Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Avatar]

Mis see siis on?

Tead, ma mõtlesin ka et nii ei ole ilus ja korrektne. Aga näe loen näguripäevadest, ja tekib ka kaemus, et mille eest ma siis seisin. Ei tekkinud tegelikult esimest korda. Kui Eesti tahab, et tal on inimesi, kes ta eest ka edaspidi seisavad, siis tuleb kõik ära kuulata ja lõpetada see stigmatiseerimine. Eesti inimestel on piisavalt aru peas, et halba heast eristada. Kui lastakse normaalselt valida ja ei tõmmataks iga valimiste aeg emotsioonide peale. See on poliitikute koht peeglisse vaadata. Tegelikult valijatel ka. Kõigil. Kui eesmärk on demokraatlik süsteem, mitte vahendeid valimata võimul püsimine ja või oma huvide esindajate võimul hoidmine. Meil on kõrgema võimu kandja ainult paberil "rahvas". Tegelikult kannab seda võimu Eestis nomenklatuur (on see päris adekvaatne nimetus - ), kellel valijaskond on nii hästi ohjes, et nad tegelikult on tõsisemate otsuste tegemisel pea sõltumatud. Mulle näib, et 2008 majanduskriis andis ka lisa. Palju vajalike asju tehti toona riks-raks. Polnud kõige õigem, aga oli häda. Hiljem enam häda polnud, aga üle sõitmine on mugav ja visa taanduma.
...ei tea kas pean ka hakkama jõe poole vaatama?
Nääh, ma vist ikka pigem jään ja kupatan sinna jõe taha need kes viisakad ei ole...

[herman30]

Perussuomalaisest välisminister Timo Soini

Ta pole enam Perussuomalainen, tema partei on praegu Sininen Tulevaisuus.

https://en.wikipedia.org/wiki/Blue_Reform

[AMvA]

Siit tuleb ka retooriline vastus, pole vaja edasi lugeda kui ei soovi. EKRE üritab liigutada riiki selles suunas, kuhu mina olen soovinud terve see 30 aastat et riik liiguks. Muidu oleks ju võinud vabalt jääda ka NSVL koossseisu.

ps. Kõik see 30 aastat ja isegi juba enne iseseisvumist avaldasid kõrgemad poliitikud arvamust et me ei saa iseseisvalt hakkama... alguses ilma NSVL-ita, hiljem ilma EL-ita. Praktika on paraku näidanud seda et jah, poliitikud pole ilma kaugel oleva kõrge pealinnata (kuhu minnakse pensioniajaks mammonat kokku korjama) hakkama saanud, rahval on olnud nagu rahval alati. Maksumaksja raha kulutatakse lagunevate ristide ja väljasurevat eestlast eksponeeriva muuseumi peale, suretatakse välja raudteeliine et ehitada üles juba väljasurnd liini ja megaraili mille reisitäituvuse kataks sama hinnaga ära ka õhutransport, noortele peredele ehitati vaesteküla, tiiger pandi korraks hüppama aga hetkel on tal ravimatu atriit jne... ausalt öeldes, kui oleks võimalik aega tagasi kerida aastasse 1991 august, siis teletorni asemel võtaksin spinningu ja läheks jõe äärde.

Lugupeetud doktor ehk viitsib lühidalt kirjeldada Eesti arengut selle möödunud 30 aasta jooksul vastavalt tema visioonile, lähtudest reaalsest maailma majandusolukorrast ja Eesti geopoliitilisest asukohast?

[AMvA]

Sooh, nüüd oleme niikaugel, et enne EL -i olid näguripäevad...

Oli jube ilus elu või?

[Martin Peeter]

1991 oli see "trotsi näitamine" tegelikult reaalne võimalus lõpetada kuuliaukude või sapöörilabida jälgedega. Või siis kui ajalooratas oleks keeranud vasakule, siis ehk hoopis Siberis. Need olid teada asjad ja sellega ka riskiti (lootuses et tuleb kokku piisavalt rahvast ja uutmisetuultes genotsiidi ei tekitata). See mida ma enne kirjutasin - see tähandaski pigem seda et praegu saavutatu nimel ei oleks pidanud sellist riski tollal ette võtma.
Kusjuures
Ma ei igatse üldse taga tollast NSVL-i
Kuid ma kardan seda mis hakkab toimuma tulevikus, seda just rahvuse säilimise seisukohalt. Kui antud teemast "rahvus" maha tõmmata - siis oleks kõik iseenesest super, ainult, et siis ei näeks ma mõtet ka EV kui riigi eksisteerimisel üldse, võiks kohe ohjad kellelegi teisele üle anda.

No kas see aeg, kui Eestisse tuli sisse 5-15 000 migranti aastas ja eestlaste osakaal Eesti rahvastikust vähenes 97%-lt 62%-ni, oli kuidagi rahvuse säilimise seisukohalt parem? Ja ööl vastu 20. augustit, kui 19.08 umbes kella 23 ajal Nugis Raadiomaja kaitsele rahvast kutsus, tuli sinna lisaks kumminuiaga Kodukaitsele inimesi alla 100. Midagi hakkas liikuma alles hommikul, kui sinna mingeid veokaid blokeerima suudeti organiseerida. Raadiomaja juurde sõitis Kaitseliidu "patrull", mille roolis oli selgete joobetunnustega korpulentsem tegelane. Pagassis oli mingi Molotovi kokteilide tegemise võimalus. Aga jõuetumat ja hädisemat tunnet, mida see "vastutegevus" (või õigemini selle puudumine) mus tekitas pole ma elu sees kogenud. Võib-olla ma sellepärast siin foorumis kaitsekulude tõstmise ja esmase enesekaitsevõime tõstmise vajadust pidevalt rõhutangi.

[Kriku]

Meil on kõrgema võimu kandja ainult paberil "rahvas". Tegelikult kannab seda võimu Eestis nomenklatuur (on see päris adekvaatne nimetus - )

Ei ole adekvaatne. See on väga konkreetne nõukogude ajaloo kirjutuse mõiste. Tähendab teatud kindlat nimekirja ametikohtadest, mille täitjatel oli rida hüvesid (erikauplused, autoostuload jne).

[teeline35]

Endisi nõukogude nomenklatuuri inimesi on meie praeguste juhtide hulgas veel küllaldselt. Kuigi selliseid on kõige rohkem kogunemas EKRE-sse. Varem oli endiste nomenklatuuri töötajate pesa Savisaare juhitud Keskerakond. Aga neid on jagunud küllaldaselt teistessegi erakondadesse. Tõsi küll praegult annavad otseselt võimu juures olijate hulgas tooni omaksasvatatud nn poliitbroilerid.

[Kriku]

Siit tuleb ka retooriline vastus, pole vaja edasi lugeda kui ei soovi. EKRE üritab liigutada riiki selles suunas, kuhu mina olen soovinud terve see 30 aastat et riik liiguks. Muidu oleks ju võinud vabalt jääda ka NSVL koossseisu.

ps. Kõik see 30 aastat ja isegi juba enne iseseisvumist avaldasid kõrgemad poliitikud arvamust et me ei saa iseseisvalt hakkama... alguses ilma NSVL-ita, hiljem ilma EL-ita. Praktika on paraku näidanud seda et jah, poliitikud pole ilma kaugel oleva kõrge pealinnata (kuhu minnakse pensioniajaks mammonat kokku korjama) hakkama saanud, rahval on olnud nagu rahval alati. Maksumaksja raha kulutatakse lagunevate ristide ja väljasurevat eestlast eksponeeriva muuseumi peale, suretatakse välja raudteeliine et ehitada üles juba väljasurnd liini ja megaraili mille reisitäituvuse kataks sama hinnaga ära ka õhutransport, noortele peredele ehitati vaesteküla, tiiger pandi korraks hüppama aga hetkel on tal ravimatu atriit jne... ausalt öeldes, kui oleks võimalik aega tagasi kerida aastasse 1991 august, siis teletorni asemel võtaksin spinningu ja läheks jõe äärde.

Lugupeetud doktor ehk viitsib lühidalt kirjeldada Eesti arengut selle möödunud 30 aasta jooksul vastavalt tema visioonile, lähtudest reaalsest maailma majandusolukorrast ja Eesti geopoliitilisest asukohast?

Ühinen palvega. Kui lisandub sisukaid postitusi, teen oleksoloogia alla omaette teemaks.

[Rabapistrik]

Kuid ma kardan seda mis hakkab toimuma tulevikus, seda just rahvuse säilimise seisukohalt.

See rahvus säilib ainult siis, kui Eestis elavad inimesed tahavad olla eestlased. Sealjuures on tähtsaim see, kas noored tahavad olla eestlased. Kui noored tahavad olla eestlased, siis tõenäoliselt on nad valmis seda riiki kaitsma, osalevad laulu- ja tantsupidudel, teevad siia oma ettevõtted, tulevad pärast välisülikoolides õppimist siia tööle ning tahavad Eestis oma lapsi kasvatada.

Selleks, et tahta olla eestlane, peavad siinsetele elanikele sobima selle ühiskonna väärtushinnangud. Minu arvates on triviaalne, et need on meil täna valdavalt läänelikud. Inimväärikus, vabadus, võrdõiguslikkus, demokraatia, õigusriiklus, inimõigused.

[Viiskümmend]

Indrek Tarand on oma varasemates kampaaniates pidanud vihast võitlust "political class" nimelise nähtusega ja Jüri Adamas on leidnud, et poliitikuid ehk parteisõdureid eliidiks nimetada on samuti veidi liiga "Nõukogude liit ja Põhja-Korea" ning, et Eestis tuleks jääda lihtsalt "riigi poliitilise juhtkonna" mõiste juurde.

[Martin Peeter]

Indrek Tarand on oma varasemates kampaaniates pidanud vihast võitlust "political class" nimelise nähtusega ja Jüri Adamas on leidnud, et poliitikuid ehk parteisõdureid eliidiks nimetada on samuti veidi liiga "Nõukogude liit ja Põhja-Korea" ning, et Eestis tuleks jääda lihtsalt "riigi poliitilise juhtkonna" mõiste juurde.

Tarand on ikka ise ka osa sellest political classist ning seda ikka pikalt olnud.
Aga mis teeb muret, et see seltskond on lisaks võimu enese kätte koondamisele väga enese teada jätnud ka informatsiooni ja põhjendused, miks nad midagi nii teevad. Aga mis siis saab, kui nad eksivad? Vigu on tehtud (vahel hiljem ka parandatud) küll ja küll. Mis ei tähenda, et meil kõik halvasti oleks. Pigem on meil läinud siiski üsna hästi, kui võrrelda meid sarnase minevikuga rahvastega. Muidugi saanuks ka paremini, aga see on taganjärele tarkus.

[A4]

On põhimõtteline vahe nõuka-aegse nomenklatuuri ja tänaste poliitikute vahel (isegi kui nende seas on endiselt ka omaaegseid kompartei tegelasi) – tänased „nomenklaatorid“ siiski valib päeva lõpuks välja rahvas demokraatlikel valimistel, tehes vaba valiku kümnekonna partei ja sadade nimede vahel. Jah, on stamm-parteid oma stamm-toetajatega, aga 25 aasta jooksul on siiski uusi parteisid tekkinud ja ka kadunud piisavalt palju tõestamaks seda, et poliitiline süsteem ei ole ülemäära suletud ja iseennast taastootev.

ENSV-s ei valinud seda nomenklatuuri mitte keegi (või õigemini, valis kitsas ring partei seltsimehi vastavalt sellele, mis tasandi nomenklatuuriga tegemist oli) ja rahva asi oli poetada valimiskasti poliitbüroos kinnitatud muutumatu nimekiri. Samuti ei ole toonase ja tänase „nomenklatuuri“ privileegide süsteem ja suhteline jõukus võrreldavad. Tänased nomenklaatorid saavad üldjuhul ministeeriumi osakonnajuhataja palka (sellest ka kohatised probleemid kvaliteediga) ja peavad oma autod, külmkapid, banaanid ja värvitelekad soetama samast poest ja samade hindadega, nagu ülejäänud lihtsurelikud.

[Kriku]

Mõnus demagoogia - lapsevankriga teistele otsa kärutamisest on saanud arvamuse avaldamine. Kellele selline innovatsioon ei meeldi, on troll.

Kallase sõnul kuulis ta juhtunust alles möödunud pühapäeva hilisõhtul. «Meie liige, kes oli tulnud meie üritusele, põhjustas oma tegevusega segaduse. Ta on ise selgitanud ka avalikkusele, et oli šokeeritud plakatite sisust, kaotas enesevalitsuse ja sellest edasine segadus tekkiski. Kahjuks on seda intsidenti võimalik pahatahtlikel motiividel tõlgendada ka provokatsioonina ja seda on meie vastu ulatuslikult ka kasutatud,» kirjutas Kallas.

Kallas ega juhatus ei pea aga õigeks, et Hartleb erakonnast ja Eesti poliitikast lahkuma peab. «Florian on avalikult oma tegu kahetsenud, juba esmaspäeval. Kuid Florian ei ole sooritanud kuritegu või väärtegu. Tema taandumine Eesti poliitikast viitaks sellele, et oma seisukohtade avaldamine ei ole enam vabas õhkkonnas Eestis võimalik. Me ei saa sellega kuidagi nõustuda,» kommenteeris Kallas kirjas erakonnakaaslastele.

«Trollid» ründavad

Eesti 200 vabatahtlike koordinaator Kadri Napritson-Acuna on enda sõnul sattunud pärast intsidenti trollirünnakute alla. Kristina Kallase sõnul on olukord väga murettekitav. «Rünnakute all olen olnud ka mina, kes ma ei ole selle intsidendiga kuidagigi seotud. Praegusel valimiste perioodil on tekkimas väga ohtlik ühiskondlik foon ja on kehtestumas uus paradigma, kus mitte keegi ei julge varsti enam EKRE vastu sõna võtta. Vähemusel on õnnestunud luua ühiskonnas hirmu tunne – inimesi tasalülitatakse rünnates isiklikult, tembeldades avalikult riigireeturiteks, provokaatoriteks, halbadeks emadeks või isadeks, tütardeks või poegadeks. Sihikule võetakse just nimme inimese kõige isiklikum ja emotsionaalselt tundlikuim sfäär – emaks, tütreks, pojaks, isaks või eestlaseks olemine. See on vale ja me ei tohi sellele alluda ja vaikides pealt vaadata, sest tulemuseks on see, et tasakaalukam ja rahulikum osa ühiskonnast on vait jäämas,» kommenteeris Kallas.

https://www.postimees.ee/6477661/vabadu ... lja-astuda

Muster on täpselt sama kui EKRE-l: mitte mingil juhul enda viga tunnistada ja vabandada, vaid ainult õigustada-õigustada-õigustada ja vastu rünnata.

Samas stiilis nuttu ja hala kolmandalt osaliselt peale lapse vanemate: Kadri Napritson Acuna: mu pere ja sõprade elu on pööratud pea peale. Ise sa, lilleke, ronisid sinna "oma elu pea peale keerama".

[Aixc]

Minu teada ei olnud mitte ükski Tarandit ahistanud tegelastest EKRE liige, küll aga on tekitatud meediafoon kummalisel kombel selline, nagu oleks EKRE in corpore Tarandit peksnud. Gruz 200 teadlikus provokatsioonis osalesid otseselt parteifunktsionäärid. Oluline vahe.

[Dr.Sci]

On põhimõtteline vahe nõuka-aegse nomenklatuuri ja tänaste poliitikute vahel (isegi kui nende seas on endiselt ka omaaegseid kompartei tegelasi) – tänased „nomenklaatorid“ siiski valib päeva lõpuks välja rahvas demokraatlikel valimistel, tehes vaba valiku kümnekonna partei ja sadade nimede vahel. Jah, on stamm-parteid oma stamm-toetajatega, aga 25 aasta jooksul on siiski uusi parteisid tekkinud ja ka kadunud piisavalt palju tõestamaks seda, et poliitiline süsteem ei ole ülemäära suletud ja iseennast taastootev.

ENSV-s ei valinud seda nomenklatuuri mitte keegi (või õigemini, valis kitsas ring partei seltsimehi vastavalt sellele, mis tasandi nomenklatuuriga tegemist oli) ja rahva asi oli poetada valimiskasti poliitbüroos kinnitatud muutumatu nimekiri. Samuti ei ole toonase ja tänase „nomenklatuuri“ privileegide süsteem ja suhteline jõukus võrreldavad. Tänased nomenklaatorid saavad üldjuhul ministeeriumi osakonnajuhataja palka (sellest ka kohatised probleemid kvaliteediga) ja peavad oma autod, külmkapid, banaanid ja värvitelekad soetama samast poest ja samade hindadega, nagu ülejäänud lihtsurelikud.

Väga põhimõttest vahet pole. Riigikokku pääseb ikkagi nomenklatuur, vaata kust otsast tahad ja edukamad parteid lohistavad sabas veel käetõstjaid-roboteid. Vahe oleks siis kui parlamendi koosseis pandaks kokku mitte nimekirja alusel vaid häältesaagi põhjal, siis võiks teeneline lüpsja Maali panna äkki asjad paika ja bakaluruseharidusega lõualõksutajast politoloogid jääksid joone alla... Praegu, kui viitsiks, ja kui oleks teada lõplikud nimekirjad, võiks panna nimeliselt kokku 50% tulevase Riigikogu liikmetest, lisaks teist 50 kelle hulgast pääseb sisse 25... Ja see üle jääv 25+muud moodustavad siis tegelikult 26 kohalise massi mis määrab ära lõpliku kohtade jaotuse ja tulevase koalitsiooni.