Aiast lahti pääsenud koerad murdsid seeni korjanud naise käe
Tsirguliina naine oli just seene noppinud, kui märkas, et tema suunas tormab kaks suurt koera. Aiast välja murdnud loomade rünnaku tagajärjel murdis naine käe, sai hiiglasliku hematoomi alakehale, hammustusi küljele ja pähe ning veetis nädala haiglas.
64-aastane Maie (nimi muudetud) läks Tõlliste külla seenele septembri lõpus. Konkreetne koht jääb Tsirguliinast umbes 10 kilomeetri kaugusele. Ühel hetkel ennelõunal aga pääsesid umbes poole kilomeetri kauguselt taluaiast välja kaks pirakat musta tiibeti mastifit. «Just võtsin ühe seene. Tõusin püsti ja märkasin, et kaks koera jookseb otse minu suunas. Ja kohe kallale,» kirjeldas naine.
Paremat kätt hammustasid koerad randme lähedalt nii jõhkralt, et selle luu murdus. Koerad haukasid naist ka peast, aga sinna sai ta õnneks vaid muhud. Hematoomi lõikasid arstid haiglas lahti. Koerte agressiivsus vähenes, kui naine maha kukkus. «Seni, kuni püsti olin, nad hammustasid kogu aeg. Kui istuli kukkusin, jätsid hammustamise järele ja haukusid mu ümber. Sain kuidagi telefoni kätte ja helistada.»
Maie sõnul läks aega umbes 20 minutit, kuni autoga jõudis kohale tema elukaaslane. Siis tormasid koerad auto juurde ja ATV-l jõudis kohale ka koerte omanik. Valga haiglas pandi naise käsi viieks nädalaks kipsi ning ta jäi nädalaks asutusse ravile.
Täielikult taastunud pole naine siiani, osa kannatustest on ka emotsionaalsed. «Käsi annab ikka tunda. Ei ole veel nii tugev kui enne. Kui raskust tõstad, lööb valu sisse. Košmaare näen vahepeal siiani.»
Tõlliste kõrval paikneva Uniküla elaniku sõnul hirmutavad koerad samuti kogu küla. Tema meest olevat üks koertest samuti seenelkäigu ajal rünnanud, nii et käsi oli katki. «Oleme hirmu all. Me ei julge metsas jalutamas ega marjul käia. Pussnuga on saapasääres. Politseile olen ise helistanud. Nemad midagi teha ei saa. Kui nemad vaatamas käivad, on koerad kinni,» ütles naine, kes enda sõnul rääkis juhtumist Uniküla elanike palvel.
Tema sõnul ei tohiks sellisel viisil koerapidamist lubada. «Kui ta ei saa neist jagu, peaks sekkuma, et loomad käest ära võtta.»
Seenel eramaal
Maie tõdeb, et märkas eravalduse ja kurja koera silti. Ka rünnak oli eramaal. «Ei pruugi olla ju, et metsa tuleb koer. Ma ei osanud sellise asja peale tullagi. Meil on ka aia peal silt «Kuri koer». Tegelikult ei tohiks seenelkäiku keegi keelata.»
Ohver ja koerte omanik said omavahel kokkuleppele ning naine sai valuraha 1850 eurot. Maie poolest on juhtum lahenduse leidnud. «Nad lubasid, et hoiavad koeri edaspidi kinni ja enam sellist asja ei kordu. Minul enam nende vastu mingeid pretensioone ei ole.»
Koerad elavad sündmuspaiga lähedal talus, kus nad tavaliselt on ketis. Lisaks on talu ümber aed ja elektrikarjus. Loomade omaniku Viljandimaal elav poeg ütles, et seekord elektrikarjus ei töötanud. Teisi probleeme peale ühe intsidendi pole mehe sõnul koertega olnud. «Ei ole see mure laiem. Need koerad on kinni, aed on ümber, elektripiire on väravates ja koerad on hoovi peal kinni.»
Poja sõnul on naisele ka korduvalt öeldud, et maja lähedale tulemine on ohtlik. «Teda on eelnevalt hoiatatud, et sinna ei tohiks tulla. Et siin on kurjad koerad ja kui need lahti pääsevad, on pahandus majas. Aga ta ikkagi igal aastal tuleb sinna seeni korjama. Meil on maa nurkadel sildid väljas, et on kurjad koerad ja eravaldus.»
Ka Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk ütles, et politseile teadaolevalt nende koertega rohkem vahejuhtumeid pole olnud. Politsei alustas siiski väärteomenetlust koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest ettevaatamatusest, kui see põhjustas tervisekahjustuse. Menetlus aga lõpetati ja politsei lisa-trahvi ei määranud, kuna omanikul pole kehtivaid süüteo-karistusi, ta sai aru rikkumisest, kahetses seda puhtsüdamlikult ja sai ohvriga kokkuleppele moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise asjus.
Naise murtud luuga käsi pandi viieks nädalaks kipsi.
Raske kinni pidada
Ettekirjutuse tegi aga veterinaar- ja toiduamet, kuna loomad polnud vaktsineeritud. Ohver mingit nakkust õnneks siiski ei saanud. «Ameti esindaja käis kohapeal, vaatas, et loomapidamise nõudeid ei ole rikutud. Tol hetkel märgati, et loomad on vaktsineerimata. Veterinaaramet kontrollib, et koerad saaks vaktsineeritud,» lausus Virk.
Tiibeti mastifid on suured ja jõulised. Nende turjakõrgus võib ületada 80 sentimeetrit ja kaal olla üle 100 kilo. Meie päevil läänemaailmas tiibeti mastifina tuntud koerte eellased tegutsesid karja-, pere- ja kloostrivalvuritena.
Mastifeid pidanud aktivist Roy Strider on kirjutanud, et pealtnäha nunnud koerad pole näitusemõmmid. Kuigi nad on edukalt treenitavad, võivad nad hoolikalt sotsialiseerimata osutuda isegi peremehele ohtlikuks. Tiibeti valvekoerad on oma olemuselt isemõtlevad tapjad, kes aastatuhandete jooksul arenenud töötama inimese juuresolekuta, iseseisvalt, on rõhutanud nii Strider kui ka mastifite tõuühingu juhatuse liige Kaire Meristo.
Valga koerteklubi juhatuse liige Gaida Helandi lisas, et koeratõugu süüdistada poleks õige, sest nagu inimestegi seas, on nende hulgas agressiivsemaid ja rahulikumaid isendeid. «Tiibeti mastifi kasvatajad on rääkinud, et neid on aretatud kahte tüüpi viimasel ajal. Osa, kes on niinimetatud algupärased, on vihasemad. Need, kellega käiakse eelkõige näitustel, on rohkem hallatavad inimese poolt.»
Küll ütles Helandi, et neil on tugev valvekoera instinkt ja samuti on neid tihtipeale raske aias kinni hoida. «Igasugused aiad ja asjad neid hästi pidada ei taha. Mõni ongi andnud koera ära, kuna see ei püsi kodus. On kõrged aiad ja elektripiirded, elektrikarjused ja raadiopiirded, aga koer lihtsalt tahab minna uitama ja lähebki, kannatab elektri ära. Hästi vastutustundlik omanik peaks sellisel koeral olema,» lausus Helandi.