutub õhukaitse missiooniks. Mis neist plaanidest sai?

Ma usun seda siiani. See arusaamine on olemas ka Ramsteinis, NATO Euroopa õhuväe juhatuses. Usun, et need otsused tulevad. Patriotide osas on tõsi see, et keegi ei paiguta siia püsivalt neid süsteeme, mida liitlastelgi eriti ei ole. Aga et meil oleks võimalik neid siia ohu korral kiiresti liigutada – see on täiesti reaalne.

Kas õhukaitsemissiooni saabudes ei saa Venemaa enam meie õhupiiri rikkudes võimu näidata?

Ikka saab. See on poliitiline otsus. Selleks et üks minut õhupiiri rikkuvat lennukit alla lasta, peab päris julge olema. Aga igal juhul on väga oluline, et asja võetaks tõsiselt.


Kuidas lahendada Eesti õhukaitse probleem?

Koos liitlastega, valikuid siin pole. Koos kolme Balti riigiga.

Mille taga see seisab? Võiks ju kokku leppida?

Ikka raha. Leedulased küll ühte süsteemi hangivad, aga reaalset võimet see neile veel ei tekita. See annab neile Harju- ja Raplamaa-suuruse ala kaitsmise võime, aga neil on piisavalt vahendeid, et seda edasi arendada. See kõik on väga kallis.

Tänavune suurõppus Siil kontrollis Kaitseliidu lahinguvalmidust. Mis hinde te annate?

Tugev kolm. Ikkagi oli veel ebaselgust, samuti ei tulnud kohale need, kes lubasid. Aga nad said hakkama, tervikuna süsteem toimis. Palju on veel teha: varustus, juhtimis- ja sidetoetus. Sellised õppused just toovadki valukohad välja. Sealt tuleb hakata lünki täitma.

Mis on Deniss Metsavase juhtumi õppetund?

Et reeturid tuleb kinni püüda. Tuleb olla tähelepanelikum, silmad rohkem lahti hoida, panna kontrollimehhanisme tööle. Aga et seda enam ei juhtu, ma ei usu. Reetureid on olnud kõigil sajanditel kõigis armeedes. Hoiatus on, et paneme vangi ja pikaks ajaks. Loodan, et sama moodi läheb ka Metsavasega.

Tänavapilt on täis «Sinu elu 2.0» reklaame, aga Scoutspataljoni on ikkagi raske sõdureid saada. Mida teha?

Scoutspataljon on kõige suurem, mis ta pärast sõjaaegset aega on olnud. Alustasime 300 tuuris, täna on ligi 600 inimest. Probleem on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ehk ohvitserikursuste täitumine. Seal me peame konkureerima teiste kõrgkoolidega. Meeste-naiste number on läinud nii alla, see tahab palju rohkem reklaami, et saada inimesi. Meil on kõige rohkem piiranguid – ajateenistuse nõue, et suudaksid kätekõverdusi teha, läbiks julgeolekukontrolli.


Mõõn avaldab riigikaitsele otsest mõju?

Iga mõõn avaldab mõju. Kui meil oli 2010-2011 aastatel vähe kadette, siis see mõjus kolme aasta pärast kohe. Rühmaülemad, kaptenid. Võtsime sisse 50 inimest, lõpetab 35. On olnud ka hullemaid aastaid.

Eestis on käes jälle head ajad. Raha tuleb, inimesed pehmostuvad. Üks jonnib, et ei saa tuulikuid ehitada, teine, et õppusel ei antud õigeid kindaid. Näib, nagu saaks riigikaitse järjest enam kriitikat. Kas te ei karda, et kodanikuarmee kontseptsiooni legitiimsena hoidmine võib Eestis ohtu sattuda?

Üle maailma on riigi sundust viimasel ajal järjest raskem kaitsta. Inimesed on rohkem iseenda kui ühiskonnaga. Paljudele noortele meestele on juba suur väljakutse üle ühe päeva kümnekesi toas olla. Peame sellega kaasa tulema ja oma tegevusi muutma: rohkem tehnoloogiat, vähem drilli ja survet. Kuigi on hämmastav, et Kuperjanovi pataljoni vabatahtlike hulk on selline, et sinna ei saa kõiki võtta, sest see on kogu aeg täis. Järelikult osale meeldib ka karmim keskkond. Raskem on iga aastaga kindlasti.

Inimesed on harjunud järjest lihtsamate asjadega, aga sellised asjad nagu sõda ja surm jäävad ühesuguseks kogu aeg.

Jaa. Eks see arusaamine tõuseb siis, kui kriis on lähemal ja langeb, kui ei ole. Täna arvab neli protsenti eestlastest, et Venemaa on oht ja see on ju ainult hea – ei ole mingit paanikat. Aga me peame aru saama, et kui me oma riigikaitset ei arenda, siis see oht on palju suurem. Keegi ei tule meid siia kaitsma, kui me ise seda ei tee.

Te ise olete püüdnud ohufooni alla tuua. Aastal 2015 ütlesite, et meie kõige suurem mure on rahvastiku vähenemine ja soovitasite kõigil Eesti inimestel hoopis sellega tegeleda.

Sellega ma soovitan ikka veel tegeleda. Eesti ühiskonna suur probleem on meie taastootmine. Ma väga toetan neid initsiatiive, mis räägivad sellest, et tuleks neid inimesi, kes seda soovivad, nii palju toetada, et nad need lapsed ka saaksid.

Ajateenistuse kaheksa- ja 11-kuuline mudel on Eestis pikalt püsinud. Kus jõuab kätte piir, mil seda tuleb muuta?

See on selle koha peal, kus me peame hakkama kasutama ajateenijaid teenistuse ajal mingite süsteemide mehitamisel. Praegu ei ole me seda veel teinud, aga kui tahame keerukaid süsteeme juurde ja inimesi ei saa selleks värvata, siis peame mudeli ümber vaatama. See tuleb järgmise kümneaastase plaani raames kindlasti uuesti üles.

Ennustage, milline see mudel tuleb.

See on uue kaitseväe juhataja südameasi, usun, et kuulete sellest lähiajal veel palju. Tuleviku süsteemid vajavad võib-olla rohkem kübersõdureid. Võib-olla ei pea kõik füüsilist testi ära tegema.

Naiste ajateenistusse toomisega pole üleliia hästi läinud: neid tuleb vähe ja paljud katkestavad.

Kuskil teeme midagi valesti. Nad tulevad isegi võib-olla ajateenistusse, aga lahkuvad sealt suhteliselt ruttu. Praegu on naiste osakaal kuus-seitse protsenti, 15 oleks täitsa hästi. Katsed on tehtud, asjast räägitud – tulemust pole. Ohvitseride ja allohvitseride suhtumine on üks asi, mis võiks võib-olla muutuda. Kõiki võetakse kui sõdureid, aga võib-olla on vaja natuke paindlikum olla. Kunagi aastaid tagasi hangiti Taani armees kokkuhoiu mõttes kõigile naistele ühesuguse numbriga rinnahoidjad, kuna tellijad olid mehed. See on näide, et tuleb lasta naistel rääkida. Ma loodan tõesti, et lähiajal saab esimene naine kaitseväes pataljoniülemaks.

Kas see paistab juba karjäärimudelis?

Tundub küll, jah. Ma loodan tõesti.

Nimi on veel saladus?

Jah.

Eesti kaitsevägi ja rahvas on missioonidel maksnud küllalt kõrget verehinda. Kas me sellistesse kohtadesse nagu Iraak ja Afganistan kunagi enam oma nina ei topi?

See peab väga kaalutud otsus olema. Kindlasti on osalemine Iraagis ja Afganistanis toonud meile NATO liikmesuse; kui keegi arvab, et see nii ei ole, siis ta eksib. Langenud on selle eest oma verd valanud. Koostöö prantslastega on olnud väga palju selles kinni, kui palju me oleme operatsioonidel osalenud. Sõnapaar «meie tahame» peab olema tagatud sõnadega «meie tegime». Plaanides, mida tehakse, peame rohkem kaasa rääkima. Et oleks näha, kuhu sellega jõuda tahetakse. Afganistani puhul ma praegu seda plaani ei näe, päris ausalt.

Mida peab järgmine kaitseväe juhataja viie aastaga kindlasti saavutama?

Ajateenistuse oluline suurenemine, võib-olla ka naiste ajateenistuses rohkem osalemine. Inimesed, palgamehhanismid ja pensioni teema. Kui suudetakse tõsta igapäevast lahinguvalmidust, on see väga oluline. Liitlastega läbirääkimisel peaks jõudma selge, toimiva ja läbi räägitud, läbi harjutatud, juhtimisstruktuurini: SHAPE, Brunssum, korpus, diviis.


Andke kindral Martin Heremile üks nipp, kuidas saada välisriikide kindralitega sama hästi jutu peale, kui teie saite.

Mida rohkem sa laua taga räägid, mida mõtled, seda kasulikum on. Mulle käis NATO sõjalises komitees ja eriti Euroopa Liidu sõjalises komitees kohutavalt närvidele, kui tuldi sinna ja loeti ette poliitilisi avaldusi, millel polnud enda arvamusega mingit pistmist. Kui Eesti üksus tuli Kesk-Aafrika Vabariigist ära, siis tegin sõjalises komitees ettekande ja ütlesin, kuulge, nii ei saa, peab olema mingi vaheetapp, peavad olema luurevahendid. Kõik olid vait. Pärast, kui läksime kohvi jooma, tuli üks ja teine juurde, ütles, et väga äge, nii tulebki teha. Seda toetust oleks mul laua taga vaja olnud! Ma ei karda, et kindral Heremil on see teravus ja arusaam, et tuleb öelda, mis mõtled.


Kas mingil hetkel teie karjääris võinuks asjad minna hoopis teisiti?

Mõõnu on ikka olnud. Kõige parem aeg oli pataljoniülemana. See on see, kus noored mehed saavad end täiega välja elada. Suur kala väikses tiigis on palju parem olla kui väike kala suures tiigis. See on sinu 500–600 inimest, kõik on väga selgelt piiritletud. Saad olla väljas õppustel.

Mis on olnud kõige raskem hetk?

Seista leinajate ees ja kirikus kõnet pidada. Või siis vaadata silma mõni päev tagasi oma jalgadest ilma jäänud Eesti sõdurile, kas Afganistanis või briti haiglas. Sellega võrreldavat tunnet ei ole olemas.

Kas see muudab midagi inimeses?

Ma arvan, et seda tunnetab igaüks, aga teadvustamine tuleb siis, kui sa vastutad. Oled käskkirjale alla kirjutanud. Ma loodan väga, et kõik, kes teevad otsuseid uutele missioonidele saatmise kohta riigikogus seda nuppu vajutades mõtlevad just selle peale.

Millised erakonnad teid endale on kutsunud?

Küsitud on, kas ma olen huvitatud poliitikast, aga kuna ma olen väga selgelt öelnud, et ei ole, siis nad ei ole kutsunud. Eks vihjatud on, aga ma olen poliitikutele öelnud, et ma ei taha sellest midagi teada.

Kui pikalt see ütlus kehtib?

Ei oska öelda. Ma olen piisavalt palju olnud eesliinil – peaaegu kümme aastat, see väsitab. Kõik toimub pere arvelt, nii et ma tahaksin tagasi tõmbuda.


Kelle heaks te Haagi kolides Eesti kaitsetööstuses tööle hakkate?

Mul on aastatega päris tugev kontaktide võrgustik kujunenud. Ma tunnen nii aktiivseid kui ka reservis olevaid kindraleid. Kui seda ära kasutada, siis oleksin nõus panustama. Tahaks midagi teha, millel on algus ja lõpp. Eesti kaitsetööstus on minu hobi olnud. Käisin kaitsetööstusmessil, kus oli Läti esimest korda väljas, ja siis ma nägin, et nad on seal kohas, kus Eesti oli umbes kümme aastat tagasi.


Teised Terrasest: vähetuntud fakte
Leo Kunnasega olid esimesel ohvitserikursusel kursusekaaslased.
Läks reservohvitseriks õppima üksnes põhjusel, et Kaitseliit vajas ohvitsere. Ants Laaneots veenis ajalootudeng Terrase kaitseväkke tulema.
Juhtimiskool oli karm. Näiteks 1992. aasta detsembris juhtus, et üks pataljoniülem komistas õppusel pudeli otsa. Laaneots kuulutas ta «keemiarünnakus surnuks» ja pani nooremleitnant Terrase pataljoni juhtima.
Kindral Aleksander Einseln saatis Terrase Saksamaale õppima, kutsus välja ja andis tund aega mõelda. Terras läks ja õppis saksa keele kohapeal selgeks.
Vanema poja nimi on Hendrik Johannes – eeskuju Johannes Kerdi järgi.
Tegi eduka rotatsiooni kaitseatašeena Saksamaal: Terrase teene on haubitsate FH70, Milani tankitõrjesüsteemide ja Saksa autode hankimine. Oleks ka tankid olnud, kui plaan oleks läbi läinud.
Uksed kaitseväe juhatajaks avas Terrasele kaitseminister Jaak Aaviksoo. Läinud kümnendi lõpus oli Aaviksool vaja lahendada inetuks läinud kaevikusõda peastaabi ja ministeeriumi vahel. Kantsler Lauri Allmanni lahkumise järel leppisid Aaviksoo ja toonane kaitseväe juht Ants Laaneots Terrase kui uue kaitseministeeriumi kantsleri peale kokku. Garandi rolli sattunud Terras oli pakkumisega nõus, kui saab koloneli auastme. Peastaabi ja ministri iganädalased koosolekud muutusid tulekahju asemel konstruktiivseks ja viisid Laaneotsa eelistuseni Terras tema järglaseks määrata.
Sai teabeameti (nüüd välisluureamet) eriteenete medali ühe konkreetse saavutuse eest. Selle sisu pole avalik.
Seitsmeaastase juhatajaperioodi ajal elas Terras üle 97 ELi ja NATO kaitseväe juhatajat. Tallinnas käis nii palju väliskindraleid, et peastaabi aias tuli osa nende istutatud puid hiljem ümber istutada.
Armastab ooperit ja harrastab rahvatantsu.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Tänud - ülekeskmise informatiivne artikkel oli :)
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Markko
Liige
Postitusi: 453
Liitunud: 28 Sept, 2007 7:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Markko »

Kas siin oli ka miskit põrutavat ehk täispikkuses ei näe -> http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

..polegi midagi näha seal - tibiajakirjaniku lühike, abs. sisutühi ja täiesti mõttetu leierdus :?

Negatiivne antipood eelolnud põhjalik-informatiivsele artiklile TERRASest ühesõnaga...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist