Tagasilöögi füüsika

Kõik relvadest, nii Eestis kasutatavatest kui muidu...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas Kriku »

vtl kirjutas:Kui relv saaks sama kineetilise energia, mis kuul, siis poleks vahet kumba pidi püss kätte võtta.
Ma julgeks siiski arvata, et pindala loeb ka. Õõnesotsaga kuuli tipu pindala on kui palju, mingi 12 mm2? Terava otsaga kuulil kui palju vähem - suurusjärk? Kaks suurusjärku? Kui suur on püstoli käepideme või püssikaba tagumise osa pindala?

On ikka vahe, kas kukkuda noa või rusika otsa ja mulle tundub, et Trummi poolt postitatud kaitsevestide pildid on suurel määral ka selle tulemus, et terava otsaga kuul lärtsatas löögi tagajärjel pehmeneva materjali sisse, mille käitumisest selle peale mina mitte midagi arvata ei oska :dont_know:

See junn näiteks kaalub vähem kui pool kg: https://www.bondarms.com/gun-review-bon ... ruth-guns/ Seega mitte 1000 korda rohkem kui kuul, vaid 120 korda.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas Kriku »

Läheme konkreetseks: Glock 19 käepideme tagumise serva pindala on 9x3 = 27 cm2, mass 0,6 kg. Järelikult on relva mass 150 korda suurem kui kuuli oma, kuid käepideme pindala 225 korda suurem kui kuuli õõnesotsa pindala (ma ei tea, kas see 12 mm2 on täpselt õige, võtsin selle laest), teravast otsast üldse rääkimata.

LISATUD: Kuna mööndavasti ei tahaks keegi ka püstolist väljuva silindrikujulise 9 mm läbimõõdu ning 4 g massiga plönniga pihta saada (mille otsa pindala oleks veidi vähem kui 64 mm2), võib väita, et kuuli & relva masside vahe on olulisem, aga suurusjärk ikka sama. Kumulatiivselt annavad need efekti, et tagasilöök on suhteliselt ohutu.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas nimetu »

Lasu tekkimise hetkel räägime mitte energiast, vaid impulsist (kg·m/s), mis antakse nii kuulile kui relvale. Energia valem oli impulss ruudus jagatud kaks massi ehk maakeeles relva suuremast massist tingituna antakse enamus kineetilist energiat üle kuulile, MITTE relvale.
Impulss ja energia on erinevad asjad ja seda ma üritangi siin rõhutada. Kui räägite impulsist, siis rääkigegi konkreetselt impulsist, mitte energiast. Relvale antakse sama energia üle, mis kuulile. Sina pead vast seda silmas, et mitte kogu relvale mõjuv energia pole kineetiline, vaid on ka mingi hulk potentsiaalset energiat. Kuid relvale rakenduv energia on kokkuvõttes ikkagi sama, see ei haihtu kuhugi.
bodom
Liige
Postitusi: 216
Liitunud: 01 Jaan, 2012 23:54
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas bodom »

Lihtne näide tiirus laskmisest.

2 relva:Tavaline poltlukuga jahivint cal 30-06 kuul Sierra Matchking HPBT 9,7g. Ei ole kompensaatorit või summutit ja kaal umbes 3,2kg.
Varmintrauaga jahivint cal 308 win , kuul sama, puudub nii kompensaator kui ka summuti, relva kaal 5kg.

Sooritasin harjutust JP 2 so 10 lasku kordamööda mõlema relvaga. Peale 30-06-ga sooritatud korda oli õlas tunda tunduvalt suuremat laksu, oleks pidanud paksemat polsterdatud riietust kandma. 308 win oli kui lapsemäng, selline kerge kõks. Samas kui 308 win relvale sumpsi peale panin, kadus tagasilöök ka peaaegu ära, justkui oleks tegu olnud 22LR-iga.

Vat sellist pole veel proovinud. :mrgreen:
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kui nüüd vaadata tagasi esimeste postituste suunas siis võrreldi siin Tysoni rusikat ja kuuli. Võrreldamatud.
Kuul tabades keha, saavutab negatiivse kiirenduse ja selle käigus avaldab kehale jõudu. Mida lühem on pidurdusteekond, seda suurem on ka jõud. Seega ma ei vaidle vastu et kui mingit kappi, kes paigalt liikuda oma massi tõttu ei taha, kuul tabab, siis vesti all tabamuse kohas võib sinikas tekkida - poile praktilist kogemust (õnneks)
Tysoni rusikas liikub ka algselt miski kiiruse ja massiga, kuid tabamuse hetkel on negatiivne kiirendus oluliselt väiksem kuna tööle hakkavad rusika taga olevad lihased, seega, lükatakse teel olev lihakeha eest ära algse kiiruse ja hilisema täiendava jõu kombinatsiooniga.

Aga jõudu teile arutamisel impulsi ja energia üle. Toon lisaks veel terminid nagu töö, kiirendus, süsteemi mass (relv+laskur+täiendavad faktorid), süsteemi jäikus (ehk kui tugevalt relva käes hoitakse), püssirohugaaside kiirus (sõltub põlemiskiirusest, raua pikkusest, näiteks kasvõi see et kui kuul rauast väljub, kas gaasid väljuvad kiiremini või aeglasemalt, vtl-il oli sinna Tamboiv kirjutatud, jne)

Aga impulsi osas on muidugi õigus see et taustsüsteemis kus on eraldi laetud relv millele ei mõju ükski täiendav jõud (või mõjuvate jõudude resultant on NULL) hakkab lasu hetkel kuul ühes ja relv teises suunas liikuma. Kui relva küljes on laskur siis toimub põhimõtteliselt sama, lihtsalt kuul liigub taustsüsteemi sihtes kiiremini, relv koos laskuriga aeglasemalt. Kui seome sinna taustsüsteemi ka maakera siis tegelikult iga tulistatud lask mõjutab natuke maakera pöörlemiskiirust, kui me suudaks lasuga saavutada 2. kosmilise kiiruse siis ka tiirlemiskiirust ümber päikese :)

Aga mis puutub tagasilööki, siis soovitan loomkatset. Pange relv (poltserdamata kabaga) libedale pinnale (praegu sobib väga hästi ka jää ja kui juba eelnevalt lamada pikali, ei teki täiendavaid komplikatsioone) laubast nii 3-4 cm kaugusele ja siis ettevaatlikult 2 sõrme abil sooritage lask...Tagasilöögi mõju on garanteeritud.
suurtükimees
Liige
Postitusi: 126
Liitunud: 30 Mär, 2018 15:01
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas suurtükimees »

Laks on piisav, et see kumer rinnaplaat paindub hetkeks nagu tagurpidi. Proovige seda rusikaga teha
5.56 kuuli kontakti pindala on 0.24cm2 (jättes kõrvale koonuselisuse ja arvestades ristlõikega). Rusika pindala on umbes 11x6 cm ehk 66cm2 ehk kuuli kontakti pindala on 275 korda väiksem, st et 5600N löök Tysonilt avaldaks u 848kPa survet plaadile, samas 5600N jõuga lendav 5.56 kuul avaldaks umbes 233 333kPa. Et need kaks arvu perspektiivi panna ja näidata, kui suur see vahe tõeliselt on, siis 848 tuhat sekundit oleks 9.8 päeva, 233 miljonit sekundit oleks 7.3 aastat. Siit tulenebki miks sama jõu juures deformeerivad kaks keha plaati vägagi erinevalt.

Lisaks: väitlus algas väitest, et kuulile rakenduv energia on sama suur kui relvale, mis on tõsi. Kuidagi on goal posti liigutatud impulsini
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas Kriku »

Kusjuures koonuselisust pole mingit põhjust kõrvale jätta. Ma kahtlustan, et sel on oluline osa kaitsevesti materjali käitumises.
suurtükimees
Liige
Postitusi: 126
Liitunud: 30 Mär, 2018 15:01
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas suurtükimees »

Kusjuures koonuselisust pole mingit põhjust kõrvale jätta. Ma kahtlustan, et sel on oluline osa kaitsevesti materjali käitumises
Kindlasti on koonuselisus väga tähtis, lihtsalt surve arvutamine läheks ekspodentsiaalselt keerulisemaks. Kuuli surve läheks tõenäoliselt kordades suuremaks, aga minu point oligi see, et isegi kui kuul oleks tömp avaldaks see materjalile kohutavalt suuremat survet kui kellegi rusikas, rääkimata siis veel teravast kuulist
andrusjo
Liige
Postitusi: 207
Liitunud: 08 Jaan, 2007 19:21
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas andrusjo »

Teeks nüüd asja veel keerulisemaks.....
Võtan kapist 308win relva mis kaalub u 6kg koos optikaga ja 51cm-se rauaga ning lasen sellest 10g kuuliga.Peale seda võtan kapist 9.3x57 relva mis kaalub 3.1kg ning samuti 51cm-se rauaga ning kuul 18g.Siis võtan 9.3x62 samuti 18g kuuliga ja seda naljalt oma lõbuks lasta ei taha,üle 10 paugu teeb juba ikka õla haigeks.
MIKS on 9.3x57tagasilöök palju pehmem,kohe palju pehmem?? :lol: :lol:
Ahjaa....9.3ga tabatavad visad elukad kukuvad 99% jalapealt kui 308-ga kipuvad veel minema mõnda aega jalutama?
bodom
Liige
Postitusi: 216
Liitunud: 01 Jaan, 2012 23:54
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas bodom »

andrusjo kirjutas:...
MIKS on 9.3x57tagasilöök palju pehmem,kohe palju pehmem?? :lol: :lol:
Ahjaa....9.3ga tabatavad visad elukad kukuvad 99% jalapealt kui 308-ga kipuvad veel minema mõnda aega jalutama?
Ma arvan, et 9,3x57 VS 9,3x62 vahe on ligilähedane .308 VS .30-06-ga. Esimestes võrreldes teistega nn püssirohtu padrunis vähem(ca 15%) ning seoses sellega kuulide algkiirused väiksemad, vähemalt laadimistabelite järgi.
Looma ja ka inimlooma peatab tabamusel saadud šokk, mille suurus sõltub kuuli energiast tabamishetkel eeldusel, et kuul ei läbiks tabatavat objekti.
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas vtl »

nimetu kirjutas:...Sina pead vast seda silmas, et mitte kogu relvale mõjuv energia pole kineetiline, vaid on ka mingi hulk potentsiaalset energiat. Kuid relvale rakenduv energia on kokkuvõttes ikkagi sama, see ei haihtu kuhugi.
Lasu hetkel ei saa relva juures mingist potentsiaalse energia tekkimisest rääkida.
Potentsiaalne energia on keha võime teha tööd oma asukoha tõttu. Nimetatud ka seisuenergiaks. Näiteks tõstad relva kapi otsa, mille järel on relval gravitatsiooni tõttu võime kukkuda maha. Kui ese kukub nullpunktini (antud juhul on selleks põrand või maapind), siis teeb ta selle käigus tööd. Kapi otsa tõstetud relv omab energiat, mis võib kukkudes näiteks varba katki teha.
Potentsiaalse energia valem on E(p) = m * h * g, kus m on mass, h on kõrgus nullpunktist (nt. maapinnast) ja g on gravitatsioonikonstant (maal 9.8 m/s2)
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas toomas tyrk »

Siiski-siiski. Enamusel automaatrelvadest on tagastusvedru. Või mingi muu tagastusmehhanism. Lasu hetkel see surutakse kokku, ja sellel kokkusurumisel tekib potensiaalne energia. Mis rakendatakse hetk hiljem ümberlaadimiseks.

Seni on aga jäänud mainimata laengu süütamisel vabanev soojusenergia. Mis on ka üsna suur ja tuleb ülekuumenemise vältimiseks kuidagi relvast välja viia. BTW - kestata padrunite arendamine on senini paljus jäänud just selle soojusenergia taha. Vasest padrunikest akumuleerib üsna kiirest üsna suure osa sellest energiast, ja relvast väljaviimisel eemaldab ka selle akumuleeritud osa.

:write: sai ka tiuretiseerida :mrgreen:
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas nimetu »

Seni on aga jäänud mainimata laengu süütamisel vabanev soojusenergia
Väidetavalt tuleb enamus soojusenergiast mitte keemilisest reaktsioonist, vaid kuuli ja raua vahelisest hõõrdumisest.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hõõrdumisest vabaneb energia juba relva rauas. Peale seda, kui laengu lühiajalisel põlemisel tekkinud soojusenergia on padrunikesta abil relvast juba eemaldatud.

Aga jah - relva raua kuumenemine on peamiselt tingitud hõõrdumisest, vähemal määral soojast gaasist, mis sealt peale kuuli läbi liigub.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tagasilöögi füüsika

Postitus Postitas Leo »

Jube keeruliselt selgitati, mul hakkas pea esimesi põhjalikke arvutusi läbilugedes valutama, aga muidu oli ilusasti ära põhjendatud, miks kuul läheb kildi pealt läbi puu, aga püss ei lenda samal ajal koos laskuri õlaga kildi kaugusele. Müüdimurdjad ka testisid, et kuuliga siga küliti ei löö.

Miks sihtmärk niimoodi tabamusele reageerib, sõltub tabamispunktist ja reaktsioon tabamusele on nii füsioloogiline kui psüühiline. Videos inimene kannatab mitu tabamust kuuliplaati, sest ta oskas neid oodata, kui panna ta põllu peale ringi jalutama teadmisega, et mingil ajal keegi kusagilt midagi tulistab, võib olla teine tulemus, sinikat oleks ka tahtnud näha, kuid need ei pruugi kohe tulla ja raske plaadi väiksema kuuliga tabades üldse olla. Ühe tabamusega hetkega surnuks eeldab peaaju tabamust, siis enam kõvakettalt käske ei tule, samas vegetatiivses seisundis inimest võib pikalt masinatega elus hoida. Seljaaju lülitub välja vigastuse kohast allapoole, süda saab vigastuse ja enam ei pumpa hapnikku vereringesse, kuid olemasolevat hapniku ja adrenaliini jätkub veel mõneks ajaks. Neljakabaveolised panevad tabamuse korral minema kasvõi esikäpaveoga ja siis kütt ajab võpsikust verejälge, inimesel on tavaliselt tagavedu ja suhteliselt ebakindel püstine asend ning nendele sõjas tavaliselt võpsi järgi ei minda. Jahikuul tavaliselt selline, et maksimaalne energia äraandmine sihtmärgis, et saaks kabalise küliti ja kuul ei jookseks tabant välja, sõjakuul pigem selline, millel maksimaalne läbistus, et saaks varjest läbi puurida. Aegajalt kuuleb, et lastakse loom, kellel vanad haavad, vahel isegi kuulid sees, nii et iga tabamus ei tapa ja sõjas üldiselt mängitakse selle peale, et võimalikult palju haavata, sest karjuv haavatu on demoraliseeriv ja nõuab aega ja inimesi. Surnu on kurb, kuid lükatakse kõrvale või saadetakse tagalasse, selleks kulub vähem vaeva. Isiklikust vaatepunktist tasub kasutada korralikku kaitsevarustust, kui elu armas, riiklikus plaanis on kõik üksused lihtsalt märgid kaardil ja võitlejad nimed excelis ning halvimal juhul marmortahvlil. :rip:
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist