Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Kõik relvadest, nii Eestis kasutatavatest kui muidu...
Vasta
Väino
Liige
Postitusi: 698
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas Väino »

akf vtl kirjutas:
akf Manurhin kirjutas:Sealsamas oli ka ära toodud üks näide elust enesest. Nimelt, lõiganud kord üks inimene omale noaga näppu. Ikka üsna pikalt ja sügavalt, nii et oli aru saada, et ilma haava õmblemata hakkama ei saa. Sidus siis inimene haava kergelt kinni ja sättis ennast bussi või rongi peale minema, et linna traumapunkti sõita. Et sõrmest tilkuv veri midagi ära ei määriks, pani sõrme otsa veel kilekoti, mille kummiga kinni tõmbas. Poolel teel linna aga hakkas inimesel halb ja ta minestas ära. Kohale kutsutud kiirabimeedikud avastasid, et kummiga näpu otsas olevas kilekotis oli tublisti üle liitri verd... Seega võib valesti paigaldatud žgutiga kannatanu isegi suhteliselt tühise haava korral eluohtlikul hulgal verd kaotada.
Oot-oot, kas Sa tahad võrrelda suvalise kummiga kinnitõmmatud sõrmeotsa žgutiga?
Väidad, et sõrme otsa paigaldatud kummi tõttu jooksis haavast rohkem verd, kui oleks tulnud ilma sidumata? (venoosne pais sõrme korral?)
Ja inimene ei saanud aru, et tal on sõrme otsa tekkinud umbes kilogramm raskust (liiter verd sisaldav kilekott)?

IGA žgutipaigaldus eeldab veendumist, et verd rohkem ei tule.
Akf Manurhini postitusest ei loe kuidagi välja, et kumm žguti kohusetäitjana sõrme otsa pandi ja sellepärast ei kontrollitud ka verejooksu peatumist kummi paigaldamisel. Kilekotihoidja funktsiooni täitis ju suurepäraselt. Võimalikud kõrvalmõjud ei pruugi kohe välja paista. Aga märkamatu liiter on kahtlane (piimapakk sõrme otsas.)
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas vtl »

Väino kirjutas:Akf Manurhini postitusest ei loe kuidagi välja, et kumm žguti kohusetäitjana sõrme otsa pandi ja sellepärast ei kontrollitud ka verejooksu peatumist kummi paigaldamisel. Kilekotihoidja funktsiooni täitis ju suurepäraselt. Võimalikud kõrvalmõjud ei pruugi kohe välja paista.
Tjah. Aga miks selle žguti valepaigalduse näiteks siis hoopis noahaavaga sõrmest räägiti? Need on kaks eri asja ju.

Akf Manurhin kirjutas ju nii:
"Valesti paigaldatud žgutt on parimal juhul kasutu, hullemal juhul lausa eluohtlik. Sealsamas oli ka ära toodud üks näide elust enesest. Nimelt, lõiganud kord üks inimene omale noaga näppu...
...Seega võib valesti paigaldatud žgutiga kannatanu isegi suhteliselt tühise haava korral eluohtlikul hulgal verd kaotada."


Selgitan veidi žguti valepaigalduse probleemi (loodan, et mahub endiselt antud teema - relvaõnnetused fookusesse):
Kui žgutt on asetatud sellisele kohale, kus arter jääb luudevahelisse õnarusse ja žgutiga arterit korralikult kinni ei suruta, võib tekkida olukord, kus arterist jookseb veri peale, aga veenist ära joosta ei saa. Selle asja nimi on venoosne pais ja verejooks isegi suureneb.

Meedikust sõber ja relvavend õpetas, et žgutt tuleb kinni tõmmata kahe tilga reegli järgi - nii kõvasti, et üks tilk on silmas, teine püksis. Vastasel korral ei ole sellest kasu. Veenduda, et verejooks peatus. Ja loomulikult tuleb peale kirjutada žguti pealepanemise aeg - selleks on žgutil oma lipik.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3309
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas Dr.Sci »

Manurhin kirjutas:
vtl kirjutas: .... Sealsamas oli ka ära toodud üks näide elust enesest. Nimelt, lõiganud kord üks inimene omale noaga näppu. Ikka üsna pikalt ja sügavalt, nii et oli aru saada, et ilma haava õmblemata hakkama ei saa. Sidus siis inimene haava kergelt kinni ja sättis ennast bussi või rongi peale minema, et linna traumapunkti sõita. Et sõrmest tilkuv veri midagi ära ei määriks, pani sõrme otsa veel kilekoti, mille kummiga kinni tõmbas. Poolel teel linna aga hakkas inimesel halb ja ta minestas ära. Kohale kutsutud kiirabimeedikud avastasid, et kummiga näpu otsas olevas kilekotis oli tublisti üle liitri verd... ....
Kui see lugu tõsi on siis lõhnab Darwini auhinna kandidaadi järele. Aga arvan et ei ole. Ise, 10 aastat tagasi lõikasin ketassaega pöidlasse, luuni välja. Verd purskas jah üksjagu. Naine aitas käepäraste sidemetega kinni mässida ja läks oksendama alles siis kui ma juba ise EMO suunas sõitsin (35 km). Töökaaslane jättis veelgikaugemal (~50 km EMOst) 4 sõrme põllutöömasinasse. Sõrmed pakiti kilekotiga kaasa, käsi seoti hädapäraselt kinni ja õmmeldi tagasi, paar aastat oli näppude liigutamine vaevaline aga praegu on ok. Liiter verd noahaavast sõrmes, kilekott näpu ümber vere korjamiseks jne ei tohiks anda isegi lumehelbekeste taset välja.
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas vtl »

Dr.Sci kirjutas:
Manurhin kirjutas:
vtl kirjutas: .... Sealsamas oli ka ära toodud üks näide elust enesest...
Kui see lugu tõsi on siis lõhnab Darwini auhinna kandidaadi järele.
Miks Sa mind tsiteerid? Ega mina seda lugu ei kirjutanud. :)
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Leo
Liige
Postitusi: 3326
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas Leo »

vtl kirjutas:Meedikust sõber ja relvavend õpetas, et žgutt tuleb kinni tõmmata kahe tilga reegli järgi - nii kõvasti, et üks tilk on silmas, teine püksis. Vastasel korral ei ole sellest kasu. Veenduda, et verejooks peatus. Ja loomulikult tuleb peale kirjutada žguti pealepanemise aeg - selleks on žgutil oma lipik.
See on õige jutt. Siin on vahepeal väga palju asja kirjutatud ja minu arvates täiesti teemasse, mis on relva käsitsemisel juhtunud õnnetused, sest need viimased leheküljed on teemal, mis saab edasi kohe peale õnnetust? Tegelikult need dilemmad vaevavad ka meedikuid, kes reeglina ei ole enesetapjad ja kui näiteks on kannatanu või mingid muud kulid, kes võivad abi andjale ohtlikud olla, siis aidatakse alles siis, kui politsei on kohal ja olukord ohutu. Sama peab kaaluma ka siis, kui ise ei ole kannatanu ega esimene abi andja, kas on üldse mõtet sekkuda ja kuidas? Neid lugusid, kus agarus muutub ogaruseks ja aitaja hiljem ise supi sees on, räägitakse enamikel esmaabi kursustel, reeglina põhinevad reaalselt toimunud olukordadel. Väga ei kadesta inimest, kellel abi andmine krimasja või veel hullem, karistuse kaela toob.

Vene ajal tunti zgutina erinevaid kummist linte ja voolikuid, millega pindmised veresooned natuke kinni tõmmati, et oleks parem vereproovi kätte saada või nõela veeni torgata. Tänapäeval on kasutusel sarnased, oluliselt värvilisemad ja kiirpandlaga, et saaks kohe lahti lasta, kui veri on käes. Nendel ei ole midagi pistmist zgutiga, mis on mõeldud sügavate veresoonte kinnipigistamiseks eluohtlikku verejooksu peatamiseks, näiteks CAT, SOFTT-W jne. See tuleb panna nii kõvasti kinni, et ongi kindlasti valus, mul oli valus ja pärast sinikas ning oli ka nendel valus, kellele ise õpetasin. Reeglina pannakse suurte lihaste, ehk siis õlavarre või reie ümber, vahel harva küünarvarre või sääre ümber, kui vigastus on konkreetselt madalal. Liigeste peale mitte kunagi, sest ei tööta. Tsiviilis muidugi selliseid õnnetusi tuleb harva ette, enamiku saaks rõhksidemega kinni siduda, see on siis selline side, mis avaldab survet haavale verejooksu peatamiseks.

Sõrmest võib joosta päris palju, kuid eluohtlik see pigem ei ole, isegi siis, kui inimesel on vere hüübimisega probleeme. Ilmselt toimus see, et kui käsi alla lasti, siis vererõhk käes suurenes ja haav hakkas uuesti jooksma, kuid kummipael seda vaevalt põhjustas ja liitrit ka pigem välja ei jooksnud, kuid kilekott võis verine olla küll. Haavaga käsi on ikka mõistlik üles tõsta, et vererõhk oleks võimalikult väike. CAT on EKJ standard, konkreetsemalt viimati nägin VII põlvkonna mudelit, lisaks on liikvel vanemaid ja vahel ka vuhvlit. EKJ õpetab selle kasutamist kõikidele ajateenijatele, jõudumööda ka KL ja kordusõppused, nii et seda õpib kasutama mitu tuhat inimest iga aasta. EKJ õpetab kandma seda koos MK1 ehk isikliku esmaabipakiga vasakus käisetaskus, mis on põhimõtteliselt vale, sest kui parem käsi on pihta saanud või patsient lamab vasaku käe peal, on seda raske kätte saada. Meditsiinipaki asukoht tuleb üksuses kokku leppida, mõistlik oleks selline, et selili lamades saab mõlema käega kätte, lisapakend võib olla kasvõi selja peal, kus abistaja selle kätte saab. Autokoolis õpetatakse ka esmaabi, CATi või analoogi ilmselt mitte, samuti ei pea see olema autoapteegis, mis sisaldab tavaliselt ainult mõned plaastrid. Autojuhtidel oleks mõistlik pidada 1 IFAK autos ja 1 kodus, sest nendes kohtades tõenäoliselt läheb vaja, matkale minnes saab teise neist alati kaasa võtta.
Kasutaja avatar
Karl Marx
Liige
Postitusi: 173
Liitunud: 17 Apr, 2004 18:20
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas Karl Marx »

Kaltsupeade eripära... Kui Allah tahab, siis läheb ehk pihta kah kunagi...

https://www.youtube.com/watch?v=_ntb_XYsyQo

https://www.youtube.com/watch?v=iddF1a9tFBg
Trtmppa
Liige
Postitusi: 46
Liitunud: 27 Mär, 2016 18:01
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas Trtmppa »

Ei saa küll päris täpselt aru aga jääb mulje, et peaspetsialist peaks olema instruktor. Võib muidugi olla suvaline, sest jänkinstanis saavad praktiliselt kõik ju relva omada.

https://i.imgur.com/QfoDraS.gifv
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas herman30 »

:shock: Miks oli vaja panna kätt toru ette!!!!????
alari
Liige
Postitusi: 1614
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas alari »

Ta tahtis kontrollida, et kas lasersihik töötab
Kasutaja avatar
huvitun
Liige
Postitusi: 1285
Liitunud: 28 Mär, 2014 9:20
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas huvitun »

Vennike kolis enneaegselt Allahhi juurde neitsisid kargama.
31. jaanuaril 2019 Abbottabadis, eelseisvate pulmade puhul.

https://www.bitchute.com/embed/omcJ1ezVgYow/

Mees hoidis põlvede vahel rikki läinud relva ja tegi korda.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas oliver »

Vaadates teisi tüüpe ja nende relvakäsitsust (ja relvade kvaliteeti) siis saavad Allahil neitsid varsti otsa ja vaesekesed peavad pilvepiiril käsipattu tegema...
Kasutaja avatar
Kuperjanov
Liige
Postitusi: 389
Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas Kuperjanov »

Selle intsidendi valguses huvitav uudis.

https://www.postimees.ee/6520605/kaitse ... ult-tagasi

Kas tõesti kõigest kokkusattumus või KV üritab ikkagi riski maandada, võttes Kaitseliitlastelt püstolid käest? Ei saa neid kurinahkasid usaldada ju :roll:
muhgel
Liige
Postitusi: 155
Liitunud: 11 Juul, 2008 10:30
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas muhgel »

Kuperjanov kirjutas:Selle intsidendi valguses huvitav uudis.

https://www.postimees.ee/6520605/kaitse ... ult-tagasi

Kas tõesti kõigest kokkusattumus või KV üritab ikkagi riski maandada, võttes Kaitseliitlastelt püstolid käest? Ei saa neid kurinahkasid usaldada ju :roll:
Ma saan see nädalavahetus kaitseväe bussi kasutada, esmaspäeval pean tagasi andma. Ei tea kas suudan pärast seda veel kaitseväge usaldada ja mis see mu moraalile teeb :?:
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3309
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas Dr.Sci »

muhgel kirjutas:
Kuperjanov kirjutas:Selle intsidendi valguses huvitav uudis.

https://www.postimees.ee/6520605/kaitse ... ult-tagasi

Kas tõesti kõigest kokkusattumus või KV üritab ikkagi riski maandada, võttes Kaitseliitlastelt püstolid käest? Ei saa neid kurinahkasid usaldada ju :roll:
Ma saan see nädalavahetus kaitseväe bussi kasutada, esmaspäeval pean tagasi andma. Ei tea kas suudan pärast seda veel kaitseväge usaldada ja mis see mu moraalile teeb :?:
Demagoogia. Mina sain asjast aru, et neile oli relv antud kui teenistusrelv, nüüd aga korjati see lihtsalt käest ära. Keegi ei öelnud neile et ajutiseks kasutamiseks...
Ja kohe tekib 2 küsimust:
1) Mis tingis vajaduse et omal ajal kaitseliitlastele need püstolid jagati, ja kas otsus oli seaduspärane?
2) Kui esialgne otsus oli seaduspärane, siis miks need relvad järsku ära korjati?
muhgel
Liige
Postitusi: 155
Liitunud: 11 Juul, 2008 10:30
Kontakt:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitus Postitas muhgel »

Dr.Sci kirjutas:
muhgel kirjutas:
Kuperjanov kirjutas:Selle intsidendi valguses huvitav uudis.

https://www.postimees.ee/6520605/kaitse ... ult-tagasi

Kas tõesti kõigest kokkusattumus või KV üritab ikkagi riski maandada, võttes Kaitseliitlastelt püstolid käest? Ei saa neid kurinahkasid usaldada ju :roll:
Ma saan see nädalavahetus kaitseväe bussi kasutada, esmaspäeval pean tagasi andma. Ei tea kas suudan pärast seda veel kaitseväge usaldada ja mis see mu moraalile teeb :?:
Demagoogia. Mina sain asjast aru, et neile oli relv antud kui teenistusrelv, nüüd aga korjati see lihtsalt käest ära. Keegi ei öelnud neile et ajutiseks kasutamiseks...
Ja kohe tekib 2 küsimust:
1) Mis tingis vajaduse et omal ajal kaitseliitlastele need püstolid jagati, ja kas otsus oli seaduspärane?
2) Kui esialgne otsus oli seaduspärane, siis miks need relvad järsku ära korjati?
Mõni aeg tagasi oli vist enamusel tegevteenistujatel lisaks automaadile ka püstol teenistusrelvaks, nüüd ei ole ja ei mäleta, et keegi oleks sellest probleemi teinud. Päris paljudel nii kaitseväes kui kaitseliidus on Galili asemel AK4 vms antud, ei mäleta samamoodi, et keegi oleks ajalehte kaebama jooksnud. Ma ei usu, et need püstolid korjati ära käru keeramiseks, kellegile hinge sittumiseks jne. Samamoodi ei saa ma aru miks on vaja kaitseväelasega juhtunud õnnetuse ja kaitseliidu püstolite vahel mingeid tooreid seoseid looma hakata.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist