www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 07 Aug, 2020 13:00

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 259 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 14, 15, 16, 17, 18  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2019 8:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2011 18:35
Postitusi: 4971
nimetu kirjutas:
Kogu see jutt peegeldab tegelikult mingil määral venelaste endi tegevust. Teisest küljest valmistutakse riigi stabiilsuse vähenemiseks, mis viletsates majanduslikes, sotsioloogilistes ja poliitilistes oludes võib rahvast oma meelsust avaldama panna.


Olen sama meelt,kui kaasfoorumlane siin ütleb.
Juhtusin tuubis vaatama Exo Moskvad ja seal esines üks majandusinimene.Ta tõi välja huvitava fakti.
Nimelt Breznevi seisakukümmnendil tõusis NSVLiidu majanduslik koguprodukt 17 protsenti.
Putleri viimase 10 aasta tulemus olevat kuskil 7 protsendi kandis reaalhindades,arvestades ka inflatsiooni.
Valmistutakse eelkõige protestideks ja see Trooja hobuse väljaütlemine peaks näiteks Belkovski hinnangul tulevikus õigustama arreteerimisi,kohtuid ja võimalik,et ka surmanuhtluse taastamise.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2019 21:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5709
Gerassimovi kõne.

Tsiteeri:
Векторы развития военной стратегии

04.03.2019


http://redstar.ru/vektory-razvitiya-voennoj-strategii/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 11 Aug, 2019 20:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8914
Asukoht: Siilis
KUNNASe värske artikkel sobib mitmesse teemasse aga enim vist ikka siia..

Tsiteeri:
Leo Kunnas: rohelised mehikesed kardavad automaati, mitte kumminuia

Hübriidohtude ajastul peavad ka politsei ja piirivalve täitma sõjalisi ülesandeid.
LEO KUNNAS
riigikogu liige (EKRE)


Üht ja sama käsku või korraldust võib mõista väga erinevalt. Kui anda sõjaväelasele käsk „Kaitse seda maja!”, asub ta positsioonile, paneb paika laskesektori, rajab kindlustusi ning kui vaenlane läheneb, avab tule ja võitleb. Politseinik näeb seda ülesannet hoopis teisiti. Ta laseb paigutada maja ümbrusse turvakaamerad ja majja valve- ja häiresüsteemi. Kui pätt peaks sisse tungima, ruttab ta kohale ja püüab päti kinni võtta.
Kumbki lähenemine pole õige ega väär, teisest halvem või parem. Need lähtuvad lihtsalt erinevast olukorrast ja vastasest. Kõik peaks olema selge ja arusaadav: politsei püüab kurjategijaid ja kaitsevägi võitleb vaenlasega.
Mis siis, kui politseiniku vastas ei seisa enam tavaline pätt ega ka kavalam ja oskuslikum organiseeritud kurjategija ega piirivalvuri vastas piiririkkuja, kelle eesmärk on jõuda kusagile Lääne-Euroopasse? Millest peaksime siis lähtuma? Eks ikka teiste kogemustest.

Ühesugune stsenaarium
Kõiki sõdu, mida Venemaa on pärast Nõukogude Liidu lagunemist pidanud, iseloomustab üks ühine nimetaja: see on olnud relvastatud sisekonflikt, mille idanaaber algatas või mille puhkemisele kaasa aitas (välja arvatud Süürias, kus kodusõda algas Venemaast mitteolenevatel asjaoludel).
Vene vägede 1994. aasta detsembris Tšetšeeniasse tungimisele eelnes relvavõitlus Džohhar Dudajevi valitsuse pooldajate ja vastaste vahel, keda organiseeris ja toetas Venemaa. Ulatuslik kallaletung võeti ette alles siis, kui muud meetodid ei andnud tulemusi ja relvastatud siseopositsioon sai lüüa. Teises Tšetšeenia sõjas värbas Venemaa enda poolele ühe olulisema tšetšeeni välikomandöri Ahmat Kadõrovi koos toetajaskonnaga. See samm otsustas lõpuks sõja tulemuse.
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ei oleks saanud Gruusiast eralduda ega saaks praegu eksisteerida ilma Venemaa sõjalise abi ja sekkumiseta. Kui Gruusia püüdis 2008. aastal kaotatud Lõuna-Osseetiat tagasi vallutada, alustas Vene pool viivitamatult pealetungi.
Sama juhtus 2014. aasta sügisel Ukrainas, kui Donetski ja Luganski rahvavabariigid hakkasid Ukraina vägede pealetungi tõttu lüüa saama. Needki poleks saanud tekkida Vene eriteenistuste sekkumiseta ega püsida Venemaa toeta. Sääraseid moodustisi oleks võinud olla rohkemgi, näiteks Harkivis ja Odessas, aga Ukraina pool suutis need katsed tõkestada.

Piirivalve esimesena lahingus
Laiaulatuslik kallaletung, mille korral selgesti identifitseeritavad vaenuväed ületaksid suurte üksustena (brigaadide või pataljonide taktikaliste gruppidena) Eesti riigipiiri, on ainult üks võimalik ohustsenaarium. Sel juhul oleks asi selge: agressiooni tõrjumise põhivastutus langeks kaitseministeeriumile ning seda teeksid kaitsevägi ja kaitseliit. Kuid ka sel juhul oleks siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv piirivalve ikkagi esimene, kes peaks vaenlasega lahingukontakti astuma.
Juba kukutamisrünnaku korral, kus vaenlane püüaks väikesearvuliste eriüksuste sisseimbumise ning õhu- ja meredessantidega vallutada Tallinna võtmeobjekte ning sellega kukutada seaduslikku riigivõimu, oleks lugu palju keerulisem. Vaenlane teeks tõenäoliselt kõik endast oleneva, et nende võitlejaid ei oleks võimalik identifitseerida. Säärases „hallis olukorras” ehk vähemalt kukutamisrünnaku algusfaasis langeks reageerimise põhiraskus paratamatult siseministeeriumi kanda. Näiteks Tšetšeenias tegid Vene eriüksused säärase ebaõnnestunud katse juba 1991. aasta septembris, maandudes Groznõi lennuväljal, kust nad edasi ei pääsenud.
Juhul kui Vene eriteenistused kutsuvad esile riigisisese relvakonflikti, samuti mitmesuguste hübriidsõja stsenaariumite puhul, mil vaenlane ei ole selgelt ja üheselt määratletav, ei saakski vastutust kriisi või konflikti lahendamise eest panna kellelegi teisele peale siseministeeriumi.

Spetsnaz ja nende käsilased
Kellega tuleks politsei- ja piirivalveametil sel juhul silmitsi seista? Meie vastu võitleksid GRU spetsnaz ja ebaseaduslikud relvagrupeeringud, mille nad on Eesti elanikest moodustanud. Tegemist võib tulla ka mitmesuguste irregulaarste relvaüksustega – kasakate, Wagneri grupi laadsete palgasõdurite, ideoloogilistel või majanduslikel põhjustel võitlevate vabatahtlikega, kes eitaksid oma seost Venemaaga ning keda vormiriietuse ja/või eraldusmärkide puudumise tõttu oleks raske vaenlasena identifitseerida. Säärase ohustsenaariumi realiseerumise korral muutub eriti oluliseks piirivalve roll, sest piire sulgemata ja tugevat piirirežiimi kehtestamata poleks võimalik Venemaa sekkumist tõkestada ega konflikti lahendada.
Kuigi tegu oleks ebaseaduslike relvaformeeringutega või irregulaarsete üksustega, tuleks arvestada, et vaenlane kasutab sõjaväerelvastust ja -taktikat. Politseile omase organisatsiooni, relvastuse, taktika ja väljaõppega nende vastu ei saaks. Kas see säästaks politseinike ja päästeametnike elu, kui me ei käsitaks neid kombatantidena? Ei, sest vaenlane ei hooliks sellest.

Käib sõda islamistidega
Paraku ei ole võimalike ohustsenaariumite loetelu sellega veel lõppenud. Liialdamata võib väita, et sõjakas islamiäärmuslus on ohtlik kogu maailmale. Rootsi rahu-uuringute instituudi (SIPRI) definitsiooni järgi on relvakonfliktiga tegu juhul, kui selles hukkunud inimeste arv ületab tuhande piiri.
Kui arvata kokku, kui palju inimesi on Lääne-Euroopa riikides hukkunud alates 2004. aasta Madridi metroo õhkulaskmisest olnud terrorirünnakutes ja islamiäärmuslaste kallaletungides, siis on see rajajoon ületatud. Lääne-Euroopast on saanud vähese intensiivsusega sissisõja võitlustanner. Kuna elame avatud piiridega ja ühtses Schengeni viisaruumis, on ainult aja küsimus, millal see konflikt jõuab ka meile. Siseministeeriumile sigineb vastaseid juurde.
Automaatrelvaga politseinik on Prantsusmaa tänavapildis tavaline. Revolutsioonide- ja rahutusterohke ajaloo tõttu on sel riigil pikk sõjaväestatud politseijõudude – sandarmeeria – traditsioon. Ka Itaalias on karabinjeeride kujul olemas säärased üksused, kel tuli võidelda maffia ja vasakäärmuslike terroristide vastu.


KOLM SAMMU PIIRIVALVE NÕRGESTAMISEKS

Kui 1990. aastatel eksisteerinud siseministeeriumi ajateenistusel ja reservil põhinev üksus sisekaitse operatiivrügement (SOR) kaotati, põhjendati otsust sellega, et tegu on jäänukiga nõukogude ajast, mil siseministeeriumil oli laialdane repressiivaparaat. Prantsusmaad, Itaaliat ja teisi demokraatlikke riike, kellel on sõjaväestatud politseiüksused, ei saa seetõttu küll sugugi vähem demokraatlikeks pidada.
See oli esimene kolmest sammust, millega siseministeeriumi valitsemisala hakkas ohupildile järjest vähem vastama. Järgnesid veel kaks: sõjaväestatud piirivalve kaotamine ja valitsemisala üldine õhukeseks lihvimine. Kas meil on täna laiapõhjalist riigikaitset rohkem kui eile või üleeile? Ei, täna on seda vähem kui ajal, mil need struktuurid veel eksisteerisid.
Olukord peab muutuma. Siseministeeriumi valitsemisalas sõjaväeliselt korraldatud reservüksuste loomine on esimene samm õiges suunas.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 13:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 369
Taaniel Tina kirjutas:
Tsiteeri:
mis peab välla suretama eelkõige Aasovi-taguse ukraina metallitööstuse (mille produkti veetigi välja ülalmainit sadamate kaudu)


Tunnistan enda täielikku võhiklust raudtee- ja meretranspordi alal, aga võiks ju selle produkti rahulikult mööda raudteed näiteks Odessa või Mykolaivi sadamasse sõidutada.
Või on probleemiks vastava taristu puudus neis sadamates või läheb hind käest ära?? :dont_know:

Keskmine kaubalaev mahutab ja kannab umbes kolme kaubarongi jagu kaupa.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 08 Sept, 2019 22:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5709
Hollandi analüüs hübriidohtudest, kus Gerassimov sees.

https://english.nctv.nl/binaries/WEBver ... g2019%20(2)_tcm32-404960.pdf


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 11 Sept, 2019 7:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8215
Gerassimovi uuest doktriinist
https://warontherocks.com/2019/09/antic ... t-matters/

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 09 Nov, 2019 21:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5709
Gerassimovi mõtetele pühendatud terve peatükk selles kogumikus.

https://community.apan.org/cfs-file/__k ... nload=true


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 08 Apr, 2020 11:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8914
Asukoht: Siilis
Tahtsin seda juba Ukraina teemasse postitada, kui mind tabas ootamatu tõdemus - wow, see on ju hoopis sellesse teemasse siin 8)

Tsiteeri:
Kuidas vene õigeusu preestrid aitasid Krimmi annekteerida

Poolsaare erioperatsioonis osalemiseks oli seadvõrd suur tung, et kõik usumehed Krimmi ei jõudnudki.


Kuus aastat tagasi annekteeris Venemaa Ukrainalt Krimmi poolsaare. Sündmusele eelnes nn referendumi korraldamine, mida ei ole enamik riike tänini tunnustanud. Rahvahääletuse eel hakkas Ukraina sõjaväebaaside juurde üle Krimmi kogunema kummaline seltskond, mis ei tahtnud hästi kokku sobida kurikuulsate „roheliste mehikeste” ja kasakatega. Nende kõrval nähti väravate taga ka vene õigeusupreestreid, kirjutab portaal Meduza.
Kuidas said Vene võimud usumehed nõusse, et nad sellise aktsiooniga kaasa läheksid? Kõigepealt blokeerisid eraldusmärkideta vormis sõjaväelased Ukraina baaside sissepääsud. Sellele järgnevate nädalate jooksul hakkasid sinna ilmuma isikud, kes nimetasid end „läbirääkijaiks”. Ukrainlastele esitatav ultimaatum kõlas lihtsalt: need, kes ei tahtnud „Krimmi valitsuse” poole üle tulla, pidid relvad maha panema või muidu ähvardati baas tormijooksuga vallutada, kirjutab portaal.

Anonüümseks jääda sooviva Vene sõjaväeluure erivägede veterani selgituse järgi helistati talle ja öeldi, et Krimmis on teatud olukord. „Meil on teid vaja, tulge siia!” meenutab ta Meduzale. Allika kinnitusel liitusid õigeusu preestrid läbirääkimistega 2014. aasta märtsis. „Kohale otsustati kutsuda isa Dmitri Peteburist. Hakkasime siis külastama kõiki baase, mis toona Ukrainale kuulusid.”
Isa Dmitri on Dmitri Vassilenkov – Peterburi piiskopkonna relvajõudude ja õiguskaitseorganitega tegeleva osakonna asejuht. Krimmis baase külastades saatis isa Dmitrit rühm relvastatud kasakaid. Operatsioonis osalenute kinnitusel suhtlesid Ukraina sõjaväelased parema meelega preestri kui roheliste mehikestega. Moskva eesmärk oli saada ukrainlased relvad rahumeelselt maha panema.

Jumala abiga

Õigeusu vaimulik kinnitas Meduzale, et on Krimmis Vene kaitseministeeriumi kaudu viibinud, kuid keeldus edasisi selgitusi jagamist. Küll teatas usumees, et Krimmi erioperatsioon õnnestus jumala abiga. „Mis see muu saab olla, kui mitte jumala ime? Issand ei lubanud verevalamisel puhkeda.” Isa Dmitri on oma karjääri jooksul mitu korda käinud asju ajamas ka Põhja-Kaukaasias ja Lõuna-Osseetias. Tema tegevust katab ka seal saladuseloor.

Venemaa presidendi käsul said nii isa Dmitri kui ka väidetavalt samuti Krimmis abiks käinud Aleksandr Nazarov hiljem Sõpruse ordeni. Arvatakse, et see määrati neile poolsaarel tehtud töö eest. Nazarov on mungakloostri Optina Pustõn preestri abi ja lennuandmetest nähtub, et mõlemad lendasid 13. märtsil miskipärast Musta mere põhjakaldale kuurortlinna Anapasse.
Meduza rõhutab, et nemad polnud ainsad Krimmi erioperatsioonil osalenud pühamehed. „Neid oli palju, kes suhtusid asja innukalt,” meenutab anonüümne endine julgeolekuallikas väljaandele. Krimmi saamiseks käis sedavõrd agar tunglemine, et kõik õigeusklikud soovijad sinna ei pääsenudki.
Ka kohalikud Krimmi usumehed, kes kuulusid toona Moskva patriarhaadile alluva Ukraina õigeusu kiriku alla, aitasid seal Vene kaitseministeeriumit. Ka ladustasid mõned Krimmi pühakojad Moskvast tulnud relvi ja majutasid kasakaid.



Aitäh jagamast Borja, allikas ka: https://epl.delfi.ee/valismaa/kuidas-ve ... d=89489331

E.T.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2020 18:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8914
Asukoht: Siilis
https://forte.delfi.ee/news/varia/infoo ... d=89534299

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2020 18:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5709
Kas pildi keskel, mantlis mehe kõrval, ei ole mitte noor Gerassimov Tondil Savisaarega kohtumas?

http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... b1f0d86378


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 20 Mai, 2020 9:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8914
Asukoht: Siilis
..kindlasti mitte - minu arust on tegu vaid vanemleitnandiga.
Võimalik, et tollesama roodu ülem, kus kasarmusruumis viibitakse..

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 20 Mai, 2020 10:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8914
Asukoht: Siilis
Liigitan selle loo kaheldamatult siia selle teemapealkirja alla.

TALLINK evib meile strateegilist tähtsust - sest meie ainus võimekas "aken läände".
Vene raha katse TALLINK kaaperdada oleks neile räige võit "pehmes sõjas".

Tasub tähele panna kõigi loost läbikäivate eestlaste nimesid - et kesmis laulu laulab(-loe: kelle laulu laulab).......

Tsiteeri:
SALAJANE RAPORT: Tallinki hoiatati, et vene raha soovib teda üle võtta

Laevafirmale pakkus väga kopsakat abilaenu Novalpina Capital. Ühes taustaraportis hoiatati, et tolle firma boss töötas varem Venemaal ja tema parem käsi oli välisminister Lavrovi väimees. Novalpina eitab seoseid vene rahaga.


Umbes kuu aega tagasi hakkasid Tallinnas levima kõlakad, et Kremliga seotud kapital noolib Tallinki.
Enne koroonakriisi Eesti kõige väärtuslikumaks ettevõtteks tunnistatud laevafirma otsis parajasti vee peal püsimiseks abilaenu. Üht¬äkki pakkusid talle üheskoos kuni 200 miljonit eurot laenu LHV pensionifondid ja Novalpina Capital.
Sellest puhkes oota¬matult terav tüli. Tallinki tegevjuht ¬Paavo Nõgene nimetas ERRi õhtuses vestlussaates pakkumist röövellikuks. Firma suuromanik Ain Hanschmidt lisas Postimehes, et kriisiajal ilmuvadki lagedale „šaakalid, raisakotkad ja teised põhjanoolijad“.
Tallink tegi ka harukordse avalduse börsile. Teatas, et LHV-Novalpina pakkumine oli liiga krõbeda hinnaga ning laenuandja soovis lisaks võimalust laen aktsiateks vahetada ning saada seekaudu laevafirma suurimaks peremeheks Enn Pandi ja tema kompanjonide asemel.
Laevafirmale tundus odavam ja mõistlikum laenu küsida Eesti riigilt. Tallink heitis kõrvale ka EBRD pakkumise.

Kuid oli veel üks asi, millest ei räägitud avalikult poolt silpigi.
NOVALPINA KOHTA koostas(id) taustaraporti uuri¬ja(d), kes oma nime(sid) avalikult ei afišeeri. See jõudis nii laevafirma juhtideni kui ka riigiametnikeni, kes kaalusid Tallinkile laenu andmist.
Sääraseid raporteid ei registreerita avalikes dokumendiregistrites ning nende üle ei toimu avalikke arutelusid. Neid näidatakse vaid silmast silma kohtumistel või kitsa ringi nõupidamistel, sest nad sisaldavad tavaliselt „tundlikku teavet“, mida on tihti raske ametlikult kinnitada.
Võimalik, et raporti koostas kaitsepolitsei. Võimalik, et välisluureamet. Võimalik, et keegi muu. Kuid teemaks olid seal julgeolekuohud. Suurte äritehingute eel kaardistatakse neid alati. Lihtsam on ebasoovitatav raha juba eos Eestist minema peletada kui hiljem investoriga kohtutes ja/või meedias madistada.
Siinkohal ilmuski lagedale Vene kaart. Raporti koostajad juhtisid tähelepanu asjaolule, et Novalpina boss Stephen Peel ajas varem hoogsalt äri Venemaal. Muu hulgas figureeris paberis Venemaa ülikogenud välisministri Sergei -Lavrovi nimi. See jättis mulje, et seosed viivad lausa Kremlisse ehk Venemaa südamikku.
„Laialt on teada, et Novalpina fondi toetab Vene raha,“ teatas ühes erakirjas, mida Ekspress on näinud, ka ühe Eestisse investeerinud Londoni investeerimisfirma esindaja. „Kahtlen, kas Eesti valitsus tahaks, et Tallinki võtaks üle räige Vene raha.“

EKSPRESS PÜÜDIS neid väiteid kontrollida. Avalikest andmetest pole raske leida. et Novalpina asutaja ja juht Stephen Peel tegutses tõesti varem aktiivselt Venemaal. Tema abikaasa Yana on sündinud Leningradis, kuid pere kolis Kanadasse juba siis, kui tüdruk oli lasteaiaealine.
Stephen Peel paistab fotodelt sihvakas ja sarmikas, mis on seda¬sorti diilimeistrite puhul ekstraväärtus. Säärastel inimestel ei tohi inimeste mõjutamise ja sõprade võitmise kunst olla mitte piibli asemel, vaid lausa veres.
CV ütleb, et Peel on endine tippsõudja, osales Briti roolijata neljasel paadil Souli olümpial. On läbinud Marokos peetava kuuepäevajooksu Marathon des Sables.
Majandushariduse omandas Cambridge’i ja Yale’i ülikoolist.
Orienteerub poliitilistes koridorides. Mingil ajal peeti Peeli lausa konservatiivide suurtoetajaks. 2008. aastal annetas ta neile 50 000 naela.
Mis aga kõige olulisem: ta on äris kogenud ja edukas.
Peel alustas kasumi küttimist maailmakuulsas investeerimispangas Goldman Sachs (seal töötas ka abikaasa Yana).
Päris tippu tõusis Mister Peel Texas Pacific Groupis (TPG). TPG on erakapitali ehk private equity ettevõte. Sellised firmad otsivad küpseid ettevõtteid, milles saab soetada enamusosaluse või nad täielikult üle võtta. Siis pumbatakse ostetud ettevõte üles ja müüakse kas jupikaupa või täielikult edasi. Aga kopsaka kasumiga. Selle nimel on investorid valmis kuulekalt ootama lausa aastaid.
Peel tegutses TPGs 17 aastat. Sel perioodil kasvas ettevõtte hallatav vara 3 miljardilt dollarilt 60 miljardi dollarini. Firma kolm asutajat said muidugi ka ise miljardärideks.
PEEL LAIENDAS Ameerikast pärit TPG Euroopasse. Muu hulgas kuulusid tema valitsemisalasse Baltimaad ja Soome. 2007. aastal käivitas ta firma Venemaa büroo.
TPG oli tookord ainus suur Lääne erakapitali ettevõte, mis seal tegutses.

Metsikus Idas läbi löömiseks pead olema erakordselt andekas ja/või omama vägevaid toetajaid. TPG tegi õiged valikud. Tema Vene äri kaasjuhiks (asepresidendiks) palgati Cambridge’is haritud ning Morgan Stanleys kogemusi omandanud Aleksandr Vinokurov.
Ja mis eriti oluline: Vinokurovist sai 2008. aastal Sergei Lavrovi väimees ehk ta sai äiapapa kujul eriti tugeva seljataguse.
Vene meedia raporteeris, et pulmas osalesid vähesed väljavalitud, sealhulgas Lavrovi vanad sõbrad ja pruudi miljardäritütrest sõbranna. Paari abielusõrmused olid Cartier’ firma omad, üllatuskülalisena esines Valeri Leontjev, kes on Vinokurovite pere kauaaegne sõber. Ta laulis pruudiga duetti.
TPG LEIDIS LIITLASE ka Vneštorgbankist (VTB), mille suurim aktsionär oli Vene riik. 2007. aastal viis riik panga börsile, aga nõukogu esimehena figureeris endiselt rahandusminister. Selline liitlane andis lisakindlust.
TPG-VTB liidu esimeseks suure tähelepanu pälvinud diiliks oli osaluse soetamine Venemaa suuruselt neljandas kaubandusketis Lenta. See polnud mingi imeilus tehing, mida võiks äriõpikutes esile tõsta. Lentasse sisenemine käis jõuga (idanaabrite juures kasutati mõistet reiderlus). TPG võttis poefirma peakontori üle eraturvafirma ja siseministeeriumi töötajate toel. Selle käigus murti maha uksi ja hirmutati töötajaid.
Peelist sai Lenta direktorite nõukogu liige. Ta püsis sellel kohalt 2017. aastani. Mullu müüs TPG oma osaluse terasetootjana rikastunud ¬Aleksei Mordašovile, keda Eesti julgeolekuorganid pelgasid 15 aastat tagasi – toona soovis tema osalusega firma saada Baltimaade liidriks õlitransiidi alal.
SUHTED VTBGA TIHENESID veelgi – TPG soetas 2011. aastal Vene riigilt 100 miljoni dollari eest panga aktsiaid. VTB-TPG hankisid koos näiteks osaluse Moskva bürookompleksis Belaja Ploštšad (see oli Venemaa suurim äripindade müügitehing) ning võtsid üle Belgia firma, mis toodab mähkmeid ja hügieenisidemeid (kaubamärk Helen Harper).
2011. aastal läks Vinokurov juhtima nüüdseks pankrotistunud Summa Gruppi, mis kuulus miljardär ¬Zijavudin Magomedovile (ta arreteeriti paar aastat tagasi süüdistatuna räkitis ja riigi raha omastamises). Kahe miljoni dollari suurust aastapalka küsinud Vinokurovi juhtimisel ostis Summa näiteks enamusosaluse Kaug-Ida Laevakompaniis (FESCO). Ka tolle ettevõtte nõukogu liikmeks sai Stephen Peel.
PEEL LÕPETAS TÖÖ TPGs kuus aastat tagasi. Pere kolis Inglismaale. Mees tegutses ühiskonnaelu parandajana, naine valiti Serpentine’i kunstigalerii juhiks. Ta kirjutas lasteraamatu „Art For Baby“, mille illustraatorite sekka kuulus legendaarne ¬Damien Hirst.
Kolm aastat tagasi pöördus Stephen Peel vana armastuse juurde tagasi. Ta asutas koos TPG-aegsete kolleegide Bastian Luekeni ja Stefan Kowskiga Novalpina.
Kowski oli vahepeal samuti FESCO nõukogu liige. Ehk laevandusärist peaks Novalpina meestel olema vägagi hea arusaamine.
Novalpina esimene kuulus äritehing toimus Eestis. Just see firma võttis kaks aastat tagasi Armin Karult ja Jaan Korpusovilt üle Olympicu kasiinoketi ning viis investorite ühe lemmiku Tallinna börsilt minema.

„Meil pole mitte ühtegi Vene investorit.“

Tookord nurisesid väikeaktsionärid, et Novalpina võtab mängupõrgud üle liiga odavalt, kuid mingist Vene rahast ei rääkinud keegi. Ka Finants¬inspektsioon ei pannud ülevõtmisele kätt ette. Kõik oli OK, kõik oli fine.
PÕHJUS, MIKS NOVALPINA kohale saab üldse tõsta kahtluse Vene rahaga mehkeldamises, seisneb asjaolus, et tema investorite nimekiri ei ole avalik.
Ka Olympicu ostmiseks välja antud võlakirjade veebileht on avalikkusele suletud. Salasõnaga saavad sinna ligi vaid väärtpaberianalüütikud ja -kauplejad.
Novalpina ei osta osalusi kokku oma raha, vaid investoritelt saadavate summade eest. See raha, kokku miljard eurot, on kogutud Luksemburgis registreeritud fondi Novalpina Capital Partners I SCSp.
Uudisvoost on läbi jooksnud vaid kolme suurinvestori nimed: USA Oregoni osariigi ametnike pensionifond soetas osakuid 233 miljoni dollari eest, Alaska Permanent Fund Corporation investeeris 59 miljonit dollarit ning Ühendkuningriigi South Yorkshire Pensions Authority 33 miljonit dollarit. Kes on ülejäänud, võime vaid mõistatada. Kontrollida seda ei saa.
Novalpina välistas esmaspäeval Ekspressile antud kommentaaris tegutsemise Vene kapitali huvides. „Novalpina on tugevasti reguleeritud institutsionaalne Londonis asuv erakapitali fond, millel pole mitte ühtegi vene investorit. Valdav enamik meie kapitalist tuleb Põhja-Ameerikas ja Euroopas asuvatelt pensionifondidelt ja kindlustusseltsidelt,“ teatas ettevõte.

„Kahtlused on asjatud,“ kinnitas ka LHV kõige kõvem isake Rain Lõhmus.

SIINKOHAL VÕIB KÜSIDA, miks siis Vene kaart üldse välja käidi.
Põhjus on lihtne: praegu käib ärilahing, kellelt Tallink laenu võtab. Riigi rahakotirauad avanevad hõlpsamini, kui esineb oht, et rahvale ülioluline Eesti-Soome laevaliiklus võib minna mingite vankade kontrolli alla.
Samamoodi liikusid ka teistsugused taustapaberid, mis soovitasid valitsusel Tallinkile laenu mitte anda. Põhjusel, et tema suuromanikud imevad oma kõrvaläride kaudu börsifirmast puukidena kasumit välja. Katrin Lust tegi sellest hiljuti isegi lõigu „Kuu-uurijasse“.
Suur äri käibki niimoodi.


NOVALPINA JÕUDIS KROONIKASSE

Hämmastaval kombel on muidu vähetuntud Novalpina nimi jooksnud läbi isegi Eesti seltskonnaajakirjandusest. Teda mainis mullu suvel Kroonika. Põhjusel, et Londoni firma 22-liikmelisse kollektiivi kuulub eestlane Kristjan Piilmann (30), kelle käevangus nähti mõnda aega ooperitäht Elina Nechayevat.
Piilmann pole mingi suvaline kutt, vaid tema isa kuulub kohalikku ärieliiti. Priit Piilmann on põlevkivist õli kuumutava Viru Keemia Grupi suuromanik. Äripäev hindas mullu tema „väärtuseks“ 232 miljonit eurot, mis andis talle nn rikaste edetabelis seitsmenda koha.
Tallinna Reaalkooli kuldmedaliga lõpetanud Kristjan Piilmann tudeeris Edinburghi ülikoolis matemaatikat. Töötas viis aastat investeerimispanga Citi energeetikale pühendunud harus. Viimased kaks aastat kuulub Novalpina tiimi.
Novalpina tutvustab Piilmanni investeerimisala professionaalina. Briti äriregister näitab, et ta on Novalpina firmades partner ehk kuulub nende väiksemate aktsionäride ringi.
Ühtlasi on Piilmann Olympicu kasiinode nõukogu liige. „Eks ikka suurtele firmadele meeldib, kui keegi oskab pärismaalaste keelt,“ ütles üks kasiinoga seotud tegelane.

MÜRGISED ISIKLIKUD RÜNNAKUD

Novalpina seni kõige kõmulisem investeering oli seotud küberluurega. Mullu soetas Novalpina enamus¬osaluse Iisraeli ettevõttes, mille tarkvara laseb riigiasutustel salaja jälgida kirjavahetust. Inimõiguste eest võitlejad kisasid seepeale, et tarkvara abil nuhitakse poliitiliste dissidentide ning ajakirjanike järel. Näiteks murdnud Saudi Araabia luure selle abil kolumnist Jamal Khashoggi sõnumitesse. Mehhiko võimud aga jälitanud narkokartelli pealikku El Chapot.
Novalpina vastas, et mingit seadusevastast tegevust ei toimu. Aga Oregoni pensionifondis tekkis ikkagi ärevus, kas nad panid ikka oma ¬raha kasvama õigesse fondi, ning ¬Yana Peel astus tagasi galeriijuhi kohalt. Ta selgitas seda „mürgiste -isiklike rünnakutega“ – ajaleht The Guardian teatas nimelt, et naisel oli osalus Novalpinas. Hiljem eemaldas leht artikli ning avaldas selgituse, et osalus oli kaudne ning proua Peel ei tegelenud fondi äriotsustega.


_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 20 Mai, 2020 12:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29370
Tsiteeri:
..kindlasti mitte - minu arust on tegu vaid vanemleitnandiga.
Võimalik, et tollesama roodu ülem, kus kasarmusruumis viibitakse..


Näo järgi pea 100% Gerassimov, ainult pilt on tehtud ajal (1991 algus), kui ta oli veel diviisi staabiülem, eks need leitnandi tärnidena paistvad on alampolkovniku omad, Gerassimov sai polkovnikuks 1992.

Väikse analüüsi järel - tõenäoliselt ongi molodoi Gerassimov. Esiplaanil olevat polkovnikut mapiga tuvastada nii lihtsalt ei õnnestu. Isegi niipalju infot ei leia, kas diviisikomandör oli kindralmajor või polkovnik või kes oli diviiskomandör 1991. Kui diviiskomandör toona oli kindralmajor Belov (kes oli Tallinna garnisoni ülem ühtlasi), siis on see esiplaanil olev polkovnik ilmselt ühe kahest Tondil asunud motolaskurpolgu komandör.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 20 Mai, 2020 12:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8914
Asukoht: Siilis
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
..kindlasti mitte - minu arust on tegu vaid vanemleitnandiga.
Võimalik, et tollesama roodu ülem, kus kasarmusruumis viibitakse..
Näo järgi pea 100% Gerassimov, ainult pilt on tehtud ajal (1991 algus), kui ta oli veel diviisi staabiülem, eks need leitnandi tärnidena paistvad on alampolkovniku omad, Gerassimov sai polkovnikuks 1992.
Väikse analüüsi järel - tõenäoliselt ongi molodoi Gerassimov..

Eksite jätkuvalt ja rõõmsalt..
Suurendasin pilti ning (ehkki reso on keffa) läkiläkiga ohvitseril pagunitel on konkreetselt 3 x väikest(-mitte 2, Trumm!) vanemleitnandi tärni - vahe tema kõrval seisvate kahe polkovniku suurte pagunitärnidega on ilmne..
Vanemleitnandi hobusenäo mõningane sarnasus hilisema kin GERASSIMOVi kuulsa hobusenäoga on seega juhuslik :mrgreen:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Gerassimovi 2013 a kevade arvamuslugu // VF uus sõjadokt
PostitusPostitatud: 20 Mai, 2020 12:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1900
Tallinki teema on täielik jama. Tallink tahtis odavat riigilaenu saada, mitte kallimat turuhinnaga laenu. LHV pakkus laenu 6,5%ga ja riigilt saadi 2%ga. LHV tahtis 7 miljonit lepingutasu, riik sai 100 000 lepingutasu. Vahe on kahekohaline arv miljoneid eurosid, piisavalt suur, et tasus ära palgata suhtekorraldsfirma. Mõeldud tehtud. Kuna kõik teavad, et vene kaardi lauda löömine lahendab Eestis nii mõnegi probleemi, siis tellis suhtekorraldusfirma teatud inimeselt raporti (jõustruktuuri taustaga), andes talle raporti järelmid ette. Et raporti koostas KAPO või Välisluureamet, on lihtsalt suhtekorraldusfirma spin raportile usutavuse lisamiseks. Samal ajal palgati trolliarmee, kes ujutas üle kõik olulisemad foorumid kus Tallinki laenu arutati. Mh. tekkis LHV foorumisse suur punt värskeid kasutajaid, kes valimatult sõimasid kõiki kes julgesid Tallinki laenu vastu rääkida. Sama trolliarmee võttis kontrolli alla ka ajalehtede kommentaariumid. Tutvusi kasutades suunati arvamusliidreid erinevatesse meediaväljaannetesse ja telesse rääkima Tallinki laenu kasuks.

Tallinki seisukohalt hästi tehtud - odava riigilaenuga hoitakse kokku miljoneid kulusid. Samas peaks KAPO uurima, kas Eesti juhtivaid poliitikuid ei mõjutatud otsust langetama neile tahtlikult valeinformatsiooni esitledes.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 259 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 14, 15, 16, 17, 18  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: metsataat ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt