www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Aug, 2019 14:22

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 568 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31 ... 38  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 01 Aug, 2018 22:07 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Aug, 2007 9:40
Postitusi: 6
-- KL peastaabi operatiivosak. ülem kol Jaak MEE asub KL peastaabi ülemaks. Senise staabiülema kol Ilmar TAMMe uus ametikoht on kaitseväes(-täpsemalt ei ole teada)..

Kol Tamm läheb kursuseülemaks Balti Kaitsekolledžisse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 04 Nov, 2018 19:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7681
Asukoht: Siilis
Veel lõppeva aasta liikumisi:
panin tähele, et KL Tallinna Maleva pikaajaline pealik kol-ltn Toomas VÄLI on "tekkinud" KLPS operatiiv- ja planeerimisosk ülemaks - ning samast osakonnast "pärit" kol-ltn Janno MÄRK on saanud Tallinna Maleva pealikuks.

Peaks olema KLi (enamvähem) 2 x kõige olulisemat ametikohta üldse - vähemalt TallMaleva pealiku oma.. sest KLPS operatiiv ja blablabla osak. vajadusest ei ole ma (veel) väga aru saanud..

Jätkuvalt on oodata KLi ja EOG ülemate vahetusi...

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2018 13:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26376
Eile nimetati foorumi kauaaegne liige kol Veiko-Vello Palm KJPS ülemaks, alates 05. detsembrist. Õnnesoovid ka siitpoolt!

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2018 14:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2046
Asukoht: Tallinn
Borja kirjutas:
Jätkuvalt on oodata KLi ja EOG ülemate vahetusi...


KL ülem püüti mõnusale rahvusvahelisele postile sättida kuid ei õnnestunud. Kaua tal pensionini jäänud on? Eog ülema järgmine ametikoht oleks ilmselt EL või Nato staabis nagu ka EKJ luureülem läks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2018 14:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1710
Kuulukas räägib, et Ühtegist saab KL ülem. Oodatakse lihtsalt kuhu saab Kiili ära sokutada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2018 14:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2046
Asukoht: Tallinn
Ühtegi KL ülemana on väga hea ja saab ka kiiresti kindraliks. Kiili sündis 1965 ja on 53 a vana. Häda korral saab paariks aastaks atasheeks või kamina nõunikuks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2018 15:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3804
Tsiteeri:
Ühtegi KL ülemana on väga hea ja saab ka kiiresti kindraliks.

Nõus. Ainuüksi mõttelaadi poolest sobiks ta sinna väga hästi, muudest voorustest rääkimata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2018 15:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7681
Asukoht: Siilis
https://www.postimees.ee/6462035/kindra ... 1543233344

..kas keegi saaks siia täispikkuses panna :roll: :roll:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2018 16:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Sept, 2014 13:14
Postitusi: 38
Ikka saab.
https://www.postimees.ee/6462035/kindral-terras-tahaksin-tagasi-tombuda kirjutas:
Kindral Terras: tahaksin tagasi tõmbuda
Oliver Kund reporter

Kas NATO-l on Eesti jaoks vettpidav kaitseplaan? Mis saab ajateenistuse mudelist ja kollektiivkaitsest aina isikukesksemas Eesti ühiskonnas? Ametist lahkuv kaitseväe juhataja kindral Riho Terras (51) räägib Viimsi sõjamuuseumis antud usutluses oma ametiaja ilust ja valust, ning miks ta poliitikutele korvi andis.

Kümme aastat Eesti riigikaitses võtmerolle täitnud kindral Riho Terras võtab hingetõmbeaja, ent ei välista naasmist otsustajate ringi.

President Kersti Kaljulaid ütles kaitseväe aastapäeva kõnes, et olete olnud brisantne ohvitser. See on termin lõhkeaine kohta.

Paljud võtsid sel hetkel telefonid, et uurida, mida see tähendab. Eks ta ilmselt minu käremeelset iseloomu mõtles. Vahel lihtsalt kihvatab ja see on mind teinekord sundinud ka vabandust paluma, aga sellega ma saan ka hakkama – pole hullu.


Peastaabis räägitakse, et olete eelkäija Ants Laaneotsaga võrreldes äkilisem. Koosolekutel teinekord jonnakas, aga alati mingi tagamõttega. Kinniste uste taga räägite kaitsepoliitilistes või diplomaatilistes valikutes jõuliselt kaasa, ent avalikkuse ees hoiate end rangelt poliitikast lahus. Kas see on olnud teadlik valik?

Kaitseväe juhataja roll on seista kaitseväe asjade eest. Mulle on oluline alati oma arvamust avaldada, kui küsitakse, aga ma ei taha seda teha mingis konfliktis leheveergudel.

Millal te viimati poliitikute tegude peale närvi läksite?

Siis kui ilma mingit kompensatsioonimehhanismi välja mõtlemata kaotati eripensionid. Minu sisetunne ütleb, et ei hakka olema väga keeruline vahest isegi mitte värvata, vaid sellises mahus õppusi läbi viia, kus intensiivsus on nii kõrge.

Ma olen Belgias näinud 50–60-aastaseid sõdureid – ei ole ilmaasjata enamikus riikides eripensionid olemas. Ma ei ütle, et see peaks tulema Eesti sotsiaalsüsteemi arvelt, seda võiks teha ka kahe protsendi seest. Ma saan aru, et pikas perspektiivis on see koormav, aga kuidagi tuleb kompenseerida panust, mida noored mehed annavad nädalavahetustel metsas.


Teil on kaitseväe ees vähemalt kolm suurt teenet: palgatõus tõi inimesed kaitseväkke tagasi, vägi muutus brigaadipõhiseks ja meil pole kunagi olnud sõjaliselt nii palju sõpru. On ka neljas asi, mis on vähem nähtav: minister Jaak Aaviksoo lahendas teid juhatajaks tuues ministeeriumi ja peastaabi kaevikusõja. Need kõik on olnud väga suured protsessid.

Seda ei ole mina üksi teinud, vaid kõik kaitseväelased koos. Oluline on ühes riigikaitse süsteemis mitte kakelda ja kaevikusõda pidada, vaid ühe asja eest väljas olla. Tahan loota, et ka tulevikus läheb see samamoodi. Allohvitseride rolli tõstmine on see, mis on kaitseväele andnud tõsise selgroo.

Ühe erakonna kaitseministrikandidaat Leo Kunnas nimetab praegust kaitseväe juhtimist groteskseks farsiks ja lubab kaitseringkonnad taastada. Kuidas vastate?

Kui ta saab sinna juurde suure eelarve, siis on see kindlasti võimalik. Kaitseringkonnad on praegu olemas ja toimivad; kui keegi saab sinna ressurssi juurde, siis on ju äge. Ressursi lisandudes saaks juurde teha veel ühe brigaadi, mis oleks kindlasti mõistlik. Mina olen teinud koos oma meeskonnaga seda parima äranägemise järgi, mis meil nende vahenditega võimalik on.

Kunnas oli ohvitseride kursusel teie kursusekaaslane. Kas teil torkab ka kusagilt, kui kunagised kamraadid tahavad seniseid valikuid tagasi pöörata?

Jutt 50 000-mehelisest armeest meeldib mulle ka! Mul poleks midagi selle vastu, kui Eestis oleks kolm diviisi. Ainult et sellel ei ole mingit mõtet, kui seal ei ole laskemoona, sõdureid ega ohvitsere, kes juhivad. Jutt sellest, et meil on reserv täis reservohvitsere, ei vasta tõele. Peale vaadates teame, et see ei ole nii.

Kaitseministeeriumist suursaadikuks läinud Jonatan Vseviov paljastas oma kaitsepoliitilises testamendis, et kindral Ants Laaneotsa teenistusaja lõpus 2011. aastal polnud Eestil ühtki võitlusvõimelist üksust. Te pidite seda ise juba toona nägema. Miks varem midagi ette ei võetud?

Ma arvan, et kõik kaitseväe juhatajad on kogu aeg panustanud täiega. Me tegime täpselt samamoodi väga intensiivselt tööd. Esimene kümneaastane kaitseplaan tehti siis, kui ma olin kantsler. Seal tuvastasime ka, et 29 000 meest pluss kaitseliit oli see võime, mida Eesti vajaks. Meie soov teha rohkem on täitsa mõistetav.

Aga kui hakkad sisse vaatama, siis avastad, et ladudes on sadu tuhandeid tühje hülsse, mida hoitakse selleks, et neid kellelegi kinkida, aga laskemoona ei ole. See on asi, mille peale oleme nüüd pannud energiat. Laaneotsa ajal lõime sellesama mobilisatsioonisüsteemi, mis praegu kehtib – seda ei ole muudetud.


Vseviov paljastas ka, et kui kaitse-eelarve ei kasva 2,5 protsendile sisemajanduse kogutoodangust, ei saa pärast 2026. aastat kaitsevägi endale enam mitte midagi uut lubada. Poliitilises debatis valitseb praegu haudvaikus. Kuidas te seda nii rahulikult võtate?

See on poliitiline teema, kusjuures väga plahvatuslik. Ma arvan, et kõik saavad aru: vajadus muutusteks on, aga 2026 on veel päris kaugel. Enne seda on mitu asja, mis saavad valmis. Siis tekivad küsimused, millele praegu mõtleme, aga päris reaalselt veel ei taba, näiteks meie veoautod. Kui nende ostule 2001. aastal alla kirjutasin, saime neid Saksamaalt viieprotsendise tükihinnaga. Praegu ei tule meile keegi sellist hinda pakkuma. Üks meeter tankisõitu õppustel maksab 400–500 eurot. Oluline on, et poliitikud ei hakkaks kaitseväe juhataja eest taktikaliselt kaitseväge juhtima, vaid kuulaksid sõjalist nõuannet.


Kas usute, et tõus tuleb?

Ma ei tea. Aga usun, et langust ei tule, ja see on juba väga hea.

Peagi tulevad uued käsitulirelvad, liikursuurtükid ja keskmaa tankitõrje. Kui te peaks andma sõjalise nõuande, siis mis võimeid vajame pärast seda?

Ma teeks kõik selle, mis meil on 2026. aastani plaanides kirjas, nii kiiresti valmis kui võimalik: et teine brigaad saaks täielikult varustatud ja mehitatud. Et suurtükid ei tuleks aastatel 2024–2025, vaid varem.

Viimasest ajakirjast Sõdur saab lugeda, et Eestile kuluks ära raketiheitjad. Kas see on soovmõtlemine?

Sugugi mitte. Konfliktid on näidanud, et kaugelt lastavate täppisrelvade laskmine õhku, maale ja merele on just see, mis on määranud nende konfliktide iseloomu. Kui vahendeid oleks, siis peaks igal juhul mõtlema kõigile kolmele. Poolakad ostavad kaheksa patareid Patriote ja kuus patareid HIMARSe. Eestis praegu selliseid vahendeid pole, aga tulevikus tuleb sellele igal juhul mõelda.

Teile kuulub ütlus, et alates 2008. aastast on NATO kaitseplaanid läinud aasta-aastalt meile paremaks. Üleliia julgustavalt see just ei kõla. Mida on vaja, et saaks öelda, et need on ammendavad?

Seda ei juhtu kunagi. Kui see oleks täielikult ammendav, siis see oleks see, mis meil vaja on. Aga me peame tegema plaane, mis on NATO-l ja kõigil liitlasriikidel. Praegu oleme väga lähedal sellele, millest me isegi 2008. aastal unistada ei osanud. Kui NATOga liitusime, siis polnud liit selline, nagu me tahtsime. Praegu on ta sellele palju lähemale liikunud.


Mis puudu on?

Ikkagi otsuste kiirus, käsuliini kiirus ja juhtimisstruktuuride puudumine. Helikopterid, lennukid ja laevad Läänemerel on need, mis on vaja läbi planeerida. Selle me oleme saavutanud, et liitlased teavad, et siin pole tühi ruum, vaid brigaadid, kes sõdivad. Balti riikide peale on see 60 000 sõdurit. Nad peavad aru saama, et kui sõda käib, on vaja seda toetada. Ma arvan, et britid juba usuvad, et me ise usume, et meil on kaitsevägi olemas.

Kui realiseeruks viimase Vene õppuse Zapad stsenaarium, kas Eesti jääks iseseisvaks?

Väga teoreetiline küsimus. Eesti hakkaks igal juhul sõdima ja peaks vastu. Sõdiks regulaarselt ja kui seda pole, siis irregulaarselt. Ma arvan, et meie eriväelaste ja kaitseliidu võitlusgruppide tegevust, mis on ebakonventsionaalse sõjapidamise valdkonnas viimastel aastatel tehtud, võib pidada üheks suureks kordaminekuks, ka luurajad on maailmatasemel.

Mõne aasta eest pingutasite, et saada siia liitlaste Patrioti raketisüsteeme. Enne Varssavi tippkohtumist uskusite, et Balti õhuturbe missioon muutub õhukaitse missiooniks. Mis neist plaanidest sai?

Ma usun seda siiani. See arusaamine on olemas ka Ramsteinis, NATO Euroopa õhuväe juhatuses. Usun, et need otsused tulevad. Patriotide osas on tõsi see, et keegi ei paiguta siia püsivalt neid süsteeme, mida liitlastelgi eriti ei ole. Aga et meil oleks võimalik neid siia ohu korral kiiresti liigutada – see on täiesti reaalne.

Kas õhukaitsemissiooni saabudes ei saa Venemaa enam meie õhupiiri rikkudes võimu näidata?

Ikka saab. See on poliitiline otsus. Selleks et üks minut õhupiiri rikkuvat lennukit alla lasta, peab päris julge olema. Aga igal juhul on väga oluline, et asja võetaks tõsiselt.


Kuidas lahendada Eesti õhukaitse probleem?

Koos liitlastega, valikuid siin pole. Koos kolme Balti riigiga.

Mille taga see seisab? Võiks ju kokku leppida?

Ikka raha. Leedulased küll ühte süsteemi hangivad, aga reaalset võimet see neile veel ei tekita. See annab neile Harju- ja Raplamaa-suuruse ala kaitsmise võime, aga neil on piisavalt vahendeid, et seda edasi arendada. See kõik on väga kallis.

Tänavune suurõppus Siil kontrollis Kaitseliidu lahinguvalmidust. Mis hinde te annate?

Tugev kolm. Ikkagi oli veel ebaselgust, samuti ei tulnud kohale need, kes lubasid. Aga nad said hakkama, tervikuna süsteem toimis. Palju on veel teha: varustus, juhtimis- ja sidetoetus. Sellised õppused just toovadki valukohad välja. Sealt tuleb hakata lünki täitma.

Mis on Deniss Metsavase juhtumi õppetund?

Et reeturid tuleb kinni püüda. Tuleb olla tähelepanelikum, silmad rohkem lahti hoida, panna kontrollimehhanisme tööle. Aga et seda enam ei juhtu, ma ei usu. Reetureid on olnud kõigil sajanditel kõigis armeedes. Hoiatus on, et paneme vangi ja pikaks ajaks. Loodan, et sama moodi läheb ka Metsavasega.

Tänavapilt on täis «Sinu elu 2.0» reklaame, aga Scoutspataljoni on ikkagi raske sõdureid saada. Mida teha?

Scoutspataljon on kõige suurem, mis ta pärast sõjaaegset aega on olnud. Alustasime 300 tuuris, täna on ligi 600 inimest. Probleem on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ehk ohvitserikursuste täitumine. Seal me peame konkureerima teiste kõrgkoolidega. Meeste-naiste number on läinud nii alla, see tahab palju rohkem reklaami, et saada inimesi. Meil on kõige rohkem piiranguid – ajateenistuse nõue, et suudaksid kätekõverdusi teha, läbiks julgeolekukontrolli.


Mõõn avaldab riigikaitsele otsest mõju?

Iga mõõn avaldab mõju. Kui meil oli 2010-2011 aastatel vähe kadette, siis see mõjus kolme aasta pärast kohe. Rühmaülemad, kaptenid. Võtsime sisse 50 inimest, lõpetab 35. On olnud ka hullemaid aastaid.

Eestis on käes jälle head ajad. Raha tuleb, inimesed pehmostuvad. Üks jonnib, et ei saa tuulikuid ehitada, teine, et õppusel ei antud õigeid kindaid. Näib, nagu saaks riigikaitse järjest enam kriitikat. Kas te ei karda, et kodanikuarmee kontseptsiooni legitiimsena hoidmine võib Eestis ohtu sattuda?

Üle maailma on riigi sundust viimasel ajal järjest raskem kaitsta. Inimesed on rohkem iseenda kui ühiskonnaga. Paljudele noortele meestele on juba suur väljakutse üle ühe päeva kümnekesi toas olla. Peame sellega kaasa tulema ja oma tegevusi muutma: rohkem tehnoloogiat, vähem drilli ja survet. Kuigi on hämmastav, et Kuperjanovi pataljoni vabatahtlike hulk on selline, et sinna ei saa kõiki võtta, sest see on kogu aeg täis. Järelikult osale meeldib ka karmim keskkond. Raskem on iga aastaga kindlasti.

Inimesed on harjunud järjest lihtsamate asjadega, aga sellised asjad nagu sõda ja surm jäävad ühesuguseks kogu aeg.

Jaa. Eks see arusaamine tõuseb siis, kui kriis on lähemal ja langeb, kui ei ole. Täna arvab neli protsenti eestlastest, et Venemaa on oht ja see on ju ainult hea – ei ole mingit paanikat. Aga me peame aru saama, et kui me oma riigikaitset ei arenda, siis see oht on palju suurem. Keegi ei tule meid siia kaitsma, kui me ise seda ei tee.

Te ise olete püüdnud ohufooni alla tuua. Aastal 2015 ütlesite, et meie kõige suurem mure on rahvastiku vähenemine ja soovitasite kõigil Eesti inimestel hoopis sellega tegeleda.

Sellega ma soovitan ikka veel tegeleda. Eesti ühiskonna suur probleem on meie taastootmine. Ma väga toetan neid initsiatiive, mis räägivad sellest, et tuleks neid inimesi, kes seda soovivad, nii palju toetada, et nad need lapsed ka saaksid.

Ajateenistuse kaheksa- ja 11-kuuline mudel on Eestis pikalt püsinud. Kus jõuab kätte piir, mil seda tuleb muuta?

See on selle koha peal, kus me peame hakkama kasutama ajateenijaid teenistuse ajal mingite süsteemide mehitamisel. Praegu ei ole me seda veel teinud, aga kui tahame keerukaid süsteeme juurde ja inimesi ei saa selleks värvata, siis peame mudeli ümber vaatama. See tuleb järgmise kümneaastase plaani raames kindlasti uuesti üles.

Ennustage, milline see mudel tuleb.

See on uue kaitseväe juhataja südameasi, usun, et kuulete sellest lähiajal veel palju. Tuleviku süsteemid vajavad võib-olla rohkem kübersõdureid. Võib-olla ei pea kõik füüsilist testi ära tegema.

Naiste ajateenistusse toomisega pole üleliia hästi läinud: neid tuleb vähe ja paljud katkestavad.

Kuskil teeme midagi valesti. Nad tulevad isegi võib-olla ajateenistusse, aga lahkuvad sealt suhteliselt ruttu. Praegu on naiste osakaal kuus-seitse protsenti, 15 oleks täitsa hästi. Katsed on tehtud, asjast räägitud – tulemust pole. Ohvitseride ja allohvitseride suhtumine on üks asi, mis võiks võib-olla muutuda. Kõiki võetakse kui sõdureid, aga võib-olla on vaja natuke paindlikum olla. Kunagi aastaid tagasi hangiti Taani armees kokkuhoiu mõttes kõigile naistele ühesuguse numbriga rinnahoidjad, kuna tellijad olid mehed. See on näide, et tuleb lasta naistel rääkida. Ma loodan tõesti, et lähiajal saab esimene naine kaitseväes pataljoniülemaks.

Kas see paistab juba karjäärimudelis?

Tundub küll, jah. Ma loodan tõesti.

Nimi on veel saladus?

Jah.

Eesti kaitsevägi ja rahvas on missioonidel maksnud küllalt kõrget verehinda. Kas me sellistesse kohtadesse nagu Iraak ja Afganistan kunagi enam oma nina ei topi?

See peab väga kaalutud otsus olema. Kindlasti on osalemine Iraagis ja Afganistanis toonud meile NATO liikmesuse; kui keegi arvab, et see nii ei ole, siis ta eksib. Langenud on selle eest oma verd valanud. Koostöö prantslastega on olnud väga palju selles kinni, kui palju me oleme operatsioonidel osalenud. Sõnapaar «meie tahame» peab olema tagatud sõnadega «meie tegime». Plaanides, mida tehakse, peame rohkem kaasa rääkima. Et oleks näha, kuhu sellega jõuda tahetakse. Afganistani puhul ma praegu seda plaani ei näe, päris ausalt.

Mida peab järgmine kaitseväe juhataja viie aastaga kindlasti saavutama?

Ajateenistuse oluline suurenemine, võib-olla ka naiste ajateenistuses rohkem osalemine. Inimesed, palgamehhanismid ja pensioni teema. Kui suudetakse tõsta igapäevast lahinguvalmidust, on see väga oluline. Liitlastega läbirääkimisel peaks jõudma selge, toimiva ja läbi räägitud, läbi harjutatud, juhtimisstruktuurini: SHAPE, Brunssum, korpus, diviis.


Andke kindral Martin Heremile üks nipp, kuidas saada välisriikide kindralitega sama hästi jutu peale, kui teie saite.

Mida rohkem sa laua taga räägid, mida mõtled, seda kasulikum on. Mulle käis NATO sõjalises komitees ja eriti Euroopa Liidu sõjalises komitees kohutavalt närvidele, kui tuldi sinna ja loeti ette poliitilisi avaldusi, millel polnud enda arvamusega mingit pistmist. Kui Eesti üksus tuli Kesk-Aafrika Vabariigist ära, siis tegin sõjalises komitees ettekande ja ütlesin, kuulge, nii ei saa, peab olema mingi vaheetapp, peavad olema luurevahendid. Kõik olid vait. Pärast, kui läksime kohvi jooma, tuli üks ja teine juurde, ütles, et väga äge, nii tulebki teha. Seda toetust oleks mul laua taga vaja olnud! Ma ei karda, et kindral Heremil on see teravus ja arusaam, et tuleb öelda, mis mõtled.


Kas mingil hetkel teie karjääris võinuks asjad minna hoopis teisiti?

Mõõnu on ikka olnud. Kõige parem aeg oli pataljoniülemana. See on see, kus noored mehed saavad end täiega välja elada. Suur kala väikses tiigis on palju parem olla kui väike kala suures tiigis. See on sinu 500–600 inimest, kõik on väga selgelt piiritletud. Saad olla väljas õppustel.

Mis on olnud kõige raskem hetk?

Seista leinajate ees ja kirikus kõnet pidada. Või siis vaadata silma mõni päev tagasi oma jalgadest ilma jäänud Eesti sõdurile, kas Afganistanis või briti haiglas. Sellega võrreldavat tunnet ei ole olemas.

Kas see muudab midagi inimeses?

Ma arvan, et seda tunnetab igaüks, aga teadvustamine tuleb siis, kui sa vastutad. Oled käskkirjale alla kirjutanud. Ma loodan väga, et kõik, kes teevad otsuseid uutele missioonidele saatmise kohta riigikogus seda nuppu vajutades mõtlevad just selle peale.

Millised erakonnad teid endale on kutsunud?

Küsitud on, kas ma olen huvitatud poliitikast, aga kuna ma olen väga selgelt öelnud, et ei ole, siis nad ei ole kutsunud. Eks vihjatud on, aga ma olen poliitikutele öelnud, et ma ei taha sellest midagi teada.

Kui pikalt see ütlus kehtib?

Ei oska öelda. Ma olen piisavalt palju olnud eesliinil – peaaegu kümme aastat, see väsitab. Kõik toimub pere arvelt, nii et ma tahaksin tagasi tõmbuda.


Kelle heaks te Haagi kolides Eesti kaitsetööstuses tööle hakkate?

Mul on aastatega päris tugev kontaktide võrgustik kujunenud. Ma tunnen nii aktiivseid kui ka reservis olevaid kindraleid. Kui seda ära kasutada, siis oleksin nõus panustama. Tahaks midagi teha, millel on algus ja lõpp. Eesti kaitsetööstus on minu hobi olnud. Käisin kaitsetööstusmessil, kus oli Läti esimest korda väljas, ja siis ma nägin, et nad on seal kohas, kus Eesti oli umbes kümme aastat tagasi.


Teised Terrasest: vähetuntud fakte
Tsiteeri:
Leo Kunnasega olid esimesel ohvitserikursusel kursusekaaslased.
Läks reservohvitseriks õppima üksnes põhjusel, et Kaitseliit vajas ohvitsere. Ants Laaneots veenis ajalootudeng Terrase kaitseväkke tulema.
Juhtimiskool oli karm. Näiteks 1992. aasta detsembris juhtus, et üks pataljoniülem komistas õppusel pudeli otsa. Laaneots kuulutas ta «keemiarünnakus surnuks» ja pani nooremleitnant Terrase pataljoni juhtima.
Kindral Aleksander Einseln saatis Terrase Saksamaale õppima, kutsus välja ja andis tund aega mõelda. Terras läks ja õppis saksa keele kohapeal selgeks.
Vanema poja nimi on Hendrik Johannes – eeskuju Johannes Kerdi järgi.
Tegi eduka rotatsiooni kaitseatašeena Saksamaal: Terrase teene on haubitsate FH70, Milani tankitõrjesüsteemide ja Saksa autode hankimine. Oleks ka tankid olnud, kui plaan oleks läbi läinud.
Uksed kaitseväe juhatajaks avas Terrasele kaitseminister Jaak Aaviksoo. Läinud kümnendi lõpus oli Aaviksool vaja lahendada inetuks läinud kaevikusõda peastaabi ja ministeeriumi vahel. Kantsler Lauri Allmanni lahkumise järel leppisid Aaviksoo ja toonane kaitseväe juht Ants Laaneots Terrase kui uue kaitseministeeriumi kantsleri peale kokku. Garandi rolli sattunud Terras oli pakkumisega nõus, kui saab koloneli auastme. Peastaabi ja ministri iganädalased koosolekud muutusid tulekahju asemel konstruktiivseks ja viisid Laaneotsa eelistuseni Terras tema järglaseks määrata.
Sai teabeameti (nüüd välisluureamet) eriteenete medali ühe konkreetse saavutuse eest. Selle sisu pole avalik.
Seitsmeaastase juhatajaperioodi ajal elas Terras üle 97 ELi ja NATO kaitseväe juhatajat. Tallinnas käis nii palju väliskindraleid, et peastaabi aias tuli osa nende istutatud puid hiljem ümber istutada.
Armastab ooperit ja harrastab rahvatantsu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2018 17:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7681
Asukoht: Siilis
Tänud - ülekeskmise informatiivne artikkel oli :)

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2018 18:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Sept, 2007 8:51
Postitusi: 358
Asukoht: Tallinn
Kas siin oli ka miskit põrutavat ehk täispikkuses ei näe -> http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2018 18:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7681
Asukoht: Siilis
..polegi midagi näha seal - tibiajakirjaniku lühike, abs. sisutühi ja täiesti mõttetu leierdus :?

Negatiivne antipood eelolnud põhjalik-informatiivsele artiklile TERRASest ühesõnaga...

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 28 Nov, 2018 11:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Sept, 2014 13:14
Postitusi: 38
Laseme ikka inimestel ise hinnata. Minu jaoks artikkel tühi polnud.
http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621 kirjutas:
Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna
Heliis Nemsitsveridze

Kaitseväe uus juhataja on suure töövõimega ja ajab asju korraldades kangekaelselt oma rida. Vahel ka vastu ülemuste tahtmist.

Kindralmajor Martin Herem saab kaitseväe uueks juhiks oma 45. sünnipäeva eelõhtul, võttes üle vastutuskoorma Riho Terraselt. Heremist saab esimene kaitseväe juht, kel on läbi-lõhki militaarharidus, kuid kes pole kandnud punaseid paguneid.

Aasta algul avaldas kindralmajor Herem artikli, milles lajatab oma endisele ülemusele Ants Laaneotsale teravalt, et 2011. aastal, kui Laaneots kindralikepi maha pani, oli ainuke juhitav üksus kaitseväes orkester. Samal aastal esines ta Pärnus elitaarsel juhtimiskoolitusel, kus kirjeldas Laaneotsa kui vulkaani. „Ma tean, mis tunne on tuha all olla,” sõnas ta, pühkides samal ajal olematut vulkaanitolmu oma õlakutelt. Nüüd saab vulkaan Heremist endast.

Herem võib kirjutada oma nime taha mitmete kaitseväeliste manöövrite kiirendamise Kirde kaitseringkonna ülemana ja militaarse õppetöö toetamise kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülemana. Kuid Laaneotsa hirmutav vari jälitab sihvakat meest, kes on läinud üle kaitseväes olulise käsuahela, kõikjal.

Lumetorm Monika

Johannes Kert meenutas üht neist kordadest. 2010. aasta talvel tabas Eestit lumetorm Monika, mis jättis lumevangi 600 inimest Tallinna-Narva maanteel Padaorus. „Herem julges minna üle kaitseväe juhataja loast, ilma milleta ei tohi tabataguseid Bandwageneid territooriumilt välja viia.” Reformierakonna riigikogu saadik pole sõnadega kitsi, vaid iseloomustab neid mõlemat kui lühikese jutu mehi.

Siiski ütleb ta Heremi kohta, et ta on väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitser, kellel on eeskujulik teenistuskäik. Padaorus appi tõttamine näitab Heremi initsiatiivi, juttude põhjal elustati hiljem ühes roomikautos maanteel lumelõksus ära külmunud inimest, kes elule tagasi turgutati.

Sellel seitsme aasta tagusel juhtimiskonverentsil Pärnus rääkis Herem oma natuuri pehmemale poolele kohaselt – ta võib olla vaimukas esineja, kes pole suu peale kukkunud. Kuid tänavu suvel lahvatanud Hispaania raketikriisi taustal meenub teistsugune Herem, mees, kes on kidakeelne ja väldib avalikkust. Kaitseväe asjus on tema seiskohad suisa patsifistlikult liiderlikud – ta loodab, et tegelikku sõda Eestis ei tule. Aastatega on ta taandunud ka oma varasemast seisukohast naisi mitte kaitseväkke lubada – et tuleks kokku plaanitud 4000 oskuslikku ajateenijat, on naiste kaasamine vajalik.

Kultuurilemb, kes armastab ka sporti

Martin Heremi esimest külge tunneb tema abikaasa Raili, kellega koos kasvatatakse kolme last. Abikaasad on mõlemad pärit Raplamaalt ja kuigi meespool ise sotsiaalmeedias ei figureeri, jagab sinna fotosid abikaasa. Üheskoos käiakse teatris kultuuri nautimas, kohvikus häid toiduelamusi otsimas ja joostakse arvestatavate tulemustega maratone, käiakse suusatamas.

Kolleegid ütlesid Heremile Kirde kaitseringkonna aegadel, et ta oma palganumbri kohaselt vähem mõtleks. Herem käis aga kangekaelselt muudkui „oma vulkaani” Laaneotsa jutul, pakkus mõtteid, et üht või teist olukorda parandada, mille peale Laaneots karjuma kukkus. Seeasemel et saba jalge vahele tõmmata ja plaanid realiseerimata jätta, tegi Herem need lihtsalt edukalt ära. President tunnustas teda nende eest Kotkaristi II teenetemärgiga tänavu kevadel.

Ta tajub hästi oma võimu ja selle piire. „Inimesed on võimu täitmise ees pimedad,” on ta maininud. Kord pidi ta juhendama Tartu kevadjooksul osalenud kaitseväelasi, öeldes neile: ärge kõndima hakake, jookske 23 kilomeetrit ilma pausideta. Üks noormees olevat armetult kukkunud, põlve vigastanud, aga kui kohale tulnud kiirabi tahtis ta viia finišisse, meenutas ta Heremi sõnu distantsi lõpetamisest. Ajateenija saadeti paari kuu pärast põlvevigastuse tõttu reservi. Oma sõnul kannab ta seda põlve senini hingel. Nüüd on tema hingel terve kaitsevägi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 28 Nov, 2018 11:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7681
Asukoht: Siilis
Üks artikkel on põhjalik ja professionaalselt informatiivne (kust isegi sõjaväelane endale huvitavat välla nokib) - teine aga mingi sisutühi epiteetidest kubisev tüüpne naisteka pisarakiskuja ilma vähimagi professionaalse huvipunktita :|

Aga whatever - las raffas loeb ja võrdleb.. ütles ju juba suur esimees ja õpetaja Mao, et õitsegu välla peal sada lille, võistelgu omavahel sada koolkonda :mrgreen:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 28 Nov, 2018 11:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26376
Tsiteeri:
Johannes Kert meenutas üht neist kordadest. 2010. aasta talvel tabas Eestit lumetorm Monika, mis jättis lumevangi 600 inimest Tallinna-Narva maanteel Padaorus. „Herem julges minna üle kaitseväe juhataja loast, ilma milleta ei tohi tabataguseid Bandwageneid territooriumilt välja viia.” Reformierakonna riigikogu saadik pole sõnadega kitsi, vaid iseloomustab neid mõlemat kui lühikese jutu mehi.


Herem ise ütles ühel juhtimiskonverentsil peetud etteastes, et kõnealune pannvaagenite kasutamine oli siiski Laaneotsa poolt sanktsioneeritud klausliga "tehke kõik mis vaja".
Tundub pastakast imetud intriig.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 568 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31 ... 38  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt