www.militaar.net

Sõltub teest... ma ka ei saa aru mis planeeritakse rajatist mida serva mööda president või KV ülemused saavad limusiiniga sõita. Nüüd kui riigihankeid hakkab välja tulema, peaks vaatama mida siis täpselt tahetakse...

_________________
Hundid on söönud, kuid lammastel on ka positiivne iive

Selgitan enda loogikat.

Olen aru saanud, et probleem on ligipääsus piiriribale. Täna kõnnib patrull oma riba jalgsi korra või kaks päevas läbi. Ülejäänud aja võivad ületajad vabalt üle minna (kui nad suudavad leida akna, mil kedagi pole). Moodsa tehnikaga piiririba on väärtusetu, kui pole kedagi, kes minutite jooksul tuleks. See ei saa juhtuda nii, et jalgsipatrull tuleb soises metsas jalgsi sumbates. Võtab tunde. Järelikult on vajalik luua piiriribale motoriseeritud ligipääs. See on ka vajalik sellise "nutipiiri" teenindamiseks, sest häireid ja rikkeid hakkab olema maa ja ilm.

Ühesõnaga, senikaua, kui jätkub olukord, et tavaoludes on 30 km vastutusala peale mõned mehed kordonis valves, ei olegi muud varianti rikkuja püüdmiseks kui kihutada masinaga kiirelt kohale. See eeldab ligipääsuteid. Näiteks 2 m laiune (ühe auto jaoks) kruusatee. Seal, kus piirivalvur jalgsi sumpab, ATV ja džiibid ei sõida.

Minge kõndige Kloogaranna kandis mere ääres. Seal on senini alles nõuka piirivalve autodele tehtud mereäärsed rajad, metsa sees piki rannajoont. Kuna pinnas on seal kuiv ja liivane, siis piisab puude mahavõtmisest, kändude juurimisest ja võsaraiest. Samasuguseid radasid olen näinud ka Kuramaal. Ega siis ka kahtlase asja ilmumisel seal keegi kirsade kolinal ei jooksnud. Toimkond sõitis ikka Uaziku või 66-ga. Vesisesse metsa tulnuks antud rada siis ehitada, et masinad aastaringselt liikuda saaks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Alates 28ndast minutist...

https://youtu.be/7ur99c2pBOM

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Muidugi on meil veel arenguruumi, juutide tara hinnaks on 2 miljonit eurot meetrile...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Juudid on ju kibedamad käed ka mammonat oma taskusse kühveldama.

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/

Juutide piirimüüride probleem on selles, et sealne pinnas lubab ehitada päris hästi püsivaid käike, mida igasugu Gaza-mehed ka teinud on. Sestap tuleb ehk arvestada sellega, nende piirimüüri nähtav osa on nagu jäämäe veepealne osa, teist niipalju on maa sees, et araablased ei saaks käike läbi kaevata?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Miil või meeter, mis seal vahet, eks? Purulollist antisemitismist rääkimata...

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kuulutas neljapäeval välja idapiiri esimese etapi ehitushanke
See hõlmab piiritaristu rajamist 23,5 kilomeetrisele lõigule Võru maakonnas.

Sellist asja siis plaanitakse selle raha eest:




Sellise kvaliteediga teede (ja ligipääsuteede!) rajamine kogu kagupiiri minumeelest pigem halvendab meie agressioonitõrje võimet (vastane saab rohkemates kohtades vabalt piiri ületada ja sealt paremini "laiali valguda").

Sellise tempoga valmib see piir alles 10-15 aasta pärast.

Ma imestan, et kas see rada peab siis ilmtingimata olema sõidukiga läbitav. Tavaline jalgrada (nt laudtee kujul) koos lihtsa taraga tuleks ju oluliselt odavam. Milleks peab kusagil keset täielikku raba olema mingi nutitara?

Ma eespool seletasin, miks ei saa. Kui häire peale on vaja kohale tormata, siis tuleb teha kas kordoneid juurde või palgata Nigeeriast jooksuneegrid piirivalvuriteks (need, kes hommikul 50 km kooli ja õhtul 50 km koju jooksevad iga päev). Kuna meil on kordonid hõredalt, siis tuleb reageerimisprobleem lahendata mehhaniseeritud transpordiga. ATV-ga, Nissan Patroliga jne. Need nõuavad ikka 2 m laia kruusateed, päris soos ei sõida (ja pinnastee muutub kevadel ja sügisel peale mõnda läbisõitu põhjatuks mülkaks).

Kogu nutinänn on mõttetu, kui patrull jõuab kontrollima poole tunni pärast. Siis pole kinni püüda enam kedagi. Peab jõudma ikka max 10 min jooksul. Muidu võiks selle üldse ehitamata jätta, mida soisem ja võsastunum on, seda raskem on piiririkkujal ületada.

Taolisi radasid ja autoga reageerimist praktiseeris ka NSVL piirivalve, kellel oli elavjõudu küll ja veel. Vastavad rajad nt Kloogaranna rannas on säilinud tänaseni. Seal on õnneks liivane pinnas, mis kannab ka sügisel.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Mjah
1) Selliste pontoonlahendustega sillad - kas on arvestatud jääga? Sadamates võetakse pontoonkaid talveks välja...
2) Kas piirijoone asukot on nüüd lõpuks teada - kui Kohver ära viidi sai tükk aega arutatud. Samuti peaks projekt olema kooskõlastatud naaberriigiga, kasvõi tasemel kustmaalt nemad näevad et meie ehitustehnika enam liikuda ei tohi...

Aga piltidel on muru muidugi ilusasti roheline

_________________
Hundid on söönud, kuid lammastel on ka positiivne iive

Elektrikilp pikali ja juba edumaa olemas. Võiks vabalt aias sees olla.

_________________
Huvitun maisest rasketehnikast.

Pontoonsilda ei tohiks jää iseenesest kahjustada. Kes veel vanat Tartut mäletab, see teab, et seal oli Botaanikaaia juures aastaid pontoonsild. Mis tegi vahel kurja, oli jääminek, siis käidi puksiiriga Emajõe käärudest pontoone kokku korjamas ja pandi jälle tööle.
Tartus muidugi ei sõitnud autod vaid käisid jalakäiad (laius 2,5-3m), kuid peamine tegur on ilmselt pontoonide kuju ja materjal.

Jää kahjustab pontoone siis, kui on tegemist mere või vooluveekoguga, kus jäämineku ajal jää liigub palju. Seal soovõssis on nende pontoonide roll nagu sooteel - tagada läbipääs vee all olevast või vesisest kohast kuiva jalaga. Täna sumpab patrull sellistes kohtades Nokia kummikutes. Kuna seisvas vees ei teki taolisi vägivaldseid jäämineku episoode nagu mererannikul või jões, siis ei juhtu nendega ka midagi. Ainus oht on see, et kuna jää "paisub", siis võidakse need jää paksenedes lössi vajutada. Selleks tehakse pontoonid elastsest materjalist (nt plastmassist), mis peale jääsurve kadumist taastab oma endise kuju.

Aga põhiline probleem, miks ei piisa aiast, vaid suur osa rahast läheb teede peale, ongi personali väike arv. Kui meil oleks kordon nt 5 km takka, siis võiks ehk arvestada kohale silkamisega jalgsi ka. Kogu see nutimanna oleks kasutu, kui patrull jõuab häire kohta tunni ajaga. Selleks ajaks on isegi Vietnami varbavaheplätudes põgenikud jalga lasknud (rääkimata kogenumast seltskonnast). Nutiaia tõttu hakkame me avastama, pakun 5 korda rohkem ületamisi kui täna. Mis tähendab ka sellevõrra suuremat reageerimiskoormust.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Samal ajal Lätis:
https://www.err.ee/918863/lati-vene-pii ... trine-tara

Ja kus oleme meie?