www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Veebr, 2019 21:38

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 521 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 31, 32, 33, 34, 35  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2018 18:13 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 13680
Asukoht: Viljandimaa
Martin Peeter kirjutas:
Mina loen sellest välja, et eelistatud oleks, et võtta oleks ajateenijatest komplekteeritud võitlusvõimelised üksused igal ajal. Ning samas vajavad mõned erialad pikemat väljaõpet. See on eesmärk.
Jah, aga see käib ju ainult osa erialade kohta. Kui ajateenistuse perioodid on kõigi jaoks ajalise ülekattega, siis selle ajaks on infrastruktuuri (ja ohvitsere) 2x rohkem vaja. Kui mingil väikese osa ametikohtade jaoks on teenistus 1 kuu võrra pikem, on see mure väiksem.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2018 18:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4210
Kriku kirjutas:
Martin Peeter kirjutas:
Mina loen sellest välja, et eelistatud oleks, et võtta oleks ajateenijatest komplekteeritud võitlusvõimelised üksused igal ajal. Ning samas vajavad mõned erialad pikemat väljaõpet. See on eesmärk.
Jah, aga see käib ju ainult osa erialade kohta. Kui ajateenistuse perioodid on kõigi jaoks ajalise ülekattega, siis selle ajaks on infrastruktuuri (ja ohvitsere) 2x rohkem vaja. Kui mingil väikese osa ametikohtade jaoks on teenistus 1 kuu võrra pikem, on see mure väiksem.


Jah. Parandan: 9 või 12. Kõigile ca 2 kuud juurde. Siis peaks jaguma. 4 kutset aastas.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2018 20:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1374
Asukoht: Rahu ja Sõpruse tänaval :)
Ei noh mehed ärge nüüd asja hulluks ajage. Või ajasin ma selle nüüd ise.
Kriku on asjast aru saanud.

Meil on relvasüsteeme, mis peaksid olema alalises valmiduses. Nagu ScP näiteks.
Põhimõtteliselt saaks neid süsteeme mehitada ajateenijatega. Põhimõtteliselt. Soomlased ju saavad. Norrakad ka. Ja tegelikult teevad seda venelased ... Ja kui kaua kestab sõduri ettevalmistus elukutselistes armeedes, enne kui sõdur on üksuses tegutsemiseks kõlblik?
Meil on täna 8 või 11 kuud ajateenistus.
Kutsutakse jaanuaris, juulis ja oktoobris. Viimased teenivad 8 kuud ja täidavad reakoosseisu ametikohti.

Me võiksime kohe täna mingi osa ajateenijatest pärast 6 kuud SA ametikohale tegutsema panna. Aga tänase kontseptsiooniga tekivad augud (detsember ja juuni).
Küsimus ei ole väljaõppe kestvuses.
Küsimus ei ole ajateenijate arvus.
Kui meil seda valmidust vaja poleks, siis ei oleks see küsimus.

Muidugi on võimalus mehitada need süsteemid elukutselistega. Teoreetiliselt. Aga praktikas on meil värbamisega ikkagi probleeme.
Ja väga suuri muudatusi ei taha keegi alustada. Pealegi ei ole tänases julgeoleku keskkonnas kõigile pikem ajateenistus tõhus. Äärmusesse laskudes võiks ja teha ettepaneku 2 aastaseks ajateenistuseks ... siis oleks kõik lahendatud. Paraku tähandab see märgatavalt suuremat ressursi kulu. Kodanike aeg (on üsna oluline), ülalpidamine, tegevväelased (veidi ikka).

Kuid veel kord. Me ei ole seda teemat väga põhjalikult analüüsinud. Kui 1. Stuudios küsiti: kui kaua peaks ajateenistus kestma, siis käisin selle mõtte välja. Mitte et KVs poleks seda eelnevalt arutatud. Nüüd on see kenasti lenda läinud.
Ma ei tea kas see "12nda kuu täitmine tuleb". See on paljuski järgmise RKAKi teema. Seejuures otsus võib rakenduda ka varem kui 2026.
Ühes olen ma aga kindel - midagi tänasest erinevat peab inimesi motiveerima, et teenida kauem.

Üks värbamise näide ka.
Sel aastal on meil läinud hästi muuhulgas ka ühe uuenduse pärast. Me värbame aastaks n-srs ametikohale väeosadesse üle Eesti. Selliseid ametikohti enne praktiliselt ei olnud. Loomulikult on nendele inimestele tööd, kui KV palgaraha piirid kujundavad teised prioriteedid. Kuid sinna inimesed massiliselt ei tule.
2018 hakkasime väikesele hulgale ajateenijatele pakkuma aastast lepingut ajateenistuse järgses väeosas. Pärast aastat teenistust peavad nad otsustama, kas lähevad KVAsse (KVÜÕA) ohvitseriks või allohvitseriks õppima ning saavad hiljem suunatud sinna kus KV-l vaja on, liituvad ScP-ga või lähevad reservi. Soovijaid on piisavalt. Palju neist jääb, eks me mais näeme.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2018 21:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4210
Eks me muidugi lasime mõtte kõrge kaarega lendama. :write:
Aga ega see välistatud pole, et üsna varsti tekib olukord, kus on targem omada pidevalt teenistuses ühte väljaõpetatud ajateenijate pataljoni lisaks skautidele. Suuremate õppuste korraldamine muidugi raskem.
Poleks praegugi ju halb juba koostöö toimimise eesmärgil. Ei peaks kaitseliitlasi laulupeo ajaks metsa kupatama.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2018 15:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1433
No meil tegelikult on juba praegu alalises valmiduses veel teinegi mehhaniseeritud pataljon – liitlaste oma. Mis seejuures on tegelikult pataljoni taktikaline grupp üsna suure „plussiga“. Mina isiklikult olen skeptiline selles osas, kas on vaja sinna hakata alaliselt juurde keevitama veel ühte ajateenijate pataljoni; või õigemini arvan, et sellega seotud lisakulu ja -peavalu ei kaalu ülesse tekkivat kasu.

Selleks, et aastaringselt oleks pidevalt käepärast võtta üks enamvähem komplekteeritud ja kokku harjutanud ajateenijate pataljon, tuleks teenistuse pikkust 12 kuuni pikendada mitte ainult mingitel üksikutel spetsialistidel, vaid ilmselt kogu nende pataljonide reakoosseisul (et oleks võimalik nendest 6 esimese kuuga enamvähem kokkuharjutatud pataljon kokku klopsida ja seejärel 6 kuud valmiduses neid hoida). Kuna selline pataljon peab olemas olema aastaringselt, oleks sisuliselt vajalik tänasele aastasele väljaõppetsüklile (juulist maini) lisada veel üks osaliselt kattuv (ilmselt jaanuarist detsembrini), kuhu võib üsna keeruline olla leida kutsealuseid, sest kes see ikka poole õppeaasta pealt kutse- või ülikooli tahab pooleli jätta. Ühesõnaga – tõenäoliselt tuleks siis ümber nikerdada kogu senine väljaõppemudel ja -tsükkel (mis iseenesest ei pruugi üldse olla halb mõte).

Meil tähendaks selline skeem, et pidevalt oleks nendes valmidusüksustes kas parajasti väljaõpet läbimas või juba valmiduses olles (kuid endiselt väljaõppega jätkates ehk teisisõnu raha, laskemoona, kütust, autokumme jne põletades) u 1500 ajateenijat ehk ligi 50% ajateenijatest. Paralleelid Soomega siinkohal eriti ei päde, sest neil on nendesse hiljuti loodud valmidusüksustesse kaasatud vaid minu hinnangul 5-10% kogu ajateenijate massist – ülejäänud 90-95% tegeleb endiselt tavapärase väljaõppega, mitte valmiduse tagaajamisega. Soomlastel on igas suuremas väljaõppekeskuses valmiduse jaoks loodud vabatahtlikest komplekteeritavad kuni kompanii suurused taktikalised grupid, mis kogu kaitseväe peale teebki 1-2 pataljoni jagu „valmidusüksusi“. Ehk tegelikult sama palju, kui meil juba olemas on kutseliste ja liitlaste näol. Selle ettevõtmise lisakulud soomlaste jaoks olid siiski (mälu järgi) kahekohaline arv miljoneid aastas – mis pole märkimisväärne lisakulu soomlaste 2,7 miljardiline kaitse-eelarve juures, kuid samas suurusjärgus lisakulud meie 0,5 miljardilises eelarves oleksid juba tuntavad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2018 16:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4210
Kõik õige. Aga see julgeolekukeskkond ei muutu just paremaks ja liitlaste soov siia alalisse valmisolekusse üksusi juurde tuua ei ole vist ülemäära kõrge, ehkki näiteks Laaneots hiljuti sellest vajadusest üsna valjult rääkis. Pole ju võimatu ja vähemalt mõttes peaks me olema valmis ka selleks, et ühel hetkel britid üldse vähendada tahavad või vahetust paluvad ja siis on siin itaallased näiteks.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 09 Dets, 2018 0:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Mär, 2007 15:40
Postitusi: 46
Hüpotees.

Kas on võimalus, et kogu meie tänane ajateenistuse korraldamise süsteem ja põhimõtted vajavad ülevaatamist, ümberkorraldamist?

Kas 8 ja 11 süsteem või midagi muud? Lühem ajateenistus, pikemad/tihedamad episoodid reservteenistusel (koostöös Kaitseliiduga, sh Kaitseliidu ülesannete/funktsioonide ümbervaatamine). Iga-aastaselt 3 000 - 4 000 püssi alla (kutsealusena arvele) võetava noormehe asemel 8 000+ noormeest. Ja seda nende samade ressurssidega, mis meil täna on.

Kas nimetusena ajateenistus või riigikaitseteenistus?

Rõhk mitte teenistusel aega teenides, vaid rõhk teenistusel reservis. Ajateenistus ei ole asi iseeneses, ajateenistuses on väike osa reservarmeest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 09 Dets, 2018 18:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Jaan, 2006 22:05
Postitusi: 144
Überpolkovnik kirjutas:
Kas nimetusena ajateenistus või riigikaitseteenistus?

Rõhk mitte teenistusel aega teenides, vaid rõhk teenistusel reservis. Ajateenistus ei ole asi iseeneses, ajateenistuses on väike osa reservarmeest.


Asjade ümbernimetamine võiks siinkohal ikka tahaplaanile jääda. See on kõige ehtsam asendustegevus. Mitte midagi sisulist ei muutu kui Haigekassa nimetada ümber Täiesti Terveks Kassaks. Sama ka ajateenistusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 11 Dets, 2018 1:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Dets, 2003 10:41
Postitusi: 293
Asukoht: Virumaa
Ei tea, kas on õige teema aga olin meeldivalt üllatunud, nähes mitte-militaaralal tegutseva eraettevõtte töökuulutuses sellist lõiku:

Tsiteeri:
Kasuks tuleb
Kui oled ajateenistuse jooksul läbinud NAKi või omad muud sõjaväelist haridust ja/või kogemust, siis ära hoia seda enda teada – meie oskame seda hinnata.


Müts maha, hakkab looma!

Kuulutus ise: https://www.cv.ee/toopakkumine/brs-networks-baltic-as/it-haldustiimi-juhti-vanem-it-konsultant-d3790654.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 11 Dets, 2018 12:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25212
Tsiteeri:
Asjade ümbernimetamine võiks siinkohal ikka tahaplaanile jääda. See on kõige ehtsam asendustegevus. Mitte midagi sisulist ei muutu kui Haigekassa nimetada ümber Täiesti Terveks Kassaks. Sama ka ajateenistusega.


Selline asi ei ole ümbernimetamine, vaid täiesti sisulise raskuspunkti muutumine. Täna moodustab meil nii 95% teenistuse mahust ajateenistus (mis on kõige kulukam võimalus) ja nii 5% teenistus reservis. Sõdima hakkab aga "teenistus reservis". Ehk siis peaks ka ajateenistuses oldud aeg lühenema ja reservis kooskäidud aeg pikenema. Selle lahenduse boonus on see, et aktiivselt tehakse läbi mobiliseerimise protsessi, ühel hetkel võime rääkida isemobiliseeruvatest üksustest (KL-s taolised täna on juba), relvastusest-varustusest kodus ja koos sellega ka hukukindlamast mobilisatsiooniprotsessist.
Ehk nö armee kaitseliidustumisest.

Taoline süsteem oli kasutusel külma sõja ajal Sveitsis, kus ajateenistus oli suhteliselt lühike (24-27 nädalat), kuid sellele järgnes kokku aastapikkune õppustel käimine reservist.

Minuarust meie nõrk koht pole täna mitte teenistusest tulijate (nõrk) tase, vaid see, kuidas neist pasuna kõlades saadakse võitlusvõimeline armee. Siia käib see nõrgavõitu õppekogunemistel osalemine (õpet teeme ju täie raha eest) kui ja haavatav mobilisatsiooniprotsess (kus idanaaber võib kiirem olla). Avestades, et raskuspunkti nihutamine reserviteenistuse suunas võimaldab seda nõrkust parandada, siis lipp kätte. Kui üksusi formeerida ei suudeta või vastane suudab selle nurjata, siis pole ka kuigi palju abi meil 8/11 kuu kõrgemast tasemest (võrreldes nt 6 kuuga).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 11 Dets, 2018 14:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1433
Selle tänase „pikema“ (väga suhteline mõiste iseenesest) ajateenistuse suureks plussiks on iseenesest see, et ajateenistuse lõpuks väljuvad väeosa väravast kompaniid ja pataljonid, mis on vähemalt selle tasemeni kokku harjutatud ja komplekteeritud. Ajateenistuse lühendamine ja selle võrra reservteenistuse pikendamine tähendaks mh seda, et üksuse koostegevusõpet tuleks jätkata reservõppekogunemiste läbi, st pidevalt oleks reservis mingi hulk üksusi, kelle ettenähtud väljaõpe on alles pooleli ja mida seetõttu justkui ei saa pärast formeerimist kohe lahingusse paisata. Olukorras, kus eelhoiatusaeg on täna väga lühikene, panustaks mina pigem sellele, et kõik ülessetõstetavad üksused ei vaja enam täiendavaid päevi ja nädalaid koostegevusõppe lõpetamiseks vms.

Samuti ei oleks see skeem päris kindlasti odavam, vaid pigem kallim. Kui eesmärgiks on nt kokkuharjutatud jalaväepataljon, siis tuleb selleks läbida X arv väljaõppepäevi ja koostegevusõpet olenemata sellest, kas pataljon koosneb parajasti ajateenijatest või reservväelastest. Toitu, kütust, laskemoona, varustust, instruktorite töötunde jms kulub võrdsetes kogustes. Küll aga tuleb ajateenijale päeva eest maksta toetust keskmiselt 3-5 eurot päevas, reservväelasele aga 37-50 eurot. Vahe on kümnekordne – ja kui suurendada õppekogunemiste arvu ja kestvust, siis kasvab ka surve selle 37-50 euro asemel maksta üle Eesti keskmise teenijatele ka reaalsele sissetulekule vastavat (st suuremat) päevaraha. Või on ettepanek reservväelaste toetus ajateenijate toetuse tasandile langetada?

Keskpärane osalusprotsent RÕK-idel ja LÕK-idel on kindlasti probleem, aga ma pole veendunud, et toimiv rohi sellele on veel rohkem õppekogunemisi – isegi kui see tuleb lühema ajateenistuse arvelt. Sest seeläbi mitte ei leevene, vaid tõenäoliselt võimenduvad kõik need reaalsed ja otsitud probleemid, miks reservväelane Tamm või Kask ühel või teisel õppusel jälle osaleda ei saanud – töötamine-reisimine välismaal, õpingud, hädaolukord töö juures jne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 11 Dets, 2018 16:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25212
Mina nt natuke kahtlen selles kohese lahinguvalmiduse jutus, kui üksuse komplekteerimiseks tuleb 2+ inimest kohale kokku kutsuda. Selliselt kokku pandavas üksuses, kus inimesed satuvad läbisegi ja pannakse allüksusesse sõjaliste erialade järgi, hakkab see koostöö juba jao tasemelt logisema (ja vajab ikkagi aega kokku harjutamiseks). Kokkuharjutatus tekib eelkõige sellest, et kohal käiv isikute seltskond on enamvähem sama ja nad on samades allüksustes. Või et ma tean täpselt, mida näiteks 3. jagu suudab või ei suuda, sest ma tean jaoülemat mitu aastat, tean palju talle seletada tuleb ja mida mingil juhul anda ei tohi.

Teiseks olen endiselt seda meelt, et formeerimine on meil samasugune lahingfunktsioon nagu rännak või rünnak. See on vale ettekujutus, et see õnnestub teha justkui teises aegruumis, kust siis meie aegruumi vupsavad "valmis" üksused. Kui me seda ei suuda väheste kaotustega läbi viia, siis rünnakuni ei jõuagi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 11 Dets, 2018 21:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Mär, 2007 15:40
Postitusi: 46
Hea A4. Siinkõneleja hüpotees püstatub teesile: "Kas on võimalus, et kogu meie tänane ajateenistuse korraldamise süsteem ja põhimõtted vajavad ülevaatamist, ümberkorraldamist?".

A4 kirjutas:
Tänase „pikema“ ajateenistuse lõpuks väljuvad väeosa väravast kompaniid ja pataljonid, mis on vähemalt selle tasemeni kokku harjutatud ja komplekteeritud.

Hmm. Ma ei näe ega taju seda. Tuginen puudulikele taktikalistele ja koostööalastele oskustele, mida näen noormeestes (Kaitseliidus, erasektoris) kes viimase viie aasta sees läbinud ajateenistuse. Ja pisut ses tunnetuses vaatan otsa ka Kaitseväe/Kaitseministeeriumi palgatööl olevate inimeste kompetentsile/motiividele/tahtmisele (kokkupuuted läbi Kaitseliidu, läbi era- ja avaliku sektori). No ei näe, ei taju; või siis tublisid teri näib olevat vähem, kui mittetublisid.

Tajun seda, et vajaka on justnimelt kokku harjutamisest, mõtestatud praktilisest tegevust. Puudu on kogemusest, kinnistamisest. Tahan sõdurit/ohvitseri/tugiteenust/ametnikku, kes tahab, mitte ei pea. Ajateenistus ei ole pelgalt ajateenija. See olete/oleme meie kõik. Kasvatuse/suhtekorraldamisest küsimus? Ja just - raskuspunkti muutmine.

Väeosa väravast väljuvatest kompaniidest ja pataljonidest. Seda Pandora laegast ei tihka avada.

A4 kirjutas:
Samuti ei oleks see skeem päris kindlasti odavam, vaid pigem kallim. Kui eesmärgiks on nt kokkuharjutatud jalaväepataljon, siis tuleb selleks läbida X arv väljaõppepäevi. /-/ Või on ettepanek reservväelaste toetus ajateenijate toetuse tasandile langetada?

A4 kirjutas:
Keskpärane osalusprotsent RÕK-idel ja LÕK-idel on kindlasti probleem, aga ma pole veendunud, et toimiv rohi sellele on veel rohkem õppekogunemisi – isegi kui see tuleb lühema ajateenistuse arvelt. Sest seeläbi mitte ei leevene, vaid tõenäoliselt võimenduvad kõik need reaalsed ja otsitud probleemid, miks reservväelane Tamm või Kask ühel või teisel õppusel jälle osaleda ei saanud – töötamine-reisimine välismaal, õpingud, hädaolukord töö juures jne.

Hm. Aga kui täna mina oleksin Kaitseväe Juhataja ja annaksin suunised: "Hei, A4 ja tublid teised, palun koostage mulle draft, lähteülesandena: "Sama eelarve, kuid teistsugune terviklahendus." Võimatu ülesanne?

Kapten Trumm kirjutas:
Selline asi ei ole ümbernimetamine, vaid täiesti sisulise raskuspunkti muutumine. Täna moodustab meil nii 95% teenistuse mahust ajateenistus /-/ ja nii 5% teenistus reservis. Sõdima hakkab aga "teenistus reservis".

Aitäh sõnastamises aitamises.

_________________
Käin käed taskus ringi ja targutan.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2018 10:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25212
Kõik see "kokkuharjutatus" saab alguse rohujuuretasandilt. Näiteks jaotaseme koostöö puudulikkus on asjad, mille otsa jookseb kokku tihti väga hea kompanii või pataljoni sõjaplaan. Üks tapatsooni kohmitsema jääv jagu, kus tekib 3 surnut ja 5 haavatut paralüseerib efektiivselt rühma (tuleb selle lahendamisega tegeleda). On rühm õiges kohas "tegevust saanud", seisab juba kompanii liikumine, sest harilikult pole reserve või on need kuskil mujal juba kinni. Täna aga loeb brigaadiülem oma vägesid kompanii kaupa (mitte enam pataljoni kaupa).Küllalt kogetud. Kui me kutsume õppekogunemisele poole rohkem inimesi kui on struktuuri suurus, tähendab, et me kutsume ju igale kohale keskeltläbi 2 inimest. Jagu, mis lõpetab teenistuse, ei ole meil aga 18 mehe ega rühm 80 mehe suurune. On ikka 9 ja ca 40 suurune. Mis tähendab, et allüksustes on ikkagi pooled mehed uued/võõrad. KV jalaväeinspektori jutust olen kõrva taha pannud, et selline lihtne ja fundamentaalne asi nagu jao 6 kontaktdrilli vajab rahuldavaks (mitte heaks ega eeskujulikuks, vaid üle lati saamiseks) sooritamiseks läbitegemist ca 20 korda. Kus JÜ oskab ette näha, mida üks või teine mees suudab ja iga mees teab, mida ta tegema peab. Kes on seda drillima pidanud, saab vast ka aru, palju selleks aega läheb. Mina ütlen, et korralikult tehes terve päev läheb ära. Mida rohkem on ajateenistusest mööda saanud (meie perspektiiv on reservi vanuse kasv), seda sügavam probleem tekib. Võibolla aasta-kaks tagasi pole seda päeva vaja. Võibolla saab poolega. Seda enam on vaja muidugi vanematel aastakäikudel ja täiendusmeestel.

Minuarust pole asi nii lihtne, et saadame kõige vajalikuga komplekteeritud üksused peale formeerimist väravast välja. On muidugi võimalik, aga kaotused hakkavad korrespondeeruma suuresti selle "kokkuharjutatusega". Harjutatutel on väiksemad, mitteharjutatutel suuremad. Vot selline lihtne loogika. Teema väärib arutamist. Mitte ainult SA kokkuharjumise, vaid ka mobilisatsiooniprotsessi hukukindluse kontekstis.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2018 12:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1433
Überpolkovnik kirjutas:
Aga kui täna mina oleksin Kaitseväe Juhataja ja annaksin suunised: "Hei, A4 ja tublid teised, palun koostage mulle draft, lähteülesandena: "Sama eelarve, kuid teistsugune terviklahendus." Võimatu ülesanne?


Kindlasti ei ole võimatu ülesanne, vastupidi – intellektuaalselt väga huvitav väljakutse oleks. Aga mina küsiks lähteülesande esitajalt esimese asjana, et kui terviklahendus peab olema „teistsugune“, siis mismoodi „teistsugune“? St millist uut kvaliteeti või väärtust peaks see uus terviklahendus pakkuma, millist probleemi lahendama?

Näiteks. Kui eesmärk peaks olema samade kuludega välja õpetada tunduvalt suurem hulk kutsealuseid (nt koos naistega tänase 3300 asemel hoopis 6000 aastas), siis lühendaks ilmselt järsult teenistusaja pikkust ning teeks sisuliselt kaks järjestikust või osaliselt kattuvat väljaõppetsüklit nagu Soomes. Aga siis tuleks arvestada ka sellise „kõrvalmõjuga“, et väljaõppe kvaliteet langeks järsult ja selle lühikese ajaga enam ilmselt mingit kompanii või pataljoni taseme koostegevusõpet ei teeks.

Kui eesmärk peaks olema hoopis ajateenijate kasutamine lahinguvalmiduse tagamisel, siis jätaks ilmselt kutsealuste arvu samaks, kuid teeks samuti kaks järjestikust tsüklit, et enamvähem pidevalt oleks valmiduses ühe pataljoni taktikalise grupi jagu ajateenijaid. Aga siis tuleks ka arvestada, et muid üksusi sealt kõrvalt on keeruline ette valmistada ja ühe suure Kevadtormi asemel hakkaks heal juhul olema kaks tunduvalt väiksemat ja lahjemat suurõppust.

Kui eesmärk peaks olema senisest tunduvalt parem väljaõppekvaliteet (üsna subjektiivne ja raskelt mõõdetav-võrreldav kriteerium iseenesest) ning ajateenijate-reservväelaste kõrgem motivatsioon (loe: õppekogunemistel ja mobilisatsiooni korral osalemine), siis muudaks ma teenistuse sarnaselt Norraga nii poistele kui tüdrukutele vabatahtlikuks, komplekteeriks üksused parema motivatsiooni ja füüsilise võimekusega isenditest. Tagajärg oleks samas ilmselt see, et mingit 3000 ajateenijat aastas me vabatahtlikest ilmselt kokku enam ei kraabiks, st reservvägi peaks olema võrreldes tänasega väiksem või kauem kiirreageerimisstruktuuris püsima. Aga oleks ilmselt kvaliteetsem ja motiveeritum.

Ja kui eesmärk peaks olema enamvähem sama, mis täna, st kõikidest aasta jooksul teenistusse kutsututest võimalikult suure hulga reservüksuste kokkuharjutamine koos tsükli lõpus toimuva koondõppusega maastikul… siis ega tõenäoliselt väga palju teistsugust või paremat süsteemi kui tänane välja ei nuputa. Saab kindlasti lihvida mingeid nüansse, aga tervikuna pole vaja süsteemi pea peale pöörata.

Ühesõnaga – kõiki asju saab soovi korral teistmoodi teha, aga küsimus on pigem et „milleks“ ja „mis eesmärgiga“.

Samuti tasub meeles pidada, et ega need ajateenijad ja nende väljaõpe ei toimu mingis õhutühjas keskkonnas, vaid on terve rida sisemisi ja väliseid mõjureid, mis ühe või teise mudeli teostatavust mõjutavad. Näiteks: väljaõppe läbiviimiseks vajalik tegevväelastest instruktorite arv on suhteliselt piiratud ning järsult suurendada nende arvu on äärmiselt keerukas. Suurte õppuste mõttes sõltub Kaitsevägi väga palju erametsadest ja põllumaadest, kus võivad olla looduskaitselised piirangud, tuleoht, mahakülvatud vili vms, mis muudab pärast maikuud suuremahulise müttamise üsna keeruliseks. Suur hulk ajateenijaid on kutse- või kõrgkoolis õppivad isendid, keda saab kõige paremini kätte sügise hakul, mitte aga nt juulikuus (sisseastumiseksamid) või veel vähem jaanuaris (kes see loll ikka poole õppeaasta pealt tahab aastaks Kaitseväkke tulla). Kaitseväe taristu ja kasarmukohtade arv ei ole kummist ning uute kasarmute ehitamine (mis on vajalik nii suurema arvu kutsealuste kui ka kahe osaliselt kattuva väljaõppetsükli loomiseks) ehk raha matmine elutu ja kasutu betooni alla on asi, mida väga hea meelega teha ei soovita. Jne.

Muide, kui paari aasta eest koostati praegu kehtivat 10-aastast arengukava, siis mängiti ministeeriumis ja peastaabis ka natukene läbi neid võimalikke teistsuguseid mudeleid ja variante. Tõsi, asja vaadati n-ö makrotasandil ning eelkõige oli toona eesmärgiks hinnata erinevaid variante ja nende mõjusid juhtudeks, kui soovitakse ajateenistusse kutsutavate arvu (st aastakäikude reaalset riigikaitsesse kaasatust) suurendada või muuta. Võibolla olid kõik asjaosalised tõesti laisad, initsiatiivitud ja inertsed, aga kokkuvõttes jõuti enamvähem konsensusliku arusaamani, et ilma kulusid hüppeliselt suurendamata või väljaõppekvaliteeti langetamata tänasele mudelile suures pildis head alternatiivi ei ole. Mistõttu otsustati vähemalt esialgu säilitada tänane süsteem, kuid suurendada mõnevõrra (4000-ni) aastast ajateenijate arvu (mis ilmselt vajab siiski paari lisakasarmu ehitamist, ümberkohaldamist või remontimist).

Aga et mind nüüd ei süüdistataks eduraportöörluses või uute mõtete puudumises, siis mõned mõtted, kuidas saaks või võiks tänast süsteemi suti tuunida ja parandada.

Tsükli alguse võiks nihutada juulikuu algusest augustikuu algusesse või keskpaika. Kaoks ära probleem, kus keskkoolist tulevaid poisse ja tüdrukuid on keeruline kohe pärast kooli lõpetamist eelkutsesse suunata, kuna neil tuleb lasta ära teha sisseastumiskatsed ülikoolidesse. Ja mille tulemusel tulevad nad täna teenistusse alles oktoobris reakossseisu kohtadele (inimmaterjali raiskamine minu arust) või jäävad üldse mitmeks aastaks „ootele“ ja lähevad suurema tõenäosusega üldse „kaotsi“. Võimaldaks ka ajateenistusse võtta tervete klasside kaupa, st süvendada arusaama, et ajateenistuse läbimine on asi, mis juhtub suht automaatselt ja kõigiga. Ka tegevväelased saaksid sellise süsteemi korral juulikuus normaalselt puhata nagu kogu ülejäänud progressiivne inimkond. Küll aga oleks sellisel juhul vaja ilmselt väljaõppe pikkust pisut kärpida, et Kevadtorm ei jääks juunikuusse.

Tuleks kaaluda tagasipöördumist n-ö juhtide loomuliku valiku juurde, kus tulevad nooremallohvitserid valitakse välja kogu massi seast alles pärast SBK-d. Täna see ka osaliselt niimoodi toimub, kuid kokkuvõttes on ikka nii, et kui satud juulikutsesse ning sul pole juhilube või keeleprobleemi, siis sust suure tõenäosusega ka nooremseersant saab olenemata sellest, kas sul selleks tegelikult juhiomadused eksisteerivad või mitte. Ilmselt oleksid juhid siis parema kvaliteediga, neile saaks rohkem ja keerulisemaid ülesandeid usaldada, rohkem initsiatiivi näitamist nõuda jms, mis mh lahendaks tänase probleemi, et õppekogunemisel ei torma meie reservjuhid suurt midagi ise tegema enne, kui tegevväelane peale ei kärata. Kuid möönan, et seda probleemi on keeruline lahendada ilma, et ka reakoosseisu teenistuaja pikkus 11 kuu peale venitada (mis suurendab kulusid ja tõenöoliselt taaskord hädaldamist KVM-i aadressil).

Väljaõppe kvaliteet ja mõõdetavus-võrreldavus – see on iseenesest üsna kallis, kuid võiks rohkem kasutada laserveste. Muudab väljaõppe ilmselt realistlikumaks, asjaosalistele põnevamaks, teoreetiliselt ka kiiremaks ja efektiivsemaks. Äkki isegi ajaliselt lühemaks, kui laservestide massiline kasuatamine ei peaks hoopis näitama, et väljaõpet on vaja teha hoopis rohkem ja kauem.
Nõustun, et midagi tuleks teha (aga ei tea täpselt, mida nimelt) selleks, et õppekogunemistel osalemine oleks kõrgem ning ei jääkski tingimata nii, et igale ametikohale broneerime ja kutsume igaks juhuks kaks meest. Täielikult sellest probleemist pole võimalik lahti saada, aga vähendada ehk kuidagi küll. Aga ma pole veendunud, et siin saab midagi teha väljaõppesüsteemi muutes, või üldse midagi Kaitseväe poolt. See kipub pigem olema üldise kodanikuaktiivsuse ja riigitunnetuse küsimus, mis algab ilmselt kodust, mitte Kaitseväest. Loodetavasti leevendab seda probleemi ajateenijate arvu suurendamine 4000-le ja seeläbi aastakäikude osalusprotsendi suurendamine u 60 protsendini (selleks ka see muudatus esmajoones ette võeti).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 521 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 31, 32, 33, 34, 35  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Slash ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt