www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Juul, 2019 12:07

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 827 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2019 16:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26213
Rootsi 5 miljardist, kulub 2-2,5 miljardit personalikuludeks, 1,5 miljardit igapäevaseks majanduskuluks ja 200-300 miljonit taristule. Sellega nad ei erine mitte millegi poolest keskmisest NATO riigist (Soomega teatud erinevused on). Ülejäänud 1,2 miljardiga tuleb teha kogu võimearendus ja mitte ainult olemasolevate võimete aastakümneid tegemata uuendamised vaid nad tahaksid veel isegi ühte brigaadi juba praegu juurde teha. Kuidas tundub?

Palgaarmee viljastavad mõjud, ei rohkemat - kogu NATO suurim häda. Kui igale bensiinivoolikut hoidvale reamehele maksta 2000 eurot kätte, siis väike ime, et peale rahuaegse adminstruktuuri võitlusüksustele suurt ei jagugi. Reservarmee süsteemis ei ületa see komponent 1/3 (ideaalne oleks 1/4) ja minu arust on ka meil seal veel õhku piisavalt sees, kui seda võitlusüksuste arvu kohta tohutut administratiivaparaati vaadata.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2019 16:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1505
Ei ole ajateenistuse kaotamine ja täiskutseline armee otseselt süüdi Rootsi tänase maaväe suhtelises väiksuses. St ei olnud nii, et kõigepealt kaotati ajateenistus ja siis üllatusega avastati, et nüüd saab maaväes endale lubada vaid ühte brigaadi. Vaid oli teistpidi – esmalt leiti (sinisilmselt), et julgeolekuolukorras on toimunud positiivsed ja ilmselt pöördumatud muudatused ning seetõttu piisab maaväes vaid ühest brigaadist koos tugistruktuuri ja kodukaitsega. Ning terve mõistus ütles sealt edasi, et selle ühe brigaadi (või õigemini, kogu paarikümnetuhandelise SA-struktuuri) mehitamiseks ei ole mõtet igal aastal teenistusse kutsuda 50 000 kutsealust aastas nagu külma sõja ajal. Vaid küll leiab 10 miljoni elaniku seast need paarkümmend tuhat kutselist kaitseväelast ka vabatahtlike/täiskutseliste/täispalgaliste näol.

Tänaseks on Rootsis otsapidi tagasi jõutud mingisuguse üliselektiivse ja sisuliselt vabatahtliku teenistusena, mis puudutab 4000 inimest aastas, ehk u 4% poiste ja tüdrukute aastakäigust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2019 18:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26213
Kui Rootsi ei "lükkaks" poolt oma eelarvet oma "profiarmee" palgakuludeks, siis küllap oleks SA struktuur ka märksa kopsakam, oli jutu mõte.
Kuna aga seda tagasi pöörata niisama ei saa, siis jätkatakse pisut muudetud jaanalinnumängu, mille osaks on ka see üliselektiivne "vabatahtlik" ajateenistussüsteem. Üks taolise jaanalinnumängu põhjuseid on alati poliitilise/armeejuhtkonna tahtmatus/suutmatus vaadata kriitiliselt peeglisse ja tunnistada vigu. See ka segab tavaliselt enim tagasikäigu andmist.

Teiseks, taolised Fukujama-stiilis armee transformeerimised omavad päris katastroofilist mõju rahvuse militaarmõtlemisele. Veel 20 aastat ja varsti pole ka seda profiarmeed kellestki koostada.

Palgaarmee süsteem kui selline on toimiv ainult superriigi rahaliste võimaluste juures. Väikeriigi puhul on tegemist iseenda söömisega sabast alates, sest kõik armeed, kus pool rahast läheb palkadeks (koos pidevalt kaasneva tõusu survega) on määratud minema sisulisse pankrotti, sest põhiasjaks jääb raha järjest vähemaks. Läti on siinkohal kõnekas näide, kui perspektiivikas on maavägi ilma suurtükiväeta? See polegi maavägi, see on välisandarmeeria.

Rootsi kaitsekulud % SKP-st 1960-
Pilt

1960 oli 3,5 korda suhteliselt rohkem raha kui täna. Kas tänane Rootsi SA koosseis on ka 3,5 korda väiksem? Või pigem 10 korda?
1995. a oli SA koosseis 15 brigaadi, 100 pataljoni ja valmisolek vilest 1-2 päeva. :oops: :oops: :oops:
Kui arvestada brigaadi suuruseks 5 pataljoni, siis 1995 oli neid pataljone 175, praegu plaanitakse 21, 175:21=8,33 korda väiksem kui 1995.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2019 20:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 176
Alates 1990 aastast on Rootsi kaitse-eelarve olnud keskmiselt 5 miljardit, vahel pisut rohkem, vahel pisut vähem. Majandusteooriast teame, et raha väärtus ajas kahaneb. Seetõttu oleks tulnud Rootsil sama taseme säilitamiseks iga aasta paari protsendi võrra kaitse-eelarvet tõsta ehk 1990 aasta taseme säilitamiseks oleks eelarve pidanud olema kasvanud praeguseks üle kahe korra (umbes 115 %). Teisisõnu 5 miljardi asemele peaks olema endise hiilguse säilitamiseks praegu umbes 11 miljardit. Kuna seda pole tehtud on aja jooksul probleem vaid võimendunud. Teine võimalus oleks olnud iga aasta paari protsendi võrra sõjalisi võimeid kärpida või tegevusi vähendada. Kuid siinkohal hakkame liikuma juba inimpsühholoogia ja organisatsiooniteooria töömaadele. Valdavalt ükski organisatsiooni ilma tugeva surveta ja otsese elulise vajaduseta ei soovi ennast vähendada.

Ebameeldivat otsust lükatakse edasi lootuses, et küll ikka saab. Kasutades meie ühte eelmist näidet siis algselt igale viiendale aastale planeeritud võime uuendamine lükatakse edasi, peenelt öeldes on toimunud probleemi siire ajas. Probleem iseenesest pole muidugi kuhugi kadunud, edasi on lükatud vaid probleemi lahendamine. Sama tehakse ülalpidamiskuludega, kuigi tead, et peaksid kulutama 5 ühikut raha, kulutad 4. Lühemas vaates ei juhtugi esmapilgul midagi. Pikemas vaates paraku juhtub.

Sõjaliste võimete eluiga on pikk (30-40 aastat) ja enamasti on neid palju, kõik nad on erinevad ning veel omakorda eri aegadel loodud ja kogu koosluse haldamise segasuse tõttu on võimalik pikki aastaid teha probleemi siiret. Kuid rahakurat saab su lõpuks alati kätte ja võtab hinge kinni. Täpselt see, mis Rootsi kaitseväega praegu juhtunud on.

Selle hetkel kui kõik võimalused otsas tuleb hakata arveid maksma. Eks sedasorti rehepappe on Eestiski olnud, kes justkui võluväel loovad lühemas vaates raha juurde ja teevad probleemi siirdamist tulevikku. Tarkadel inimestel ikka tuleb palju häid mõtteid pähe, et kuidas raamatupidamist loominguliselt korraldada või vähemaga rohkem teha. Kas optimeeritakse mõnel aastal tööjõuga seotud maksude tähtaegu, proovitakse saada käibemaksuerandeid, jne.

Eraldi teema on veel militaartehnika iga järgneva põlvkonna vahel lausa kordades kallim hind. Arendus uute tehnoloogiate rakendamiseks on meeletult ressursimahukas ettevõtmine ja see väljendub lõpuks ostu hinnas. Kuna hind on kordades kallim ja enamasti eelarve samavõrra ei kasva, tehakse kompromiss vähendades kogust.

Soome ja Rootsi valikute ning saadud tulemuse erinevuse mõistmiseks tuleb hakata vaatama ja võrdlema nende sõjalise võimepaketti sisu ning konfiguratsiooni. Samuti tuleb võrrelda, et mis on kahe erineva riigi puhul kaitsekulude sees ja mis mitte. Igas riigis on see pisut erinev, et mida kaitse-eelarvest rahastatakse. Lisaks tuleks hinnata kahe riigi sõjalisi valikuid kokku umbes 14 põhikategoorias. Võtame esimeseks siingi juba põgusalt analüüsitud tegevväelaste ja reservväelaste osakaalu ning sellega seotud personalikulu.

Tegevväelastel põhinev kaitsevägi on paratamatult kallim, mis väljendub ka Rootsi suuremates personalikulude osakaalus võrreldes Soomega. Mõistetavalt on üle riigi keskmise palka saavad tegevväelased kallimad kui tsiviilis iseenese palga eest hoolitsevad reservväelased.

Samas on palgaliste puhul ka teatud eelised, ärme sedagi unusta, kuid väikese ja keskmise riigi puhul oleks rahaliselt riigikaitse seisukohast odavam valik reservväel põhinev sõjavägi. Muudel põhjustel samuti. Kasvõi sidusus ühiskonnaga, reservvägede hulk, jne.

Rootsi, nii nagu paljud teisedki riigid, hakkas mingil hetkel eelistama pigem professionaalseid sõjaväelasi. Kuid see oleks nüüd libedale teele minek, kui me ütleme, et professionaale kaitsevägi oli vaid puhtalt Rootsi sõjaväelaste enda valik. Sõjavägi ei tegutse vaakumis ja reageerib ühiskonnas toimuvatele protsessidele. Kui vaatame maailma väärtushinnangute muutust siis pikas perspektiivis on maailm muutunud üha rahumeelsemaks. Nii riikide, kui üksikisikute tasandil. Valikuvõimaluste avardumine, vabaduste levik, haridus kättesaadavus suurenemine on selges korrelatsioonis sooviga osaleda sõjategevuses. Seetõttu on ühiskondlik surve tõttu sõjavägi valinud paljudes riikides reservarmee mudelist loobumise. Samas kui oht oluliselt kasvab on näha mõningast vastupidist trendi. Enam täpselt ei mäleta, aga mingis uuringus nimetati seda Põhjamaade paradoksiks. Vene ohu kasvades on kasvanud valmidus enese väärtusruumi kaitsta. See väljendus kasvõi rootslaste või leedukate taastatud ajateenistuses.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2019 20:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3747
Ma esitan vahelduseks sellise ekstreemse mõtte, et Rootsi peaks isegi selle kõrge personalikuluga olema suuteline vajalikku väge kokku panema (2 brigaadi), sest vajalikud elemendid on juba tehniliselt võttes olemas. See ei tohiks raha taha jääda.

Muuseas, ühes sellel teemal kirjutatud artiklist jäi silma selline huvitav asi, et ühes brigaadis peaks olema 66 tanki. Miks see huvitav on? Sest kui me need 66 tanki jaotame varasemalt kirjeldatud struktuuri järgi kolme pataljoni vahel ja siis omakorda kahe kompanii vahel, jääb ühe kompanii saagiks 11 tanki. Võta kuidas tahad, see ei jaotu harjumuspärase 3x4 või 4x3 malli järgi ära. See tähendab, et rootsi kompanii koosneb järelikult kolmest rühmast, millest igaühes on kolm tanki. Kaks tanki peaks siis lisaks jääma kompanii juhtmasinateks. Kui ma ei eksi, siis sakslastel on (oli?) sarnane rühma suurus, ainult selle vahega, et neid rühmasid on rohkem (4 vs 3). Ka nõukogude sõjaväes oli selline 3x3 (pluss üks juhtmasin) jaotus ning venelased on sellise struktuuri kasutamist jätkanud. Igatahes, see tähendab omakorda, et 2. brigaadi jaoks jääb ainult kaks pataljoni tankidega (44 tanki). Üks pataljonidest põhineb täielikult soomustransportööridel. Huvitav oleks teada, kas ülejäänud kompaniid järgivad sama malli nagu tanki omad. Utreeritult võiks öelda, et rootslaste 2. brigaad on lahingujõult kusagil Soome Karjala brigaadi ja nende mehhaniseeritud lahingugrupi vahepeal. Soomlastel on muidugi lisaks Karjala brigaadile veel ka (kergemini varustatud) Pori ja Kainuu brigaadid ning mehhaniseeritud lahingugruppe on neil kaks tükki.

Tsiteeri:
Teine võimalus oleks olnud iga aasta paari protsendi võrra sõjalisi võimeid kärpida või tegevusi vähendada.

Mulle hakkab järjest enam tunduma, et rootslastel kuluks ära üks analoogne reform nagu meil Kaitseväes 2012-2014 paiku oli.
Tsiteeri:
Samas on palgaliste puhul ka teatud eelised, ärme sedagi unusta, kuid väikese ja keskmise riigi puhul oleks rahaliselt riigikaitse seisukohast odavam valik reservväel põhinev sõjavägi.

Tegelikult on see kasulikum ka suurema riigi puhul, juhul kui puudub võimekus piisaval arvul inimesi värvata (khm... Saksamaa). Leedu ajateenistuse taastamise puhul oli põhjendus sisuliselt sama. Praegu nende eelarve kasvab vägagi jõudsalt ja teoreetiliselt suudaksid nad ilmselt ka kutselist armeed ülal pidada (loomulikult uute võimekuste loomise arvelt). Neil aga oli juba pikka aega sõjaväes tühjad kohad, mille täitmiseks väga enam variante polnud. Ka Läti vaevles veel hiljuti kahe jalaväepataljoni kokku saamisega (mina seda moodustist veel brigaadiks ei julgeks nimetada). Nüüd vist juba loodetakse ka kolmandat moodustada, kuigi ma jään selles osas pessimistlikuks.

Tsiteeri:
1960 oli 3,5 korda suhteliselt rohkem raha kui täna. Kas tänane Rootsi SA koosseis on ka 3,5 korda väiksem? Või pigem 10 korda?

Nii lihtsustatul ka ei saa asja võtta. Raha väärtus on ajas muutunud. See, mis sa eile said 5 miljardi eest ei ole enam sama, mis sa täna saaksid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2019 20:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26213
Tsiteeri:
Üks pataljonidest põhineb täielikult soomustransportööridel. Huvitav oleks teada, kas ülejäänud kompaniid järgivad sama malli nagu tanki omad. Utreeritult võiks öelda, et rootslaste 2. brigaad on lahingujõult kusagil Soome Karjala brigaadi ja nende mehhaniseeritud lahingugrupi vahepeal. Soomlastel on muidugi lisaks Karjala brigaadile veel ka (kergemini varustatud) Pori ja Kainuu brigaadid ning mehhaniseeritud lahingugruppe on neil kaks tükki


Üksustes tankide ja IFV kombineerimine või ainult IFV kasutamine tuleneb taktikalistest kaalutlustest, mitte mingitest peidetud agendadest.
Soome mekanisoitu taistelluosasto's on samuti kompaniid, kus on tankid IFV-dega, kuid on ka kompaniid (panssarijääkari), kus on ainult IFV-d ja tanke pole. Küsisin seda - taktikalised kaalutlused pidid olema, tanke on hetkel Soomes piisavalt.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2019 20:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3747
Ma olen juba korra Soome maaväe struktuuri pulkadeks lahti võtnud.
Siin: viewtopic.php?f=70&t=41550&p=536002#p536002


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 10 Jaan, 2019 0:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2018 12:29
Postitusi: 475
Norra kaitseminister lajatab: The concern number one is Russia. We see a more clear kind of seriousness connected with our neighbour in the East,» Bakke-Jensen underlined to an audience of top military officials and defence experts.
https://thebarentsobserver.com/en/secur ... st-concern


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 10 Jaan, 2019 18:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 176
Üks mõte veel, et miks Rootsil pole raha uue brigaadi tegemiseks. Julgeolekuolukorra halvenemise tõttu oli Rootsi sunnitud alates 2013-2014 suurendama oma hävitajate lennutundide arvu (Vene lennukite tuvastamine), laevade merepäevade arv suurenes (Vene allveelaevade otsingud, jms) ja samuti suurenes maaväe õppuste osakaal. Ühe näitena ka meie meediast läbikäinud 2017 suurõppus Aurora 17 (~20 000 osalejat, maksumuseks on hinnatud 60-70 mln eurot, kaudsed kulud veel lisaks).
Kuna tegevus muutus intensiivsemaks kasvasid kulud, aga eelarve oluliselt ei kasvanud ja arved vajasid maksmist. Personalikuludest ei saanud võtta, sinna tuli hoopis juurde panna, kuna tehti rohkem töötunde, majandamiskuludest ei saanud võtta, sinnagi tuli juurde panna tegevuste tagamiseks. Taristukuludest ei saanud kärpida ja jäi üle ainult võimearenduseks plaanitud hankekulud. Plaanitud uuendusi lükati edasi ja nüüd pole mõistetavalt raha uue brigaadi loomiseks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2019 11:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3747
Tsiteeri:
Ühe näitena ka meie meediast läbikäinud 2017 suurõppus Aurora 17 (~20 000 osalejat, maksumuseks on hinnatud 60-70 mln eurot, kaudsed kulud veel lisaks).

Selle taustal oleks huvitav teada palju üks meie Siil maksab.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2019 13:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7598
Asukoht: Siilis
strateegiline sõdur kirjutas:
Kuna tegevus muutus intensiivsemaks kasvasid kulud, aga eelarve oluliselt ei kasvanud ja arved vajasid maksmist. Personalikuludest ei saanud võtta, sinna tuli hoopis juurde panna, kuna tehti rohkem töötunde, majandamiskuludest ei saanud võtta, sinnagi tuli juurde panna tegevuste tagamiseks. Taristukuludest ei saanud kärpida ja jäi üle ainult võimearenduseks plaanitud hankekulud. Plaanitud uuendusi lükati edasi ja nüüd pole mõistetavalt raha uue brigaadi loomiseks.

Et näiliselt head punktid kõik siin üleval aga see on ikkagi vaid informeeritud asjaarmastaja - mitte professionaalse staabiohvitseri jutt.
Staabiohvitserile püstitatakse ülesanne süsteemi optimeerimiseks läbi prioritiseerimise ning antakse aeg ettepanekute esitamiseks.

Ja nii jõukas militaarsüsteemis nagu on seda rootsi kaitsevägi, leiab neid võimalusi ohtralt.. sestap ma keeldungi võtmast tõsiselt seda hala, et nemad seal Rootis oma jõukas-arenenud militaarses taustsüsteemis ei leia kohe kuidagi mitte vahendeid-võimalusi täiendava maaväebrigaadi kiireks käivitamiseks.. et leiaksid küll - lihtsalt tõsist tahet ei näi olevat.. mis omakorda vihjab(ki) minu jaoks ilmselgelt staabianalüüsi taseme üldisele allakäigule - või keffavõitu kõrgemale sõjalisele juhtkonnale, kes ei suuda vajalikke eesmärke püstitada // ülesandeid anda // otsuseid teha :|

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2019 13:34 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15064
Asukoht: Viljandimaa
Või on küsimus selles, kuivõrd on sõjaväe kõrgem juhtkond sõltuv tsiviiljuhtkonna poliitilisest tahtest?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2019 13:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7598
Asukoht: Siilis
Ka hea point.

Aint keffavõitu staabianalüütiline tase, otsustusvõimetu sõjaline juhtkond ning vajalikke eesmärke mittepüstitav poliitiline juhtkond ongi enamasti kõik ühe ja sama ahela lülid.....

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2019 22:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 176
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Ühe näitena ka meie meediast läbikäinud 2017 suurõppus Aurora 17 (~20 000 osalejat, maksumuseks on hinnatud 60-70 mln eurot, kaudsed kulud veel lisaks).

Selle taustal oleks huvitav teada palju üks meie Siil maksab.


See on hea küsimus, mille najal Rootsi teemat saab edasi lahata.

2015 aasta Eesti suurõppuse SIIL eelarveks oli planeeritud umbes 6,4 miljonit eurot.

Meie teeme õppuse 6,4 miljoniga, rootslased kulutavad 60 mln. Märkimisväärne vahe. Üks kõrgelt tunnustatud, kuid vähe hinnatud vanakooli staabiohvitser arvaks selle peale, et rootslased on rumalad. Ja nii lihtne see olevatki. Või kas see ikka on nii lihtne?

Millest vahe tegelikult tuleb:
- õppuse kestus (11 päeva versus 18 päeva);
- osalejate arv (13 000 versus 21 500);
- väeliikide kaasatus (Eestis põhiliselt kergjalavägi versus Rootsis kõik väeliigid);
- tehniliselt keerukamate ja kulukamate relvaplatvormide ning süsteemide hulk õppusel (2015 oli Eestil maaväe osas maksimumiks PASI ja õhuväe osas lennuk AN-2, mereväe laevad minu mäletamist mööda vist ei osalenud);
- õppuse stsenaarium ja ülesehitus (Gotlandi osa tooksin eraldi esile)
- Rootsi ja Eesti elukallidus vahe;
- kahe aastane ajaline vahe (tarbjahinnaindeksi mõju);
- välisriikide osalejate arv, koosseis ja kulukus;
- eraldi peaks vaatama otse ja kaudsete kulude jagunemist ehk mida Rootsi ja mida Eesti otsekuludes kajastab. Ei oska hinnata hetkel.

Nii et esmapilgul üüratuna näiv summa 60 mln seletub sisulisemalt analüüsides päris mõistlikuks tulemuseks lahti ja on võrreldav Eesti suurusjärkudega. Iseenesest oleks võinud rootslased kõnealuse 60 mln suunata uue brigaadi loomise jaoks, kuid ilmselt kaalus otsustamise jooksul õppuse kasu alternatiivsed rahapaigutused üles. Läbi õppuse suurenes heidutuse pool, demonstreeriti valmisolekut, paranes koostöö liitlastega, üksused said treenida ning rumalad Rootsi kindralid targemaks. Mõistetavalt ei jää uue brigaadi loomine muidugi ainuüksi õppuse Aurora 17 taha, see on osa paljudest põhjustest. Midagi võidad läbi õppuse, kuskil mujal oled sunnitud järgiandma.

Rääkides õppustest on planeerimise kaks äärmust mille vahel tuleb valida – esimene valik, et sõdur on aastas 0 tundi õppusel ja teine valik, et sõdur on 8760 tundi aastas õppusel. Rohkem õppusi tähendab paremat treenitust, kuid suuremat kulu, vähem õppusi seevastu madalamat valmisolekut, kuid väiksemat kulu. Piiratud eelarve tingimustes tuleb õppuste suurendamiseks, just see mida Rootsi teinud on, midagi muud vähendada või jätta tegemata. Või lükata edasi kuhugi hüpoteetilisse tulevikku.
Miljardit tekitavad kergesti illusiooni, et seal sees saaks asju lihtsalt teha ja otsustamine oleks kuidagi kergem või on ümbersuunamine kiiresti tehtav ning brigaade saaks luua käigult. Oma osa lihtsuse illusioonist on ilmselt põhjustatud ka vaid ühe väeliigi, veelgi enam – paari relvaliigi, põhisest käsitlusest. Me üritame Rootsit lahata vaid maaväe kontekstis. Rootsi kaitsevägi ei ole ainult maavägi, nende eelarve ei ole 5 miljardit. Maaväe eelarve on väiksem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)
PostitusPostitatud: 12 Jaan, 2019 2:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3747
Tsiteeri:
. Oma osa lihtsuse illusioonist on ilmselt põhjustatud ka vaid ühe väeliigi, veelgi enam – paari relvaliigi, põhisest käsitlusest. Me üritame Rootsit lahata vaid maaväe kontekstis. Rootsi kaitsevägi ei ole ainult maavägi, nende eelarve ei ole 5 miljardit. Maaväe eelarve on väiksem.

No ma ei tea, mina olen ikka üritanud võrrelda analoogsete näidete põhjal, mitte ainult maaväge arvestades. Soome on üks neist näidetest, kuid põhimõtteliselt oleks ilmselt võimalik sarnase eelarve ja kompositsiooniga riike veel välja tuua (Taani näiteks).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 827 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt