Kuna meil praktiseeritakse võimepõhist kaitseplaneerimist, siis vajaminevad merelised võimed on pealveetõrje ja miinisõda, allveelaevatõrje, ning õhutõrje enesekaitseks. Lisaks juhtimise- ja tagamisvõime. Esimesed kaks on primaarsed ja ülalkõlanud maaväline loogika, et takistust (miinivälja) peab katma tulega, on täiesti korrektne.
Siit joonistubki enamvähem välja Hamina-tüüpi raketikaater, ühiku hind (ilma paigaldatava relvastuseta) uuel alusel ca 100 miljonit eurot tükist.
Pealveetõrje tänastes arusaamades tähendab juhitavaid laevavastaseid tiibrakette ja sekundaarse relvastusena kahurit.
Õhutõrje enesekaitseks peaks tähendama 10-15 km laskekaugusega raketisüsteemi. Sekundaarse relvastusena (universaal)kahurit.
Miinisõda? No Haminal on olemas relsid miinide panekuks, kuid probleemiks on pigem väike miinide maht (pole vaba ruumi).
Miinitõrje? Noh teoorias tehtav, kuidas praktikas sõltub, kas mingi kaugjuhitav süsteem õnnestub sinna paigaldada.
Et tagada elementaarne valmisolek, siis küllap kogus on analoogne soomlastega - 4 laeva. Soomlastel on muidugi taolisi kaatreid 8, aga teise 4 vastutusala on Botnia laht. Siis oleks tegevuspiirkonnad umbes võrreldavad.
Et rahanumber oleks arusaadav, siis kolm kasutatud Sandowni nende kordategemisega Inglismaal maksid vaid 52 miljonit eurot. Kui nüüd keegi ütleb, et nüüd läheb soetuse peale 400+ miljonit (lisanduvad veel rakettrelvad ja spetsiifiline moon), siis alles läheb kisaks
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.