Üldine ajateenistuskohustus

Vasta
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Troll »

maksipoiss kirjutas:Kahjuks ei ole tervet artiklit, aga tundub et kristerpoiss oma "tuntud headuses" https://parnu.postimees.ee/6526804/kris ... ks-kaotada :wall:
Viimastel kuudel kaitseväest tulnud hukkumisteated koos kasarmuvägivalda puudutavate uudistega sunnivad küsima, kui kaua peaks jätkuma noorte sunniviisiline allutamine ajateenistusele selle senisel kujul. Olen veendunud, et ajateenistus on toksiline relikt ajast, mil inimest nähti pigem sunnismaise ressursi kui indiviidina. Lõviosas Euroopa Liidu riikides on ajateenistus Eestis esineval moel juba ammu kaotatud.

Esiteks pole see, et noored mehed on sunnitud – kes vabatahtlikult, kes aresti või kuni 300 trahviühiku suuruse rahalise karistuse ähvardusel – kasarmusse minema, noored naised aga mitte, kuidagi kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse printsiibiga, mida Eesti järgida püüab. Kui aga Eesti kehtestaks sooneutraalse ajateenistuskohustuse nagu Iisrael, ahistaks see kaks korda suuremat hulka väga noori inimesi.

Meenutan, et kaitseväekohustus tekib Eestis 17aastasena – aasta varem, kui arvame noori olevat küpsed klaasi õlut jooma või hääletama riigikogu valimistel.

Muidugi on riigikaitse tähtis, kuid väga tähtsad on ka inimeste vabadused ja õigused, mida kohustuslik ühiselamu tüüpi kasarmus veedetud aeg oluliselt kitsendab. Miks ei võiks riigikaitse positiivset poolt ehk tsiviilkaitset, esmaabi andmist ja metsikus looduses ellujäämist õpetada kõigile noortele süvendatult juba põhikooli viimases klassis?

Sellele võiks täisealiseks saanuna lisanduda mõnenädalane kogemuste omandamine ja abiksolemine päästeameti sfääris, looduskaitses, meditsiinisüsteemis, tuletõrjes, politseis ja lõpuks kaitseväes. Kuid ikka nii, et kõigil oleks võimalus õhtuks oma koju tagasi jõuda.

Olen kindel, et relvade ja muu sõjavarustuse käsitsemist tuleks süvendatult õpetada neile, kellele see on kutsumus. Elementaarselt tuleks professionaalseid kaitseväelasi vääriliselt tasustada.


Toimetuse poolt lisatud repliik
: "Rohelised leiavad, et ajateenistus on relikt ja kaitsevägi ilmselt anakronism. Rohelised ei tea, et kui loobume toitmast oma armeed, hakkame varustama võõrast."
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas nimetu »

Imelikul kombel on tegu reliktiga, mida viimasel ajal on hakatud erinevates riikides taastama. Sealhulgas sellisel progressiivsel maal nagu Rootsi. Norrast, Soomest ja Taanist vist ei maksa rääkidagi. :roll:
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kriku »

See inimene on mitmes mõttes väga alternatiivne. Arvamuste paljusus tähendab, et igas küsimuses pääseb avalikkuse ette ka faktide või loogikaga lõdvalt seotud arvamusi, mida nende esitajad aga kadedust mittevääriva järjekindlusega postitavad. Meil on oma kanepitarvitajate eestkõneleja, oma ajateenistuse vastane, suhteliselt hiljuti lakkas avaldamast härra, kelle kinnisideeks oli Lennart Mere seos KGB-ga ja nii edasi. Las nad olla - aga Krister Kivi tekstid ajateenistusest on IMHO rohkem nutu & hala kui tõsiste teemade jaoks.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Muidugi on riigikaitse tähtis, kuid väga tähtsad on ka inimeste vabadused ja õigused, mida kohustuslik ühiselamu tüüpi kasarmus veedetud aeg oluliselt kitsendab.
..mina paneks sellised demokraatia pahupoolde kuuluvad nihilistlikud "mõttepärlid" hoopis foorumi nallanurka :mrgreen: :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas nimetu »

Ega paljud ei taipagi, et vabadus tähendab ka vastutust ja õigustega kaasnevad kohustused.
Sektor gazovoi ataki
Liige
Postitusi: 989
Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Sektor gazovoi ataki »

Samas pole ju Kristeril nutta ka vaja, kuna vaid 20-25% võimalikust inimressursist käib ajateenistusest läbi. Vastukaaluks sellistele "tarkadele" võiks neid inimesi kuidagi rohkem austada küll, et nad on asja ette võtnud. Kuna ühiskond järjest pehmostub võiks olla kasvõi medal ajateenistuse läbimise eest. Noor saaks CV-sse kirja panna. NL-st oli mul omal "Otlitšnik BBC" ja "2 klas", need kirjutati piletisse, sest muidu võis patrull sul rinna puhtaks teha. "Begunok" oli nii tühine asi, et piletisse ei kantud.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kriku »

Akf KVJ on andnud järjekordse intervjuu. Kuna lugeda ei näe ja leht pole veel vist postkasti jõudnud ja postkast ise on poolteise km kaugusel, panen praegu siia teemasse viite: https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/u ... d=85372247
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Martin Herem »

Pealkiri ei vasta sisule.
Ei ole seal kirjeldatud mingeid "suuri muudatusi". Ja need mis üldse võivad tulla, on alles võimalused.
Terviseprobleemidega isikute osas on ehk tõesti mingi muudatus. Samas ei mõjuta see ajateenistust tervikuna.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kriku »

Siia ka:
ruger kirjutas:Soome plaanib seadusemuudatusega kutsealusteks muuta kõik, olenemata soost. Lisaks armeele plaanitakse neid kasutada tsiviilkaitses ja julgeoleku tagamises. Põhjuseks muutunud julgeolekuolukord.
Due changes in Finland's security environment, the current PM party proposed mandatory draft for all young adults regardless of sex.

Service would be done in armed forces or citizenship service in civil defense and comprehensive security related tasks.
> Citizenship service would mean 3 months of training followed by 2 years on call duty plus similar mandatory reserve status and crisis time placement for individuals as in armed forces (currently till 50 or 60 years old depending on rank).

This would be a significant change to current system where only men are conscripted and women can volunteer.

Also current civilian service (for those unwilling to serve in armed forces) is pretty generalized and does not give any precedence to comprehensive security or CD.
https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 8821507072
https://twitter.com/keskusta/status/1101438687039115264
https://keskusta.fi/Suomeksi/Ohjelmia-j ... velusmalli
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kriku »

Veel tervisenõuetest (mul ei ole): https://ekspress.delfi.ee/elu/haige-ja- ... d=85848511

Eks see ole ka muidugi statistika küsimus. Kas tervisenõuete muudatuse tagajärjel kasvas ette nähtud füüsiliseks tegevuseks suutmatute, kuid aega teenima võetud meeste osakaal...?
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kriku kirjutas:Veel tervisenõuetest (mul ei ole): https://ekspress.delfi.ee/elu/haige-ja- ... d=85848511

Eks se eole ka muidugi statistika küsimus. Kas tervisenõuete muudatuse tagajärjel kasvas ette nähtud füüsiliseks tegevuseks suutmatute, kuid aega teenima võetud meeste osakaal...?
Ilmselt... Noormehel on diagnoositud seljahäda – L4/5 lülivaheketta tsentraalne protrusioon ilma spinaalstenoosi ja närvijuurte kompressioonita. Rahvakeeli ei kannata ta alaselg koormust. Aasta tagasi poleks teda kaitseväkke vahest võetudki. Siis aga muudeti norme. Kaitsevägi sai muu hulgas kohustuslikuks skleroosi, kroonilise bronhiidi, astma, migreenihoogude ja ka Rubeni probleemi all kannatajatele.

Iseasi on see et kust meile need vigased tekivad? Asi algab ikka sellest et kasvamiseas on noorte füüsiline koormus väike - ei käida trennis, kooli kehaline kasvatus on ka mõttetu... Linnalapsi ei pane ka labidas/kirves käes aias müttama.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Walter2 »

Dr.Sci kirjutas: Iseasi on see et kust meile need vigased tekivad? Asi algab ikka sellest et kasvamiseas on noorte füüsiline koormus väike - ei käida trennis, kooli kehaline kasvatus on ka mõttetu... Linnalapsi ei pane ka labidas/kirves käes aias müttama.
Linnalastel on alati võimalus õues kasvõi vutti taguda, küsimus on prioriteetides. Paljuski ka vanemate suhtumises. Põlise linnalapsena sai igasugu asju õues tehtud (nii valgemaid kui hämaramaid :mrgreen: ) kuna linnas huvitavamat tegevust kui õues olla 70-80-ndatel eriti ei olnud erinevalt praegusest nutiajast.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Troll »

Otsustasin terve selle artikli siin ära tuua.

Haige ja kasutuna kaitseväes: "Ma ei suuda, seljakott seljas, relvaga joostagi!"
https://ekspress.delfi.ee/elu/haige-ja- ... d=85848511
Matthias Kalev

Et suurendada aja­teenijate arvu, leevendati 2017. aastal tervise­nõudeid ajateenistusse kutsumisel. Mullu suvel asusidki ajateenistusse esimesed terviserikete all kannatajad. Aga head plaanid võtsid praktikas väga veidra kuju.

„Miks nad minu peale raha tahavad kulutada? Ma olen täiesti kasutu! Käin kolm korda päevas söömas, aga kui läheb sõjategevuseks, siis ma ju ei saa hakkama. Ma ei suuda, seljakott seljas, relvaga joostagi. Vaenlane saaks mu lihtsalt kätte, piinaks välja kõik info, mis ma tean, ja laseks mind siis maha,“ selgitab hetkel taastusravil viibiv reamees ­Ruben Airapetjan. Suur osa kaitseväeteenistuse ajast on tal kulunud (edutule) võitlusele arsti vastuvõtule pääsemiseks või voodi­režiimil lesimisele.

Rikutud tervis ja surmad

2018. aasta juuli. 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni metsalaager. Puna­põskne reamees Airapetjan rühib täisvarustuses – rakmed, seljakott, relv, kiiver, kuulivest – mäkke.
Noormehel on diagnoositud seljahäda – L4/5 lülivaheketta tsentraalne protrusioon ilma spinaalstenoosi ja närvijuurte kompressioonita. Rahvakeeli ei kannata ta alaselg koormust. Aasta tagasi poleks teda kaitseväkke vahest võetudki. Siis aga muudeti norme. Kaitsevägi sai muu hulgas kohustuslikuks skleroosi, kroonilise bronhiidi, astma, migreenihoogude ja ka Rubeni probleemi all kannatajatele.
Poolel teel mäkke käib Rubeni seljas mingi klõks. Noormees vajub esmalt põlvedele, siis kukub pikali. Püsti ta enam tõusta ei suuda, valu on nii tugev.
Ohvitser teda ronimisest aga ei vabasta. („Sa oled ju mees. Pinguta!“) Reamees Airapetjan on sunnitud tõusu lõpuni roomama.
Algab üheksa kuud piinlemist, mille käigus demonstreerivad kaitseväe arstid korduvalt lihtlabast laiskust ja oskamatust diagnoose lugeda. Ohvitserid suhtuvad igasse terviserikkesse aga selle eitamisega. („Lõpeta see teesklemine, simulant! Ole mees ja teeni oma riiki!“)

Erinevalt reamees Airapetjanist, kes hetkel taastusravi saab, ei lähe kõigil õhutõrjepataljoni reameestel sama hästi.
„Ta läks jõusaali ja tegi seal seljalihaste harjutust. Ühtäkki midagi juhtus. Ta kukkus maha ega suutnud enam korralikult hingata. Tal oli tekkinud selgroogu järsk ja väga tugev valu,“ meenutab Airapetjan Marlonit, kellega koos ta Tapal kaks kuud aega teenis.
„Mõni aeg hiljem tuli ta meie tuppa ja otsis kedagi. Ta nägi ikka väga, väga, väga halb välja. Täiesti lumivalge! Aga ega me keegi sellel hetkel ei arvanud, et ta öösel ära sureb.“ Marlonil olevat olnud südame aordi arenguanomaalia, mis kaitseväe arstlikus komisjonis ilmsiks ei tulnud.

Arsti juurde ilma streikimata ei saa

Pärast metsalaagris kokkukukkumist soovib reamees Airapetjan arsti juurde minna. Kuigi kaitsevägi on teadlik noormehe seljale pandud diagnoosist, tohtri juurde teda ei lubata („Arstidel on palju patsiente ja hästi kiire!“). Vaatamata sellele, et Rubeni seljanärvid näidustuse kohaselt külma ei kannata, sunnitakse teda öösiti metsas magama.
Varsti suudab reamees Airapetjan vaevu kõndida, kummardumine on täiesti välistatud. Ometi peab suur osa ohvitseridest ja kaas-ajateenijatest teda teesklejaks.

Lõpuks asub Airapetjan streikima. „Ütlesin rühmaülemale, et mul on ükskõik – võite mind kas või kartserisse visata, aga kuni ma arsti juurde pole saanud, ei tee ma midagi. Rühmavanem tegi mulle selgeks, et ma ikka hoolikalt järele mõtleks. Kui arst midagi tõsist ei leia, pidavat nii minul kui ka temal väga halvasti minema.
Usud või mitte, aga see arst isegi ei inspekteerinud mu selga. Ei käskinud pikali heita, ei testinud jalgade liikumist ega reflekse. Ta lihtsalt kuulas mu jutu ära ja määras kolm nädalat voodirežiimi,“ meenutab Airapetjan esimest kokkupuudet sõjaväearstidega. Hiljem (tsiviil)ortopeedi juures selgub, et kolm nädalat voodipuhkust oli üks halvemaid asju, mida Rubenile määrata.
„Enamik kaitseväe arste ei viitsi su probleemidega tegeleda ega neid uurida. Sulle antakse lihtsalt Ibumetini. Kui see ei toimi ning lubatakse uuesti arsti juurde minna, siis järgmine kord saad Paramaxi.“
Lisaks määratakse Airapetjanile rivivabastus. Kümme minutit liikumatult koha peal seista on tal praktiliselt võimatu. Umbes viis minutit suudab ta koha peal liikumatult seista, siis hakkab paratamatult nihelema. Alati kaasnevad sellega probleemid. („Hei, sa pole rivis! Mis su probleem on? Kas sa oled mingi naljamees enda arust või? Seisa ühe koha peal!“)
Ka määratud rivivabastuse pikendamine nõuab alati pikki läbirääkimisi. Vahel see ei õnnestugi. („Sul on see juba piisavalt kaua olnud. Käitu nagu mees ja kannata ära!“)

Kolm päeva Läti haiglas ilma ravita

Poole kaitseväeteenistuse alguses toimuvast laskurikursusest veedab reamees Airapetjan voodis. Koikul vedeleb ta autojuhikursuse alguseski. Üldiselt sõidukitega tegelemine talle sobib ja seljalgi pole väga viga. Ligi kaks kuud ei kurda noormees millegi üle.
Siis jõuab kätte oktoober. Mingil põhjusel satub reamees Airapetjan oma pataljonist nende neljateistkümne hulka, kes peavad sõitma Lätis toimuvale suurõppusele Furious Axe. Seal määratakse Airapetjanile ja kahele kaasteenijale kohustuseks kaks nädalat teeäärses telgis elada ning iga möödaminejat küsitleda.
Õues on talvehooaja esimesed külmakraadid. Poisid peavad öösiti valvet, et kordamööda telgis lõket üleval hoida. Kord jääb üks poistest aga magama ja telk jääb kütmata.
Juba teisel päeval hakkab selg Airapetjanile tugevat valu tegema. Neljandaks päevaks on valu nii tugev, et üritus pisutki kummardada kutsub esile valukarje.
Airapetjan teavitab olukorrast arste ning ta viiakse Läti sõjaväehaiglasse. Selle sõidu käigus saadav abi jääbki ainsaks, mis noormehel kaitseväelt ilma juristi sekkumiseta saada õnnestub.
Haiglas lesib Airapetjan kolm päeva. Selle aja jooksul ei tegele temaga ükski arst. Aeg-ajalt tuuakse talle NATO toidupakke. Reamees veedab kolm päeva lesides ning endale tomatikastmes sprotte ja pulbrist valmistatavat kartuliputru sisse ajades.
Nädal pärast õppuste algust sõidab üks Eesti kaitseväe major juhtumisi Lätist Tapale. Airapetjan saadetakse temaga koos kodumaale.

Raviks kasarmurežiim

Seekord pääseb Airapetjan Tapal kohe arsti juurde. Aga ei mingit meditsiinilist läbivaatust. Arst kuulab lihtsalt poisi jutu ära ja määrab raviks kasarmurežiimi.
Kuus päeva pärast kasarmurežiimi määramist jõuab reamees Airapetjan esimest korda Tapa sõjaväelinnakus meditsiinitöötaja juurde, keda tema selja seisund tõesti huvitab. Nõukogude armeeski teeninud vanemõde suunab Rubeni kohe Tallinna haiglasse.
Seal selgub, et selja seis pole hea. Reamees Airapetjanile määratakse vabastus R1. See tähendab, et ta ei tohi midagi teha, kuid peab alati kõrval olema ja vaatama.
„Lähen väliköögimeeskonnaga metsa. Seal serveerin toitu. Siis kuni õhtusöögini ei tee midagi,“ avab Ruben oma riigiteenimise sisu. Tema kohustuseks saabki kaks korda päevas toitu serveerida. Ülejäänud aja ta lihtsalt lamab, jalutab ja magab.
„Nad lähevad jooksma, ma olen telgis. Nad lähevad laskma, ma olen telgis. Päevade kaupa lihtsalt mitte millegi tegemist. Aga ilmtingimata oli vajalik, et ma seal oleks. Ma ei tohtinud aidata isegi hommikusööki autosse laadida oma seljaga. Kuid alati pidin kell kuus hommikul valmis olema, et seda kõrvalt vaadata.“

Bürokraatia ja venitamine

Ühe visiidiga ortopeedi juurde ravi lõpebki. Reamees Airapetjan palub korduvalt, et tema seljale tehtaks MRT-uuring. Seda ei juhtu.
Selg on aga endiselt halvas seisus. Ning kaitsevägi ei nõustu tegema mingeid pingutusi selle seisundi parandamiseks. Aeg-ajalt antakse haigele seljale hoopis lisakoormust. Detsembri keskpaigas otsustab Ruben nõuda õigust vastavalt seadusele. Ta pöördub jurist ­Andrei ­Vesteraineni poole. Vesterainen pole aga mingi tavaline jurist, vaid endine kaitseväelane, kes Afgani­stanis missioonil pommiplahvatuses jala kaotas.
19. detsembril esitab Vesterainen Tapa arst-ülemale, leitnant Kristjan Martin Kasterpalule teabenõude, milles soovib infot reamees Airapetjani tervisliku seisundi kohta. Kaitsevägi eirab kirja, vastust ei tule.
31. jaanuaril kirjutab Vesterainen uuesti. Ta mainib, et selgitustaotlusele tuleb vastata kõige hiljem 30 päeva jooksul. Nii pika venitamisega rikutakse lisaks reamees Airapetjani tervisele ka seadust.
Kaheksa tundi hiljem tuleb vastus. Leitnant Kasterpalu vabandab, et luges seadust valesti. Ta lubab eelmisele kirjale vastata esimesel võimalusel.
Viis päeva hiljem saabubki vastus. („Ruben Airapetjani tervislik seisund on haigusloo alusel üldiselt hea.“) Selle on koostanud kolonelleitnant Tarmo Kundla. Selgub, et reamees Airapetjani probleemid pole midagi tõsist. Uuringuid tema seljale kaitsevägi teha ei plaani.
Jätkub e-kirjade vahetus. Kaitsevägi õpib oma veast. Nüüd võtab juristi kirjadele vastamine neil aega täpselt seadusega määratud 30 päeva. „Inimene on haige, töövõimetu. Aga meie mängime sellist edasi-tagasi rahvaliiga jalgpalli. Mina saadan neile kaks-kolm e-kirja. Nemad vastavad neile kaks-kolm kuud,“ kirjeldab Vesterainen kaitseväe tegevust. „Kui ajateenija ei täida käsku, siis talle määratakse kohe karistus. Mingid kartserid või noomitus või mis iganes. Aga kui ametnikud ei kontrolli korralikult ajateenija tervist, miks siis keegi ei vastuta!?“

20. märtsiks saavutab kirjavahetus eesmärgi. Kaitsevägi nõustub reamees Airapetjani taastusravikeskusse saatma. Hetkel ta seal aega veedabki.
Kaitseväel on säilinud aga lootus, et Kevadtormiks ravitakse noormees terveks ning ta võib kaks nädalat, raskused seljas, metsas mütata ja telgis magada. Teenistusaja lõpuni on tal jäänud umbes poolteist kuud.


Kaitseväe kommentaar:

Kahjuks seoses sõduri raviarsti eemalolekuga ei ole me võimelised Teie küsimustele vastama. Küll aga saame tõdeda, et kaitsevägi tegeleb tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrolliga oma asutusesisese kvaliteedijuhtimise süsteemi raames, tagades organisatsiooni töökorralduse, patsiendi teenindamise ja arstiabi professionaalse kvaliteedi.
Kui patsiendil püsib rahulolematus talle osutatud tervishoiuteenuse suhtes, on tal õigus pöörduda sotsiaalministri loodud tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjoni, mis annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile.

Leitnant Kristjan Martin Kasterpalu: Saame öelda, et kahetsusväärselt ei peetud avaldajale vastamisel kinni kehtivatest tähtaegadest. Kaitsevägi on selles osas avaldajale oma vabandused edastanud ning edasises kirjavahetuses tähtaegu jälginud.
Sellele vaatamata, et vastuste edastamine viibis, tegeleti samaaegselt ajateenija terviseprobleemidega, tagades talle igakülgse meditsiinilise abi.

Kaitseväe veteranist jurist Andrei Vesterinen: „Sõjaväes on shit happens-suhtumine!“

Meil oli Afganistanis Estcoy-6 koosseisus üks seersant, kes oli natuke imelik. Juhtkond ei saanud talle relva usaldada. Kuus kuud küttis mees ainult sauna. Viskasime nalja, et ta on kõige kallim sauna­kütja Eestis. Keegi ei saanud aru, miks ta sinna kaasa võeti, kui isegi relva talle usaldada ei julgeta.
Kord tulistati tulejuhi suure vea tõttu kuulipildujast oma meest. See meie Eesti sõdur, kes haavata sai, küsis staabiülemalt, mis juhtus. Staabiülem ütles, et shit happens!
Selline shit happens ongi sõjaväes üldine kommentaar kaitseväe ametnikel, arstidel jne. Tervisekontroll on nii lohakas, et ei pea isegi jalga tõstma ja inimese tervis halveneb selle pärast. Aga pärast on ikka selline suhtumine, et shit happens!
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Mudakoon »

Võitleja nagu ka päästeametnik leidis "väga õige juristi".
See selleks....
"Tulejuhi suure vea tõttu sai oma sõdur haavata". :scratch:
Kuulipildujatel on missil tulejuht? Ei meenu nagu....
Ka staabiülemat ei olnud kaasa võetud , kontingendi ülem oli küll. :scratch:
Ahjaa , saunakütja , on huvitav tegelane küll (kuidas keegi vaatab ) aga relva usaldati talle enne missi ja samuti ka peale missi , mees on siiani tegevväelane ja saab oma asjadega hakkama... :dont_know:
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas sadist »

Mudakoon kirjutas:Võitleja nagu ka päästeametnik leidis "väga õige juristi".
See selleks....
"Tulejuhi suure vea tõttu sai oma sõdur haavata". :scratch:
Kuulipildujatel on missil tulejuht? Ei meenu nagu....
Ka staabiülemat ei olnud kaasa võetud , kontingendi ülem oli küll. :scratch:
Ahjaa , saunakütja , on huvitav tegelane küll (kuidas keegi vaatab ) aga relva usaldati talle enne missi ja samuti ka peale missi , mees on siiani tegevväelane ja saab oma asjadega hakkama... :dont_know:
Vist mõtles seda juhtumit, kui Browningu raskekuulipilduja soomuki tornist lasi ning läheduses viibiv oma mees jalast haavata sai. Browningutel ka tulejuhti tegelikult muidugi ei ole, eks ta pidas silmas ülemat, kes käsu andis.

Mis seersast O-sse puutub, kes missioonil "relvakandmisvabastuse" sai, siis minu teada olid teised teda töganud ja ta lubanud kellegi maha lasta. Seda juttu ei võetud küll eriti tõsiselt (muidu oleks koju ja reservi ilmselt ikka saadetud), aga sauna ta küttis suure osa missioonist küll jah. Seda ei olnud igatahes, et kohe missiooni algusest peale oleks ta ilma relvata ringi lasknud seal, Galil oli tal kindlasti. Kas see võeti temalt ära ja pandi lattu, või mis teema oli, ei mäleta paraku.. ma ei olnud otseselt juures ka.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist