Riigikaitse eelarve

[Kriku]

Sul on võimalus seda täpsemalt väljendudes ennetada.

[A4]

Kuna Borjalt on üldjuhul asjatu oodata mingitele konkreetsetele küsimistele vastamist, siis märgin ise tähenärijalikult ära, et neil päevil möödub 10 (kümme) aastat Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kinnitamisest, mis nägi muude asjade seas ette ka soomusmanöövervõime väljaarendamise, mis oleks teostatud roomikutega ehk kas tankide ja/või jalaväe lahingumasinate näol.


Võib ju heietada, mida enne seda aega mõni tehnilise tasandi spetsialist arvas roomikute sobivusest või mittesobivusest vms, aga ega ma ausalt ei näe kust varem oleks ka tulnud raha jm ressurssid selle võime reaalseks väljaarendamiseks.

[Kriku]

Üldistused kaasfoorumlaste kohta võib ka tegemata jätta. See siin on oluline teema, ärge uputage seda sõnelusse.

[Martin Peeter]

1:1 mõtteharjutus. Läti on läinud, toimiv maa- ja mereblokaad. Merkel on concerned. Vastane hakkab paarist suunast vaikselt sudima, kulutatud üksusi entusiastlikult roteerides. Mitu kuud vastu pidada viitsime? Või murrame oma laevastikuga mereblokaadi ja tankipataljoniga Suwalki linnani?

Nagu Türk ütles, Eesti kaitsmine on võimalik ainult toimivas rahvusvahelises julgeolekuarhitektuuris või suurema konflikti raames.

Miks mitte nii:

Kuna NATO riik on okupeeritud ja Pax Americana kokku varisenud, on vabalanguses kõik maailma börsid, euro, dollar, kõik tuumajaamu omavad riigid alustavad oma tuumarelvaprogramme, keegi ei tea, kus Putini rünnak peatub (Elbel?), USA liitlassuhe ei maksa enam mitte midagi, maailma reservvaluutaks hakkavad saama Šveitsi frank ja India ruupia. DT-le hakkab tunduma, et Pax Americana oli ikkagi USA huvides ja lennutab Rootsi 101. ning teeb silmaga nähtavaid ettevalmistusi appitulekuks. Merkel hakkab vahendama Putini ja DT läbirääkimisi püüdega iga hinna eest vältida suurriikide sõda Euroopas. Aga Tallinn püsib, sest Eesti on sõjaliselt piisavalt tugev. Vaherahutingimustena lepitakse kokku, et Venemaa peatab pealetungi, aga ei tagane Lätist jm Vene põlistelt aladelt, kus juba tatsab vene sõduri kirsa. DT teatab, et Lätit ei olnud kahjuks võimalik kaitsta, sest ta jättis asjakohaselt täitmata NATO lepingu 3. artikli: jättis tulemuslikult arendamata võimekuse osutada vastupanu relvastatud rünnakule. Eesti okupeeritud alade üle jätkuvad läbirääkimised, ilmselt Narva võetakse ära. Kuna abi ikkagi osutati ja pealetung peatati, jääb ka Pax Americana püsima, ehkki USA administratsioon peab mujal maailmas kõikumalöönud usalduse taastamiseks kõvasti pingutama: võib-olla selleks ka mõne Venemaast nõrgema vaenlasega sõdima. Putin teeb okupeeritud Lätis referendumi.

[blueant]

1:1 mõtteharjutus. Läti on läinud, toimiv maa- ja mereblokaad. Merkel on concerned. Vastane hakkab paarist suunast vaikselt sudima, kulutatud üksusi entusiastlikult roteerides. Mitu kuud vastu pidada viitsime? Või murrame oma laevastikuga mereblokaadi ja tankipataljoniga Suwalki linnani?

Nagu Türk ütles, Eesti kaitsmine on võimalik ainult toimivas rahvusvahelises julgeolekuarhitektuuris või suurema konflikti raames.

Miks mitte nii:

Mitte nii, sest Trummi väide oli, et Eesti kaitseelarvet on võimalik mõõdukalt suurendada niipalju, et me suudame võita 1:1 täiemahulise konflikti Venemaaga.

PS. Mereblokaadiks pole vaja pealveelaevu.
PPS. Eesti majanduses hakkavad tekkima suured probleemid teisel päeval pärast transpordiühenduste ära lõikamist.

[Martin Peeter]

Aga see on vastus küsimusele, miks arendada iseseisvat enesekaitsevõimet praeguse, muutunud julgeolekuarhitektuuri sees. Vajadus tõsta kaitsekulusid 2,5 % SKT-st on tulnud ju Kaminast ja KV-st teadmisega, et seda on vaja toimetulekuks antud julgeolekuolukorras. Mingi julgeolekuarhitektuur jääb maailma alati, ainult, et see on juba muutunud ja võib muutuda veelgi.

Muidugi saavad meil olema kallaletungi korral ropud probleemid, inimesed saavad surma, elekter läheb ka ära.

[Martin Peeter]

Küsimus ei ole narratiivides, vaid julgeolekuarhitektuuris. Millel lõppude-lõpuks põhineb meie iseseisvus ja rippumatus?

...
Selle arhitektuuri raames on see "iseseisev kaitsevõime" loomulikult oluline, aga seda ei tohi fetisheerida. Meie kulutatud 10% SKP-st ei taga meie sõltumatust, kui see süsteem lõpuks feilib.

Aga loomulikult me peame looma heidutuse. Teadmise potensiaalsele vastasele, et ma hakkame igal juhul vastu. Meist ei saa üle jalutada. Ja edaspidi tuleb ainult suuremaid ja suuremaid probleeme...

Julgeolekuarhitektuur on õige märksõna. Mis on siis meie julgeolekuarhitektuur ja kuidas on see muutunud?

II MS järgset maailma julgeolekuarhitektuuri võib kokkuvõtlikult nimetada Pax Americana (mitte ainult NATO, vaid ka Vaikne ookean jm demokraatlised ja liitlasmaad).
Pax Americanal on alati olnud juht, keda võib nimetada vaba maailma liidriks ja see on POTUS. Viimase 15 aasta jooksul on aga USA-s (ja ka mujal läänemaailmas) tekkinud probleemid, mille tõttu demokraatlikul moel on saanud sellele kohale esmakordselt II MS järgselt inimene, kes on isolatsionist (iseenesest USA-s teatavat kandepinda omav doktriin). Ta on seda tõenäoliselt populistlikel põhjustel, kuid midagi NATO ülearususest on ta rääkinud juba 80-datel, kui külm sõda veel käis. Ta ei soovi olla kogu vaba maailma liider, leiab, et USA ei peaks selle rolli peale enam ennast kulutama, vaid peaks eelistama välispoliitikat, mis tooks kiiret rahalist kasu USA-le lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Seejuures eelistab ta diile ja kokkuleppeid põhimõtetetele ja senisele reeglitepõhisele maailmakorrale. Meie võimuses ei ole teda ega tema käitumist muuta, ehkki siseriiklikult püüab USA riigi- ja sõjaväeaparaat ning ka poliitiline süsteem ta kokkukeeratavat jama vähendada küll.

Kahjuks ei ole vabal maailmal POTUSt liidrirollis võimalik mitte kellegi teisega asendada, sest USA on maailma suurim sõjaline jõud, mida ei suuda keegi asendada.

Oleks üsna totter seda asjaolu eirata ja väita, et kõik on endiselt väga hea. Aga kahetsusväärsel kombel Eesti valimiste kontekstis ei kajastunud muutunud julgeolekuolukord mitte mingil moel. Ikka tegeletakse maksude ja sotsiaalteemadega, sest rahvas pole muutust teadvustanud ning poliitikud ei ole ka eriti sellest huvitatud.

Samas on uues olukorras ikkagi üsna palju võimalusi, mida on võimalik enesel ära teha oma julgeoleku tagamiseks. Seda nii välis- kui kaitsepoliitiliste vahenditega. Iseseisva kaitsevõime kiirem arendamine ning selleks kaitsekulude tõus on selleks üks meede, aga neid on veel.
Ühte võimalikku stsenaariumit, kus on tugevamast iseseisvast kaitsevõimest abi, kirjeldasin ma vastuses akf blueantile. Aga stsenaariume on tuhandeid.

[Kapten Trumm]

Küsimus ei ole narratiivides, vaid julgeolekuarhitektuuris. Millel lõppude-lõpuks põhineb meie iseseisvus ja rippumatus?

Esimese maailmasõja järgne Rahvasteliidule üles ehitatud arhitektuur feilis täiega. Mitte ainult Eesti, mitte ainult Baltiriigid ei kaotanud oma iseseisvust teise maailmasõja käigus. Neid riike oli hulgi.

Teise maailmasõja järgne julgeolekuarhitektuur on juba palju mitmekesisem. ÜRO on ehk veidi tegusam kui Rahvasteliit omal ajal oli. Aga rahu Euroopas tagasi ikkagi Atlandi deklaratsioon ja Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon. Ida-Euroopa väikeriigid said selle organisatsiooniga küll liituda palju hiljem, kui Lääne-Euroopa omad. Kuid ei maksa arvata, et nii ühed kui ka teised ei mäletaks seda seda teise ilmasõja õppetundi.

Eesti julgeolekut me saame hakata üles ehitama ikka ja ainult sellest arhitektuurist lähtuvalt. Igasugused katsed seda eirata on ette läbikukkumisele määratud.

Selle arhitektuuri raames on see "iseseisev kaitsevõime" loomulikult oluline, aga seda ei tohi fetisheerida. Meie kulutatud 10% SKP-st ei taga meie sõltumatust, kui see süsteem lõpuks feilib.

Aga loomulikult me peame looma heidutuse. Teadmise potensiaalsele vastasele, et ma hakkame igal juhul vastu. Meist ei saa üle jalutada. Ja edaspidi tuleb ainult suuremaid ja suuremaid probleeme...

Mulle näib, et üritad omistada mulle midagi, mida ma pole öelnud (ega mõeldnud). WWII eelse julgeolekuarhitektuuri poole pöördumist.
Seda pole ma öelnud ega ette pannud.

Julgeolek tänapäeval on kui skaala, kus ühes otsas on midagi Iisraeli taolist ja teises otsas nt Island (kes ei kaitse ise midagi). Ütlen, meil tuleb teha paar päris tugevat sammu sinna Iisraeli-otsa suunas.

Julgeolekusüsteemi kohta öelnud vaid seda, et
1. arvestades järjest kõvemini tümisevat sõjatrummi idapiiri taga+ teatud faktorid, mis võivad kaasa tuua idast agressiooni (eelkõige VVP tahe püsida võimul) ja/või
2. tekkinud turbulentsi rahvusvahelises julgeolekusüsteemis...(DT, brexit, aga miks mitte ka Erdogan)…..

…...peab Eesti iseseisva kaitsevõime latt olema tunduvalt kõrgemal, kui ta on täna. See ei tähenda rahvusvahelisest julgeolekust eemaldumist (muide, rahvusvaheline julgeolek vajab ikka rohkem selle tootjaid, mitte kaasasõitjate pingil istujaid), vaid seda, et kodus tuleb teha tunduvalt rohkem ja rabeleda välja enda propaganda loodud orwellilikust hästi kaitstuse fatamorgaanast.

Piltlikult öeldes tuleb Eesti iseseisev kaitsevõime viia nädalatest kuude pikkuseks. Siit tuleme narratiivide juurde. Pole vaja jutlustada propagandistlikku narratiivi, et Eesti on hästi kaitstud. See hakkab elama oma elu ja efektiivselt töötama vastu igasugu rihma pingutamise katsetele, mis on vältimatud selleks, et iseseisvat kaitsevõimet tugevdada. Hullemal juhul hakatakse ka meil otsustustasandil uskuma iseenda loodud narratiive.

[Kriku]

Pole vaja jutlustada propagandistlikku narratiivi, et Eesti on hästi kaitstud.

See on hoopis erinev narratiiv sellest, mida enne mainisid:

See eitus on propagandlistlik narratiiv, mis väidab Eesti iseseisva kaitse võimatu olevat.

[Kapten Trumm]

Kõvasti rohkem. Ristkorrutis meeste arvu järgi on täielik jama.

Antud arv on siiski kõvasti täpsem ja konkreetsem kui umbmäärane lämisemine "Eesti ei suuda üksi ennast kaitsta" stiilis, mis meil kahjuks levinud on. Kas see on 1,4 või 2,2 vajab mõistagi täpsemaid arvutusi.

Soomes on SA koosseis praegu 280 000 meeest ja eelarve kuni 2,8 miljardit. 10 tuhat 1 ühik. Koos tankide, hävituslennukite ja lahinguvõimelise mereväega. 75 000 meest ja 1,8 miljardit on 24 tuhat 1 ühik ei ole tehtav....?

Fakt seejuures on, et see suurusjärk on meil hea tahtmise korral tehtav. Mitte võimatu, mitte kättesaamatu, mitte saavutamatu.

[Kriku]

Kõvasti rohkem. Ristkorrutis meeste arvu järgi on täielik jama.

Antud arv on siiski kõvasti täpsem ja konkreetsem kui umbmäärane lämisemine "Eesti ei suuda üksi ennast kaitsta" stiilis, mis meil kahjuks levinud on.

Kuna sinu lämisemine ei toetu meie praeguse kaitsevõimekuse analüüsile, vaid lihtsalt ühele loll-lihtsale arvule (milleks on SA koosseis), on selle täpsus ja konkreetsus näiline.

Soomes on SA koosseis praegu 280 000 meeest ja eelarve kuni 2,8 miljardit. 10 tuhat 1 ühik. Koos tankide, hävituslennukite ja lahinguvõimelise mereväega. 75 000 meest ja 1,8 miljardit on 24 tuhat 1 ühik ei ole tehtav....?

Ei tea, see vajaks nende investeeringute hindamist, mis soomlastel tehtud ja meil mitte.

[Kapten Trumm]

Selle soome 2,8 miljardi sees on ka enamik investeeringuid. Väljaspool kaitse-eelarvet tulevad ainult väga suured (ja kord 10-20 aasta jooksul esinevad) hanked nagu oli hävitajate ost või siis ees olev uute laevade hange. Muud asjad, tankid, laskemoon, suurtükid, kasarmud on kõik selle sees. Näiteks hiljuti soetatud 100 Leopard 2A6 tanki tuli ikka selle 2,8 miljardi seest.

Soome eelis on praegu lihtsalt selles, et "tänu" SA struktuuri kahekordsele vähendamisele hiljuti on kõvasti sellist eilse ja üleeilse päeva varustust võtta, mida meie peaksime kuskilt (kasvõi sümboolse hinnaga) ostma. Ning on olemas kinnisvara (mida meil on vaja juurde ehitada). Üleminek aga uuele, Maaväedoktriin 2015-le tingib jälle suured investeeringud varustusse, nt sidevahenditesse.

Ja last but not least - 1,8 miljardit meie puhul annab ka ühiku peale (suhteliselt) 2,4 korda suurema summa kui Soomes, niiet selle eest peaks ühte teist ka osta saama, mida soomlastel pole vaja osta.

Meil on vaba maa ja ma ei saa kellelegi pahaks panna peavoolunarratiivide pimedat religiooni Eesti saamatusest, mina usun, et Eesti suudab vajadusel ka end ise kaitsta ega pea paipoissi kogu aeg mängima, "sest teised teevad meie eest".

[Kriku]

Soome eelis on praegu lihtsalt selles, et "tänu" SA struktuuri kahekordsele vähendamisele hiljuti on kõvasti sellist eilse ja üleeilse päeva varustust võtta, mida meie peaksime kuskilt (kasvõi sümboolse hinnaga) ostma. Ning on olemas kinnisvara (mida meil on vaja juurde ehitada). Üleminek aga uuele, Maaväedoktriin 2015-le tingib jälle suured investeeringud varustusse, nt sidevahenditesse.

Ja last but not least - 1,8 miljardit meie puhul annab ka ühiku peale (suhteliselt) 2,4 korda suurema summa kui Soomes, niiet selle eest peaks ühte teist ka osta saama, mida soomlastel pole vaja osta.

See tuleks läbi arvutada, mitte niisama lämiseda.

Meil on vaba maa ja ma ei saa kellelegi pahaks panna peavoolunarratiivide pimedat religiooni Eesti saamatusest, mina usun, et Eesti suudab vajadusel ka end ise kaitsta ega pea paipoissi kogu aeg mängima, "sest teised teevad meie eest".

Meil on vaba maa ja sa võid uskuda, mida tahad, kuid sa esitad praegu ühtlasi popagandistlikku narratiivi, mille eesmärk on tekitada pseudoalternatiive NATO liikmelisusele.

[Kapten Trumm]

Siiski on kvaliteedis vaks vahet, kas loopida üldiseid hinnanguid või juba hinnangulisi arve.
Kes siin räägivad võimatusest, pole ju arvudeni (veel) jõudnud.
Jõukohasuse seisukohast pole enam suurt vahet, kas see arv on 1,8 või 2,3 miljardit - jõupingutused selle saavutamiseks on analoogsed.
Keegi nälga sellest ei jää ja vabatahtlikult VF kodanikuks ei hakka kah.

[Kriku]

Siiski on kvaliteedis vaks vahet, kas loopida üldiseid hinnanguid või juba hinnangulisi arve.

Ei, arvudel ei ole sõnade ees mingeid maagilisi eeliseid. Arvu ainuke eelis tuleneb arvutamisest. Arvutuskäiguta arv on täpselt samamoodi tühi mula kui põhjenduseta sõnad. Mina õppisin seda 5. klassis matemaatika tunnis.