Ega siis noort metsa maha ei võeta. Paberipuud ja peenpalki tuleb küpse metsa lageraidel kõrvalsaadusena, või harvendusraide käigus. Metsa küpsusel arvestatakse enamuspuuliigi keskmist vanust, mis peab praegu olema kasel 70a, kuusel 80a, mändidel 100a. Tõsi kuuse vanust tahetakse 60a peale alla tuua, põhjusteks on see, et saada kvaliteetsemat saepalki (puidu vananedes tema kvaliteet halveneb) ja hoida ära seenhaigustest(juurepess) tekkivat kahju. Seega soovitakse kuuskedele lühemat raieringi kui 80a.Dr.Sci kirjutas:Istanduses kasvab kuusk jah selliselt, aga nood istikud mis lageraiealadele istutatakse tegelevad esimesed aastad juurdumise ja ümbritseva taimestikuga võitlemisega. Lehtpuud kasvavad jah kiireminiArdiS kirjutas:Jõulukuuse pikkuseks kasvab kuusk 5 aastaga, 10 aastaga on kuusk juba 4 meetrine. Jõulukuuseistanduses kulub kuuse kasvatamiseks 6-9a põhjusel, et kuuske pügatakse ja latva võetakse pidevalt maha. Lepp,remmelgas, haab ja toomingas kasvavad veel kiiremini, 2 meetrised on nad juba 3-l suvel.13 cm küll - aga kooritult ja ühtlase jämedusega. Kui känd on 15 cm, siis saab sealt heal juhul ühe lühema poolpalgi. Tselluloosi tooraineks muidugi sobib. Aga kui juba praegu võetakse tselluloosi jaoks maha poolvalmis metsa, siis mis juhtuks miljarditehase valmimise korral?Peenemad palgid lähevad paberipuuks (5-12cm läbimõõduga), kuna Eestis on vaid 2 tselluloositehast (Kundas haavapuidule ja Kehras kuusepuidule) siis valdav enamus paberipuidust läheb ekspordiks. Ja alates 13cm palk on juba peenpalk.
Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
See 60 aastat on vist ikka küpsusvanuse teema...? Erineva boniteediga muldadel võib see olla erinev ja tõepoolest, mingis väikeses osas kuusikutest ka 60 a.ArdiS kirjutas:Tõsi kuuse vanust tahetakse 60a peale alla tuua, põhjusteks on see, et saada kvaliteetsemat saepalki (puidu vananedes tema kvaliteet halveneb) ja hoida ära seenhaigustest(juurepess) tekkivat kahju. Seega soovitakse kuuskedele lühemat raieringi kui 80a.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Paberi peal ja Excelis on kõik ilus. Aga kui sügisel sai sõidetud kohalikel jahimaadel siis tegelik pilt oli masendav. Enamus virnadest oligi selline peenpalk, mõned üksikumad jämedamad tüved sekka. Ja ikka kuusk ja mänd...ArdiS kirjutas:Ega siis noort metsa maha ei võeta. Paberipuud ja peenpalki tuleb küpse metsa lageraidel kõrvalsaadusena, või harvendusraide käigus. Metsa küpsusel arvestatakse enamuspuuliigi keskmist vanust, mis peab praegu olema kasel 70a, kuusel 80a, mändidel 100a. Tõsi kuuse vanust tahetakse 60a peale alla tuua, põhjusteks on see, et saada kvaliteetsemat saepalki (puidu vananedes tema kvaliteet halveneb) ja hoida ära seenhaigustest(juurepess) tekkivat kahju. Seega soovitakse kuuskedele lühemat raieringi kui 80a.
Aga sellest tuleb ilmselt pikemaajalisem vaidlus, tagajärgi näeme ju nii 10-20 aasta pärast.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
See taastub. Võiks huvi tunda, kui kiiresti. Või jääda oma tegelike teadmiste juurde ja jagada neid ka akf'ideleDr.Sci kirjutas: Pealegi, lageraie käigus pööratakse segi ka kogu metsaalune alustaimestik ...
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Alustaimestik taastub koos puistuga. Alustaimestiku jaoks on kõige olulisem valgus ning pärast lageraiet levivad valgusnõudlikumad liigid. Segi pööramine puutub tõesti vähe asjasse.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Ise oled teaduskraadiga ja nüüd selline üks andmepunkt? Äkki oli haige mets? Äkki oli segamets ja see oli ühe puiduliigi jääk? Äkki head palgid veeti kohe minema ja nirum paberipuu jäi teist transpordivahendit ootama?Dr.Sci kirjutas:Paberi peal ja Excelis on kõik ilus. Aga kui sügisel sai sõidetud kohalikel jahimaadel siis tegelik pilt oli masendav. Enamus virnadest oligi selline peenpalk, mõned üksikumad jämedamad tüved sekka. Ja ikka kuusk ja mänd...
Aga sellest tuleb ilmselt pikemaajalisem vaidlus, tagajärgi näeme ju nii 10-20 aasta pärast.
Või mis see hüpotees üldse on? Et kõik valetavad ja majandusmetsa optimaalsesse ikka kasvada laskmise asemel raiutakse kõik noorendikud lagedaks, et mingigi kopikas kohe taskusse saada?
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Jah, seda paraku osa inimesi usuvadki. See ongi usu, mitte teadmise värk. Ja uskujatega vaidlemine on üldjuhul mõttetu, nagu näiteks siinsamas eespool viidatud uskujaga, kes nägi autoaknast lageraielanki. Ma üldse ei imesta, kui ta nüüd kuulutab suu vahus ja näpud klaviatuuri toksimisest valusad, et Eesti metsad on maha raiutud. Mina vähemalt siiani usun omaenese silmi, ja olles liikunud kogu Eestis (NB! välja arvatud Vormsi saar ja päris Kesk-Eesti keskel), olen näinud mida? Puitu, võsast kuni palgimetsani, majandusmetsast kuni Järvselja ürgmetsani. Rääkida Eesti metsade hävitamisest-hävimisest on IMHO lihtsalt rumalus.blueant kirjutas:Või mis see hüpotees üldse on? Et kõik valetavad ja majandusmetsa optimaalsesse ikka kasvada laskmise asemel raiutakse kõik noorendikud lagedaks, et mingigi kopikas kohe taskusse saada?
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Erametsaliit ning Metsa -ja Puidutööstuse Liit tegid oma edetabeli ka Riigikokku pürgivate erakondade metsandust puudutavatest valimislubadustest;
https://www.err.ee/902234/valmis-metsan ... ijakompass
Siit saab igaüks vaadata vastavalt oma maitsele vaadata edetabelit kas ühtpidi või teistpidi. Nii kuidas rohkem meelidb.
https://www.err.ee/902234/valmis-metsan ... ijakompass
Siit saab igaüks vaadata vastavalt oma maitsele vaadata edetabelit kas ühtpidi või teistpidi. Nii kuidas rohkem meelidb.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
-
- Liige
- Postitusi: 315
- Liitunud: 16 Apr, 2012 17:31
- Kontakt:
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Igaüks näeb seda, mida soovib näha, kes märkab pelgalt puitu kes linde, loomi, putukaid, seeni, parasiite jne. kõike ei ole võimalik üles loetleda ja see ongi elurikkus, mida tuleb hoida ja ei mingit müstikat. Ainult kitsa silmaringiga inimene võtab õiguse ennast teadjaks nimetada.metssiga kirjutas:Jah, seda paraku osa inimesi usuvadki. See ongi usu, mitte teadmise värk. Ja uskujatega vaidlemine on üldjuhul mõttetu, nagu näiteks siinsamas eespool viidatud uskujaga, kes nägi autoaknast lageraielanki. Ma üldse ei imesta, kui ta nüüd kuulutab suu vahus ja näpud klaviatuuri toksimisest valusad, et Eesti metsad on maha raiutud. Mina vähemalt siiani usun omaenese silmi, ja olles liikunud kogu Eestis (NB! välja arvatud Vormsi saar ja päris Kesk-Eesti keskel), olen näinud mida? Puitu, võsast kuni palgimetsani, majandusmetsast kuni Järvselja ürgmetsani. Rääkida Eesti metsade hävitamisest-hävimisest on IMHO lihtsalt rumalus.blueant kirjutas:Või mis see hüpotees üldse on? Et kõik valetavad ja majandusmetsa optimaalsesse ikka kasvada laskmise asemel raiutakse kõik noorendikud lagedaks, et mingigi kopikas kohe taskusse saada?
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Khm, äkki võtab austet kaasfoorumlane selgitada just seda lausejuppi;
Kui nii, siis raske juhtum!
Et nagu kui puit välja raiuda, siis linde, loomi, putukaid jne seal metsas polegi?kes märkab pelgalt puitu kes linde, loomi, putukaid, seeni, parasiite jne.
Kui nii, siis raske juhtum!
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Mis seal selgitada, kui see ütleb niigi kõik:
metsapoole kirjutas:Ainult kitsa silmaringiga inimene võtab õiguse ennast teadjaks nimetada.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Soovitan soojalt leida see aeg, et läbi lugeda see asi siin:
http://files.voog.com/0000/0004/9218/fi ... T_2015.pdf
*
haakuvalt...
Hardi Tullus: lageraie alternatiivid – miks me neid ei kasuta?
https://arvamus.postimees.ee/4053321/ha ... -ei-kasuta
http://files.voog.com/0000/0004/9218/fi ... T_2015.pdf
*
haakuvalt...
Hardi Tullus: lageraie alternatiivid – miks me neid ei kasuta?
https://arvamus.postimees.ee/4053321/ha ... -ei-kasuta
-
- Liige
- Postitusi: 1063
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Maaülikoolis metsandust õppides õpetati tõepoolest peale majanduslike arvutuste ka bioloogiat ja loodusteadusi.
Sõites metsas ringi, ongi kõige vähem näha palgivirnasid. Palgivirnad viiakse lihtsalt esmases järjekorras laost minema ja muu materjal seisab tavaliselt kauem. Seega kui sõita mööda mingist virnast veidi aega peale töö lõppemist, siis tõenäoliselt ongi seal alles pigem see peenem ja vähemväärtuslik materjal.
Samuti võetakse lageraie korral maha ka alusmets ja teine rinne, kus on sees need 10+cm diameetriga puud. Võib tunduda, et jätaks need kasvama, siis oleks lõpptulemus palju parem ja ilusam. Paraku siiski teise rinde puud ei jää hästi ellu ning ei hakka korralikult kasvama, kui neilt järsku esimene rinne ära võtta. Samuti on teise rinde puid peale esimese rinde raiet langil nii vähe, et see on maa tootmisresursi raiskamine. Piltlikult öeldes nagu oleks põllumees pannud põllule väga hõredalt vilja. Tulevikus tuleb väärtuslikum mets siis, kui võtta maha ka need teise rinde peenikesed puud ja lank ikkagi korralikult täis istutada.
Autoaknast on jah palju näha ja see on loomulik, et selle põhjal muljed ja järeldused tekivad. Aga samas tuleks kaaluda, kas need järeldused on alati õiged.
Ükskord jäin ka ise autoaknast vaatama ühte lanki, kus oli peale kevadist kasvuperioodi noor kultuur omajagu kõrgust juurde visanud. Ilus vaade oli ja võtsin hoogu maha ning kogemata keerasin autot ka kraavi poole. Õnneks midagi halba ei juhtunud. Ei tasu ikkagi autorooli taga metsa vaadata
Siin viimastel lehekülgedel pole väga mainitud seda, miks metsa raiutakse. Puit asendab palju teisi loodusvarasid, mille kasutamine on kallim, loodusvaenulikum või keerulisem.
Eesti kaugküttest on umbes 50% puidu peal. Koostootmisjaamad toodavad ka elektrit.
Sooja ja elektri alternatiiv tuleb laias laastus kas venemaalt või siis Ida-Virumaalt. Igal juhul on kõik muud hetkel olemas olevad alternatiivid taastumatud. Ka turvas on taastumatu loodusvara ja turba kaevandamine rikub loodust ikka väga palju. Päike ja tuul on energiaallikana toredad ja neid ka kasutatakse, aga nad ei anna nii palju, kui meil vaja oleks. Pealegi tuleb päikesepargi rajamiseks mingi ala muuta tootmismaaks ja tuulikute ümbert raiutakse kah mets maha ca. 1ha ulatuses iga tuulik ümber.
Paberi jaoks palju alternatiive vist ei olegi.
Igasugu pakendeid (piimapakk) võiks ju toota ka plastmassist, kuid kartongist toodetud laguneb looduses palju kiiremini, kui plast.
Kasutades ehituses puitu hoiame maa sees palju rohkem süsihappegaasi, kui sama koguse betooni kasutamisega kaasneks.
Puidust saab tänapäeval puidukeemiatehastes toota igasugu erinevat materjali. Riiet, puitplastmassi ja autokütust. Puidust riided on käega katsudes täpselt samasugused nagu muud poes müüdavad riided ja minuarust sama mugavad, kui puuvillast riided. Kuid puuvilla kasvatamiseks tarbitakse põllumajanduses palju rohkem puhast vett, kui puidust riiete valmistamiseks.
Seega vähendades metsa raiet tõstame me muude loodusvarade kasutamise hulka. Teeme rohkem karjääre, pumpame maa seest rohkem naftat ja kasutame rohkem vett.
Sellest tulenevalt ei tasuks meil mitte metsa raiet vähendada vaid oma igapäevase töö kõrval õppida, et kuidas seda efektiivsemalt ja loodussõbralikumalt teha.
Sõites metsas ringi, ongi kõige vähem näha palgivirnasid. Palgivirnad viiakse lihtsalt esmases järjekorras laost minema ja muu materjal seisab tavaliselt kauem. Seega kui sõita mööda mingist virnast veidi aega peale töö lõppemist, siis tõenäoliselt ongi seal alles pigem see peenem ja vähemväärtuslik materjal.
Samuti võetakse lageraie korral maha ka alusmets ja teine rinne, kus on sees need 10+cm diameetriga puud. Võib tunduda, et jätaks need kasvama, siis oleks lõpptulemus palju parem ja ilusam. Paraku siiski teise rinde puud ei jää hästi ellu ning ei hakka korralikult kasvama, kui neilt järsku esimene rinne ära võtta. Samuti on teise rinde puid peale esimese rinde raiet langil nii vähe, et see on maa tootmisresursi raiskamine. Piltlikult öeldes nagu oleks põllumees pannud põllule väga hõredalt vilja. Tulevikus tuleb väärtuslikum mets siis, kui võtta maha ka need teise rinde peenikesed puud ja lank ikkagi korralikult täis istutada.
Autoaknast on jah palju näha ja see on loomulik, et selle põhjal muljed ja järeldused tekivad. Aga samas tuleks kaaluda, kas need järeldused on alati õiged.
Ükskord jäin ka ise autoaknast vaatama ühte lanki, kus oli peale kevadist kasvuperioodi noor kultuur omajagu kõrgust juurde visanud. Ilus vaade oli ja võtsin hoogu maha ning kogemata keerasin autot ka kraavi poole. Õnneks midagi halba ei juhtunud. Ei tasu ikkagi autorooli taga metsa vaadata
Siin viimastel lehekülgedel pole väga mainitud seda, miks metsa raiutakse. Puit asendab palju teisi loodusvarasid, mille kasutamine on kallim, loodusvaenulikum või keerulisem.
Eesti kaugküttest on umbes 50% puidu peal. Koostootmisjaamad toodavad ka elektrit.
Sooja ja elektri alternatiiv tuleb laias laastus kas venemaalt või siis Ida-Virumaalt. Igal juhul on kõik muud hetkel olemas olevad alternatiivid taastumatud. Ka turvas on taastumatu loodusvara ja turba kaevandamine rikub loodust ikka väga palju. Päike ja tuul on energiaallikana toredad ja neid ka kasutatakse, aga nad ei anna nii palju, kui meil vaja oleks. Pealegi tuleb päikesepargi rajamiseks mingi ala muuta tootmismaaks ja tuulikute ümbert raiutakse kah mets maha ca. 1ha ulatuses iga tuulik ümber.
Paberi jaoks palju alternatiive vist ei olegi.
Igasugu pakendeid (piimapakk) võiks ju toota ka plastmassist, kuid kartongist toodetud laguneb looduses palju kiiremini, kui plast.
Kasutades ehituses puitu hoiame maa sees palju rohkem süsihappegaasi, kui sama koguse betooni kasutamisega kaasneks.
Puidust saab tänapäeval puidukeemiatehastes toota igasugu erinevat materjali. Riiet, puitplastmassi ja autokütust. Puidust riided on käega katsudes täpselt samasugused nagu muud poes müüdavad riided ja minuarust sama mugavad, kui puuvillast riided. Kuid puuvilla kasvatamiseks tarbitakse põllumajanduses palju rohkem puhast vett, kui puidust riiete valmistamiseks.
Seega vähendades metsa raiet tõstame me muude loodusvarade kasutamise hulka. Teeme rohkem karjääre, pumpame maa seest rohkem naftat ja kasutame rohkem vett.
Sellest tulenevalt ei tasuks meil mitte metsa raiet vähendada vaid oma igapäevase töö kõrval õppida, et kuidas seda efektiivsemalt ja loodussõbralikumalt teha.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
-
- Liige
- Postitusi: 315
- Liitunud: 16 Apr, 2012 17:31
- Kontakt:
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Aga ma proovin siiski selgitada.Kriku kirjutas:Mis seal selgitada, kui see ütleb niigi kõik:metsapoole kirjutas:Ainult kitsa silmaringiga inimene võtab õiguse ennast teadjaks nimetada.
Mul ei ole vähimatki soovi siin kellelegi midagi tõestada, lihtsalt ei meeldi see loll mõnitav lahmimine juhul kui ei ole metsamajandajaga ühte meelt. Automaatselt pitser külge „Auto aken...“ Olen ka piisavalt looduses liikunud ja märganud mis toimub. Lugesin ja vastasin mida arvan sellest kopsuravi artiklist. Sügavalt järgi mõelda olen jõudnud juba varem. Ju ma olen valinud oma elus endale teised autoriteedid näiteks häbenemata julgen nimetada Fred Jüssit.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Kuna jutt kisub jälle sinna "auto aknast nägi" suunas, siis kordan oma mõtteid, mida siin mitu kuud tagasi kirjutasin -
teede äärest raiutakse praegu rohkem selle pärast, et need metsad on jõudnud parajasse vanusesse. Lihtsustatult - need kas istutati või kujunesid ise kasutamata maadele sõja ajal või peale sõda. Teedest kaugemal, kuhu autoga ei sõideta ning autoaknast ei näe, on kunagine varem raiutud mets juba asendunud 20-30-40-50 aastaste puistutega. Inimene ei taju sellist tsüklilist muutust selle pärast, et üldjuhul on ka inimese enda eluiga sama pikk ühe arenguringiga...
Aga neile, kes asjast rohkem huvitatud ja tahavad süvitsi minna soovitan mõnda linki (isegi kui on juba eespool olnud) -
metsastatistika: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uud ... etsad-2017
metsastatistika teistmoodi lahti kirjutatuna (RMK metsakorraldusosakonna juhataja Veiko Eltermann): https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/lo ... oputu-vaev
vaidlus looduskaitsjate ja metsateadlaste vahel: https://www.looduskalender.ee/n/node/2060 ning https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/p ... orra-kohta (siin on oluline see, et ühelt poolt on üldine looduse kaitse, teiselt poolt metsade mõistlik majandamine)
Kui eespool tundub igav, siis päris hea lugu metsade majandamise ajaloost: http://longread.delfi.ee/artiklid/tulev ... d=83089863
Viimasest ka (minu arust) hea kokkuvõte: "... Eesti asub kliimavöötmes, kus raiutud metsa asemele kasvab üldjuhul uus, seda ka inimese abita. Metsa pindala saaks oluliselt väheneda ainult siis, kui seda hakataks suurel määral põllumaaks raadama (ajaloos on see nii olnud)…"
PS. Ise olen praegu metsaomanik, metsamajanduse inseneri diplomiga ning kunagi (ENSV-s) töötanud metsnikuna ja metsaülemana.
teede äärest raiutakse praegu rohkem selle pärast, et need metsad on jõudnud parajasse vanusesse. Lihtsustatult - need kas istutati või kujunesid ise kasutamata maadele sõja ajal või peale sõda. Teedest kaugemal, kuhu autoga ei sõideta ning autoaknast ei näe, on kunagine varem raiutud mets juba asendunud 20-30-40-50 aastaste puistutega. Inimene ei taju sellist tsüklilist muutust selle pärast, et üldjuhul on ka inimese enda eluiga sama pikk ühe arenguringiga...
Aga neile, kes asjast rohkem huvitatud ja tahavad süvitsi minna soovitan mõnda linki (isegi kui on juba eespool olnud) -
metsastatistika: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uud ... etsad-2017
metsastatistika teistmoodi lahti kirjutatuna (RMK metsakorraldusosakonna juhataja Veiko Eltermann): https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/lo ... oputu-vaev
vaidlus looduskaitsjate ja metsateadlaste vahel: https://www.looduskalender.ee/n/node/2060 ning https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/p ... orra-kohta (siin on oluline see, et ühelt poolt on üldine looduse kaitse, teiselt poolt metsade mõistlik majandamine)
Kui eespool tundub igav, siis päris hea lugu metsade majandamise ajaloost: http://longread.delfi.ee/artiklid/tulev ... d=83089863
Viimasest ka (minu arust) hea kokkuvõte: "... Eesti asub kliimavöötmes, kus raiutud metsa asemele kasvab üldjuhul uus, seda ka inimese abita. Metsa pindala saaks oluliselt väheneda ainult siis, kui seda hakataks suurel määral põllumaaks raadama (ajaloos on see nii olnud)…"
PS. Ise olen praegu metsaomanik, metsamajanduse inseneri diplomiga ning kunagi (ENSV-s) töötanud metsnikuna ja metsaülemana.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist