Üldine ajateenistuskohustus

[Martin Peeter]

Igal juhul on akf uude ja tähtsasse ametisse asudes teinud väga sümpaatse ja sisulise avangu. Maailm muutub üha jaburamaks, seega kohene valmisolek peab paranema ning uusi ja keerulisemaid võimeid tuleb tekitada. Vajalikkuses mul kahtlust ei ole.

Plaani üle mõtlema ja analüüsima muidugi peab. Eriti sellest seisukohast, kuidas ühiskond, poliitikud ja asjaomased noored selle asja vastu võtavad. Olukord, kus Venemaad peab ohuks vaid 4% elanikkonnast ja peamisteks ohtudeks hinnatakse mingeid kraaklevaid ullikesi (ehk siis rahva sihik on totaalselt vales suunas), võib teha ülesande raskeks ja ressursimahukaks. Üsna paljud poliitikud eelistaks populaarsema ja odavama lahendusena liitlaste lisakontingenti, mida aga viimased ise väga ei kipu juurde tooma ning mida on kerge ära viia aja jooksul, millega me seda ise ei asenda. Plaani oluline osa peab olema sellega kaasnev kommunikatsioon.

Võib-olla võiks abi olla siinkohal varsti lahkuva kaitseministri poliitilisest testamendist (kipub vist see aeg olema) või ka kampaaniast ning selle kommunikatsioonist. Lootust, et asi kuidagi erakondade ülesena liiguks, mul eriti ei ole. Mulle tundub, et tast võiks selles mõttes abi olla. Kindral Terrase lahkumisel edastatud sõnumid väga suurt tähelepanu ühiskonnas kahjuks ei saanud.

[Kapten Trumm]

Mina arvan, et selleks 1-ks kuuks pole vaja kedagi kaadrisõduriks teha ja sinna vabatahtlikke otsida, selline asi ju devalveerib kogu ajateenistuse ühiskondlikku mõtet. Et asi oleks õiglane, võibolla nt need "õnnelikud" välja loosida? Raha (kõrgendatud toetust) võib mõistagi kasutada.

Kui me hakkame väeosade enesekaitseks pidama mingeid kuuajalisi kaadrisõdureid, devalveerib selline asi üldrahvaliku sõjaväe mõtet ja süvendab "riigikaitse kui teenus" kaalu.

Või tehagi siis tänane 11 kuud kõigile 12-ks kuuks.

[Martin Peeter]

Mina arvan, et selleks 1-ks kuuks pole vaja kedagi kaadrisõduriks teha ja sinna vabatahtlikke otsida, selline asi ju devalveerib kogu ajateenistuse ühiskondlikku mõtet. Et asi oleks õiglane, võibolla nt need "õnnelikud" välja loosida? Raha (kõrgendatud toetust) võib mõistagi kasutada.

Kui me hakkame väeosade enesekaitseks pidama mingeid kuuajalisi kaadrisõdureid, devalveerib selline asi üldrahvaliku sõjaväe mõtet ja süvendab "riigikaitse kui teenus" kaalu.

Või tehagi siis tänane 11 kuud kõigile 12-ks kuuks.

Siin on mõelda tõesti küll. Aga ma kardan, et tänapäeval läheb selle "kohustusliku 12 kuu osadele" kehtestamine raskeks.

Muidugi N komissariaadis värisesid mehed, et neid mereväkke ei määrataks. Siis tuli 2 aasta asemel lihtsalt 3 aastat kroonut teenida. Lisaks sellele oli oht saada allvee-laeval kiiritust või minna segi (juhtus). Boonuseid eriti vist polnud: vbl natuke inimlikum suhtumine, kuna päris turakaid sinna ikka ei võetud ja mereväelase vorm meeldis naistele rohkem. Lihtsalt saatus ja kohustus, aga ma ei kujuta ette, et tänapäeva populismi ja levinud ohu alahindamise juures oleks võimalik kohustuslikku teenistust poliitilise enekata pikendada. Ehkki õiglane oleks siis tõesti juba "12 kuud kohustulikku kõigile" ja toetuseid jõudumööda kasvatada.

[Kriku]

Probleem ei ole ju selles, et oleks vaja 1 kuud kõigile juurde. Vaja on, et veel 1 kuu jooksul oleks teatud väike osa ametikohti mehitatud.

Probleem on täna selles, et ajateenistus on kuni 11 kuud. Seega tekib auk juunis ja detsembris.
Nende täitmiseks oleks vaja 12ndal kuul ka kedagi.

[Martin Peeter]

Mina loen sellest välja, et eelistatud oleks, et võtta oleks ajateenijatest komplekteeritud võitlusvõimelised üksused igal ajal. Ning samas vajavad mõned erialad pikemat väljaõpet. See on eesmärk.

Akf Trumm tõi välja kaalumist väärivad vastuargumendid lepingutel-palgal põhinevale pikemale teenistusele.

Seega on juba siin nimetatud 3 varianti, kuidas eesmärki saavutada:

1. Akf Martin Herem rääkis tõesti lepingutest ja palgast osadele kauemaks jääjatele. Ilmselt poliitiliselt kõige realistlikum praeguses olukorras. Aga on omad nõrgad küljed: kust tulevad palgakulud, mis siis saab, kui ei ole sobivaid soovijaid (palk väike jne), sellelt on väga raske minna variandi nr 2 juurde, kui olukord seda nõuab.

2. Enamik kohustuslikult esmast valmisoleku tagama ja teised keerulisi oskuseid omandama, pea-asi, et oleks õiglus ja võrdsus. Kõigile 12 kuud. Kah variant, aga viitasin, miks see on viletsalt teostatav. Samas võib-olla vajalik, sest see julgeolekuolukord ei parane nii pea. Aga kui ikka rahvale ausalt öelda, et ei kipu liitlased siia väga omi üksuseid esmast valmisolekut tagama tooma ning strateegiliselt kommunikatsioonil seda sihikut paanikat tekitamata õiges suunas sättida? EDIT või pigem 9 või 12 s.t. kõigile 2 kuud juurde.

3. Lihtsalt osad kauemaks teenistusse sundida oli N variant. Kah nagu väga raske selgeks teha, aga vbl ikkagi võimalik.

Veel variante?

[Kriku]

Mina loen sellest välja, et eelistatud oleks, et võtta oleks ajateenijatest komplekteeritud võitlusvõimelised üksused igal ajal. Ning samas vajavad mõned erialad pikemat väljaõpet. See on eesmärk.

Jah, aga see käib ju ainult osa erialade kohta. Kui ajateenistuse perioodid on kõigi jaoks ajalise ülekattega, siis selle ajaks on infrastruktuuri (ja ohvitsere) 2x rohkem vaja. Kui mingil väikese osa ametikohtade jaoks on teenistus 1 kuu võrra pikem, on see mure väiksem.

[Martin Peeter]

Mina loen sellest välja, et eelistatud oleks, et võtta oleks ajateenijatest komplekteeritud võitlusvõimelised üksused igal ajal. Ning samas vajavad mõned erialad pikemat väljaõpet. See on eesmärk.

Jah, aga see käib ju ainult osa erialade kohta. Kui ajateenistuse perioodid on kõigi jaoks ajalise ülekattega, siis selle ajaks on infrastruktuuri (ja ohvitsere) 2x rohkem vaja. Kui mingil väikese osa ametikohtade jaoks on teenistus 1 kuu võrra pikem, on see mure väiksem.

Jah. Parandan: 9 või 12. Kõigile ca 2 kuud juurde. Siis peaks jaguma. 4 kutset aastas.

[Martin Herem]

Ei noh mehed ärge nüüd asja hulluks ajage. Või ajasin ma selle nüüd ise.
Kriku on asjast aru saanud.

Meil on relvasüsteeme, mis peaksid olema alalises valmiduses. Nagu ScP näiteks.
Põhimõtteliselt saaks neid süsteeme mehitada ajateenijatega. Põhimõtteliselt. Soomlased ju saavad. Norrakad ka. Ja tegelikult teevad seda venelased ... Ja kui kaua kestab sõduri ettevalmistus elukutselistes armeedes, enne kui sõdur on üksuses tegutsemiseks kõlblik?
Meil on täna 8 või 11 kuud ajateenistus.
Kutsutakse jaanuaris, juulis ja oktoobris. Viimased teenivad 8 kuud ja täidavad reakoosseisu ametikohti.

Me võiksime kohe täna mingi osa ajateenijatest pärast 6 kuud SA ametikohale tegutsema panna. Aga tänase kontseptsiooniga tekivad augud (detsember ja juuni).
Küsimus ei ole väljaõppe kestvuses.
Küsimus ei ole ajateenijate arvus.
Kui meil seda valmidust vaja poleks, siis ei oleks see küsimus.

Muidugi on võimalus mehitada need süsteemid elukutselistega. Teoreetiliselt. Aga praktikas on meil värbamisega ikkagi probleeme.
Ja väga suuri muudatusi ei taha keegi alustada. Pealegi ei ole tänases julgeoleku keskkonnas kõigile pikem ajateenistus tõhus. Äärmusesse laskudes võiks ja teha ettepaneku 2 aastaseks ajateenistuseks ... siis oleks kõik lahendatud. Paraku tähandab see märgatavalt suuremat ressursi kulu. Kodanike aeg (on üsna oluline), ülalpidamine, tegevväelased (veidi ikka).

Kuid veel kord. Me ei ole seda teemat väga põhjalikult analüüsinud. Kui 1. Stuudios küsiti: kui kaua peaks ajateenistus kestma, siis käisin selle mõtte välja. Mitte et KVs poleks seda eelnevalt arutatud. Nüüd on see kenasti lenda läinud.
Ma ei tea kas see "12nda kuu täitmine tuleb". See on paljuski järgmise RKAKi teema. Seejuures otsus võib rakenduda ka varem kui 2026.
Ühes olen ma aga kindel - midagi tänasest erinevat peab inimesi motiveerima, et teenida kauem.

Üks värbamise näide ka.
Sel aastal on meil läinud hästi muuhulgas ka ühe uuenduse pärast. Me värbame aastaks n-srs ametikohale väeosadesse üle Eesti. Selliseid ametikohti enne praktiliselt ei olnud. Loomulikult on nendele inimestele tööd, kui KV palgaraha piirid kujundavad teised prioriteedid. Kuid sinna inimesed massiliselt ei tule.
2018 hakkasime väikesele hulgale ajateenijatele pakkuma aastast lepingut ajateenistuse järgses väeosas. Pärast aastat teenistust peavad nad otsustama, kas lähevad KVAsse (KVÜÕA) ohvitseriks või allohvitseriks õppima ning saavad hiljem suunatud sinna kus KV-l vaja on, liituvad ScP-ga või lähevad reservi. Soovijaid on piisavalt. Palju neist jääb, eks me mais näeme.

[Martin Peeter]

Eks me muidugi lasime mõtte kõrge kaarega lendama.
Aga ega see välistatud pole, et üsna varsti tekib olukord, kus on targem omada pidevalt teenistuses ühte väljaõpetatud ajateenijate pataljoni lisaks skautidele. Suuremate õppuste korraldamine muidugi raskem.
Poleks praegugi ju halb juba koostöö toimimise eesmärgil. Ei peaks kaitseliitlasi laulupeo ajaks metsa kupatama.

[A4]

No meil tegelikult on juba praegu alalises valmiduses veel teinegi mehhaniseeritud pataljon – liitlaste oma. Mis seejuures on tegelikult pataljoni taktikaline grupp üsna suure „plussiga“. Mina isiklikult olen skeptiline selles osas, kas on vaja sinna hakata alaliselt juurde keevitama veel ühte ajateenijate pataljoni; või õigemini arvan, et sellega seotud lisakulu ja -peavalu ei kaalu ülesse tekkivat kasu.

Selleks, et aastaringselt oleks pidevalt käepärast võtta üks enamvähem komplekteeritud ja kokku harjutanud ajateenijate pataljon, tuleks teenistuse pikkust 12 kuuni pikendada mitte ainult mingitel üksikutel spetsialistidel, vaid ilmselt kogu nende pataljonide reakoosseisul (et oleks võimalik nendest 6 esimese kuuga enamvähem kokkuharjutatud pataljon kokku klopsida ja seejärel 6 kuud valmiduses neid hoida). Kuna selline pataljon peab olemas olema aastaringselt, oleks sisuliselt vajalik tänasele aastasele väljaõppetsüklile (juulist maini) lisada veel üks osaliselt kattuv (ilmselt jaanuarist detsembrini), kuhu võib üsna keeruline olla leida kutsealuseid, sest kes see ikka poole õppeaasta pealt kutse- või ülikooli tahab pooleli jätta. Ühesõnaga – tõenäoliselt tuleks siis ümber nikerdada kogu senine väljaõppemudel ja -tsükkel (mis iseenesest ei pruugi üldse olla halb mõte).

Meil tähendaks selline skeem, et pidevalt oleks nendes valmidusüksustes kas parajasti väljaõpet läbimas või juba valmiduses olles (kuid endiselt väljaõppega jätkates ehk teisisõnu raha, laskemoona, kütust, autokumme jne põletades) u 1500 ajateenijat ehk ligi 50% ajateenijatest. Paralleelid Soomega siinkohal eriti ei päde, sest neil on nendesse hiljuti loodud valmidusüksustesse kaasatud vaid minu hinnangul 5-10% kogu ajateenijate massist – ülejäänud 90-95% tegeleb endiselt tavapärase väljaõppega, mitte valmiduse tagaajamisega. Soomlastel on igas suuremas väljaõppekeskuses valmiduse jaoks loodud vabatahtlikest komplekteeritavad kuni kompanii suurused taktikalised grupid, mis kogu kaitseväe peale teebki 1-2 pataljoni jagu „valmidusüksusi“. Ehk tegelikult sama palju, kui meil juba olemas on kutseliste ja liitlaste näol. Selle ettevõtmise lisakulud soomlaste jaoks olid siiski (mälu järgi) kahekohaline arv miljoneid aastas – mis pole märkimisväärne lisakulu soomlaste 2,7 miljardiline kaitse-eelarve juures, kuid samas suurusjärgus lisakulud meie 0,5 miljardilises eelarves oleksid juba tuntavad.

[Martin Peeter]

Kõik õige. Aga see julgeolekukeskkond ei muutu just paremaks ja liitlaste soov siia alalisse valmisolekusse üksusi juurde tuua ei ole vist ülemäära kõrge, ehkki näiteks Laaneots hiljuti sellest vajadusest üsna valjult rääkis. Pole ju võimatu ja vähemalt mõttes peaks me olema valmis ka selleks, et ühel hetkel britid üldse vähendada tahavad või vahetust paluvad ja siis on siin itaallased näiteks.

[Überpolkovnik]

Hüpotees.

Kas on võimalus, et kogu meie tänane ajateenistuse korraldamise süsteem ja põhimõtted vajavad ülevaatamist, ümberkorraldamist?

Kas 8 ja 11 süsteem või midagi muud? Lühem ajateenistus, pikemad/tihedamad episoodid reservteenistusel (koostöös Kaitseliiduga, sh Kaitseliidu ülesannete/funktsioonide ümbervaatamine). Iga-aastaselt 3 000 - 4 000 püssi alla (kutsealusena arvele) võetava noormehe asemel 8 000+ noormeest. Ja seda nende samade ressurssidega, mis meil täna on.

Kas nimetusena ajateenistus või riigikaitseteenistus?

Rõhk mitte teenistusel aega teenides, vaid rõhk teenistusel reservis. Ajateenistus ei ole asi iseeneses, ajateenistuses on väike osa reservarmeest.

[manjabes]

Kas nimetusena ajateenistus või riigikaitseteenistus?

Rõhk mitte teenistusel aega teenides, vaid rõhk teenistusel reservis. Ajateenistus ei ole asi iseeneses, ajateenistuses on väike osa reservarmeest.

Asjade ümbernimetamine võiks siinkohal ikka tahaplaanile jääda. See on kõige ehtsam asendustegevus. Mitte midagi sisulist ei muutu kui Haigekassa nimetada ümber Täiesti Terveks Kassaks. Sama ka ajateenistusega.

[alo]

Ei tea, kas on õige teema aga olin meeldivalt üllatunud, nähes mitte-militaaralal tegutseva eraettevõtte töökuulutuses sellist lõiku:

Kasuks tuleb
Kui oled ajateenistuse jooksul läbinud NAKi või omad muud sõjaväelist haridust ja/või kogemust, siis ära hoia seda enda teada – meie oskame seda hinnata.

Müts maha, hakkab looma!

Kuulutus ise: https://www.cv.ee/toopakkumine/brs-netw ... 90654.html

[Kapten Trumm]

Asjade ümbernimetamine võiks siinkohal ikka tahaplaanile jääda. See on kõige ehtsam asendustegevus. Mitte midagi sisulist ei muutu kui Haigekassa nimetada ümber Täiesti Terveks Kassaks. Sama ka ajateenistusega.

Selline asi ei ole ümbernimetamine, vaid täiesti sisulise raskuspunkti muutumine. Täna moodustab meil nii 95% teenistuse mahust ajateenistus (mis on kõige kulukam võimalus) ja nii 5% teenistus reservis. Sõdima hakkab aga "teenistus reservis". Ehk siis peaks ka ajateenistuses oldud aeg lühenema ja reservis kooskäidud aeg pikenema. Selle lahenduse boonus on see, et aktiivselt tehakse läbi mobiliseerimise protsessi, ühel hetkel võime rääkida isemobiliseeruvatest üksustest (KL-s taolised täna on juba), relvastusest-varustusest kodus ja koos sellega ka hukukindlamast mobilisatsiooniprotsessist.
Ehk nö armee kaitseliidustumisest.

Taoline süsteem oli kasutusel külma sõja ajal Sveitsis, kus ajateenistus oli suhteliselt lühike (24-27 nädalat), kuid sellele järgnes kokku aastapikkune õppustel käimine reservist.

Minuarust meie nõrk koht pole täna mitte teenistusest tulijate (nõrk) tase, vaid see, kuidas neist pasuna kõlades saadakse võitlusvõimeline armee. Siia käib see nõrgavõitu õppekogunemistel osalemine (õpet teeme ju täie raha eest) kui ja haavatav mobilisatsiooniprotsess (kus idanaaber võib kiirem olla). Avestades, et raskuspunkti nihutamine reserviteenistuse suunas võimaldab seda nõrkust parandada, siis lipp kätte. Kui üksusi formeerida ei suudeta või vastane suudab selle nurjata, siis pole ka kuigi palju abi meil 8/11 kuu kõrgemast tasemest (võrreldes nt 6 kuuga).