www.militaar.net

Britid küsisid tankistidelt, mida nad oma masinate küljes näha tahaks.
Tulemus: https://www.youtube.com/watch?v=Wlap4hoFoXw

Põhirõhk paistab olema kaameratel, et meeskonna vaatevälja parandada ning igasugused mugavuslisad tanki saatvale jalaväele.

_________________

Kui tahad viidata vastase propagandale, tee seda arhiivlehe abil! Ära kogu vaenlasele klikke!
http://archive.is/ https://archive.org/web/

Kaamerad on üldiselt lihtne ja loogiline lisand tankide olukorrateadlikuse parandamiseks. Kuigi nende töökindluse tagamine erinevates oludes on peamine põhjus, miks neid standardsena tankide pealt ei leia. Samas ma üldse ei imestaks kui tulevikus on võimalik läbi tanki seina näha nagu F-35 puhul on võimalik. Ka informatsiooni jagamise parandamine on igati loogiline suund. Otsepilt jalaväelastelt või mõnelt droonilt on täiesti otstarbekas ja tehtav. Ma täitsa kujutan ette kuidas tanki komandör jälgib oma ekraanidelt tanki sihiku pilti ja samal ajal näiteks tanki kohal lendava UAV pealt tulevat infrapuna videot. Nende pisikeste astmetega on see probleem, et kui täiendav soomus peale panna, siis pole neist mingit kasu. Küll aga oleks abiks restsoomus, mida võiks siis tanki tagumises osas kasutada. Lisaks kaitsele kumulatiivide vastu, on nad päris head ronimiseks. Teine hea variant oleks külgplaatide alumisse serva aasade panemine (Leo 2 tankile see põhimõtteliselt ongi nii). Buldooseri tera on muidugi huvitav mõte. Teisalt võib see jälle teatud oludes hoopis mobiilsust takistada. Venelaste tankidel on selleks väga nutikalt pandud lihtne terasplaat, mis võimaldab positsioone ette valmistada.
Näide nimetatud plaadist:

Olukorrateadlikkuse kaameraid võib ja saab ju igale ning igas vanuses platvormile paigaldada ning mehitatud platvormid nagu tank, IFV, APC ja rivisõiduk on selleks just kõige paremad, sest sinna saab need juhtmega panna (väga lollikindel), probleem tekib ikka siis, kui pead pilti üle õhu saatma (mehitamata platvormid): A - muudad ennast ise märklauaks, B - vaenlasel suht lihtne segada.

Mingi aeg oli uudis, et venelased varustavad uuemal ajal moderniseerimise käigus oma tanke kahe drooniga...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Paigaldada saab tõesti igale masinale, kuid normaalse vaatevälja tagamine ja kaamerate kaitse esitavad vastupidiseid nõudeid. Lahingutegevuses võivad välised kaamerad üsna kergelt viga saada. Näiteks kukuvad linnas mingid rusud peale või metsas tõmbavad puud ning võsa neid küljest ning rääkimata siis veel moonakildudest jne.
Mis puudutab näiteks droone, siis nad peavad niikuinii signaale edastama ja vastu võtma, ka lahingutingimustes. See teebki militaardroonid kallimaks. Lisaks on palju juttu olnud lõastatud droonidest, mida siis signaalikaabli abil juhitakse. Tank on võib-olla juhtimispunktina isegi mõnevõrra parem, sest omab soomuskaitset ning on hästi mobiilne.

Need 360 kraadised "mis mu ümber toimub" kaamerad on ju miniatuursed, kusagil kere pinnal asendatakse tavaline väiksemat sorti polt väikese kaameraga ja neid saab peoga igale poole panna ning selliste "kahesekasutusega vidinate" paigaldusega saab ka iga Eesti kaabelduskontor hakkama, lihtne retrofittida. Mis vahet on tsiviil ja militaardroonil, kui pilti nn. striimitakse läbi õhu? Need kaabliga droonid tankidel täidavad hoopis teleskoopmasti ülesannet viies vajadusel vaatluskaamera, antennikaabli või mõne muu seadme operatiivselt korraks paarikümne meetri kõrgusele.

See ei tähenda, et näiteks puud, langev prügi või isegi muda neid kasutuks ei saaks muuta. Tanki enda optika on üldiselt väga hoolikalt kaitstud. Kas nende kasutamine on võimalik? Loomulikult. Samas on häid põhjuseid, miks me neid laialdaselt tankide peal pole veel näinud.

Andmeside ja küberturvalisus on militaardroonil ikka tiba teist masti. Kasvõi juba see, et osad militaardroonid suudavad autonoomselt tegutseda.

Tänapäeva lõastatud droonid lendavad ikka kusagil 100 meetri kõrgusel.
https://newatlas.com/us-army-tethered-d ... phy/44577/

Andmeside turvalisus on kübervaldkonna mure (siia kuuluvad ka need hüplemised ja krüptod) ning see on rohkem seotud pealtkuulamise ja süsteemi sisse murdmisega. EW tuvastab hoopis signaali olemasolu ja selle allika ning selle segamine on siis signaali edastamise blokeerimine, mitte lahti-sisse murdmine. Igasuguse jooksva pildi edastamine on korralik kogus infot õhus ja see on sagedusemonitooringule näha. Kuna tankide lahinguline tegevusraadius on nii suureks kasvanud, tuleb tal ka oma sensoreid kõrgemale tõsta ning siin täidab droon tavalise upitaja rolli, proovi sa jäik mast püsti sõita, varem või hiljem põrutad mingitesse õhuliinidesse, samas on droon ilmastikutundlik ja ei ole alati lennutatav.

Ja lõpuks jõuame tagasi sinna, et EW seadmed on täpselt samasugune sihtmärk nagu need lendavad droonid, sidepunktid jne. Ning ka neil ei ole piiramatu tegevusraadius. Signaali tuvastamine ja asukoha määramine on üks asi. Selle blokeerimine või segamini juba midagi muud. EW üksused võivad vaikselt eetrit jälgida ja riskeerida sellega, et droonid leiavad nad lõpuks üles, või segada eetrit ja riskeerida sellega, et... nad leitakse üles. EW toimib ülekaaluka jõukordajana ainult seni kuni vastasel pole EW võimekust. Kui droonide kasutamine oleks lahinguväljal perspektiivitu, oleks sellest mõttest ilmselt juba ammu loobutud, kuid antud hetkel näib asi minevat vastupidi.

Ja üldse... me liigume jõudsalt teemast välja.

Kas kõik relvasüsteemid, millele on efektiivsed vastu meetmed loodud on kohe perspektiivitud, miks selline paindumatu lihtsameelsus?

Sugugi mitte. Kuid ma olen juba küllalt siin foorumis sama lihtsameelseid väiteid lugenud, kuidas kohe hakkab igaltpoolt meile ja meie liitlastele rahet kaela tulema, samas kui vastasele ei saaks nagu midagi teha. See ei ole tõsi. Igal asjal on oma plussid ja miinused ning mingit võlukaarti ei ole lahinguväljal olemas.


Tegelikult väidaksin mina, et nad täidavad juba vahepeal peaaegu unustusse langenud luure-õhupallidega sarnast otstarvet.
https://en.wikipedia.org/wiki/History_o ... ballooning

Igasuguse HighTech optika vastu aitab LowTech - masuudi taolist kleepuvat ja tumedat ollust sisaldavad molotovi kokteilid.
Kui oled igasuguste abilistega harjunud ja need ära jätta oled viletsas seisus.

Segamine venelaste tankidroonide puhul vist väga ei aita, need olla lõa otsas, s.t. siis juhtmega.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Lugenud olen nn. tankidroonidest seoses enneolematu Armataga. Kui nüüd siis ka teistele tankidele, siis paluks lugemiseks linki.
Afghanistanis olid balloonid täiesti pidevas kasutuses (baasi kaitses). Võite uurida meie omade poiste käest. Olen näinud ka sellise ballooni kaamera videot (ennem kui vastasele pauk pandi ).

Aga ei kujuta täpselt ette balloni või drooni kasutamist tankilt ja seega paluks linki! (või viia drooni/ballooni arutelu teise teemasse )

Küsiks kui kaugele suudad põleva rätiga pudeli visata ning kas oled nõus tapahimulisele tankile ja seda saatvale jalaväele nii lähedale minema.

_________________

Kui tahad viidata vastase propagandale, tee seda arhiivlehe abil! Ära kogu vaenlasele klikke!
http://archive.is/ https://archive.org/web/