Uued relvasüsteemid EKV-le

[nimetu]

ÕV-l mõned lennukid siiski on, just saadi juurde paar AN-28-t, mis hoiab lahinguvõimekuse taseme samal tasemel mereväega - ehk olematuna

Tegelikult ikka tiba rohkem kui ainult transpordilennukid. On olemas ka termokaameratega väikekopterid ja L-39 treeninglennukid. Kõik nimetatud lennuvahendid täidavad tänuväärset rolli EOG, FAC ja muidu põllul rühkijate treenimisel. See tähendab, et kui liitlased satuvad kõvemate lennuvahenditega siia tulema, siis on juba mingi alus olemas nendega koos tegutsemiseks. Ja ÕV võimekus ei piirne ju ainult meie lennuvahenditega, vaid võõrustada ja juhtida on vaja ka liitlaste lennuvahendeid. Seda ülesannet ilma selle "olematu" väeliigita ei saa täita.

Kuigi lätlased, võrreldes meiega, on oma merealadel kohal ja teavad, mis seal toimub, on väga keeruline aru saada, miks Skrunda klass ehitati arenemisvõimeta.

Võib-olla on asi selles, et seal on piirivalve ja kaitseväe merelised üksused ühe juhtimise all. Skrunda täidab ilmselt pigem piirivalvelist/politseilist otstarvet.

[Lemet]

Kes lasi tõde sedapidi paista, nagu oleks õhuväel L-39 tüüpi lennukeid? Loomulikult pole õhuväel ühtki sedatüüpi masinat.

[nimetu]

Kes lasi tõde sedapidi paista, nagu oleks õhuväel L-39 tüüpi lennukeid? Loomulikult pole õhuväel ühtki sedatüüpi masinat.

Õhuväel endal jah pole, kuid neid renditakse järjepidevalt. Kusjuures leedukad rendivad nüüd samamoodi Lätist neid treeninglennukeid.

[Lemet]

M.O.T.T. õhuväel neid massinaid pole. Miska väide ei päde.

[toomas tyrk]

See väide kõlab umbes nii, et kui sa liisid oma autot, siis järelikult sul autot ei ole...

[Lemet]

Loomulikult sul pole sellisel juhul autot, sa oled kasutaja. Ja auto on liisingul. Mitte sinul. Kusjuures võrdlus on ka vigane. Mitte liisinguga ei tuleks võrrelda. Vaid auto rentimisegs. Ükski täislatvas rentnik ei väida end rendiauto omanikuks.

[hjl85]

Loomulikult sul pole sellisel juhul autot, sa oled kasutaja. Ja auto on liisingul. Mitte sinul. Kusjuures võrdlus on ka vigane. Mitte liisinguga ei tuleks võrrelda. Vaid auto rentimisegs. Ükski täislatvas rentnik ei väida end rendiauto omanikuks.

Vabadust OT aga liising ongi sisult rentimine. Kasutusrent ja kapitalirent.

[Dr.Sci]

Kes lasi tõde sedapidi paista, nagu oleks õhuväel L-39 tüüpi lennukeid? Loomulikult pole õhuväel ühtki sedatüüpi masinat.

Õhuväel endal jah pole, kuid neid renditakse järjepidevalt. Kusjuures leedukad rendivad nüüd samamoodi Lätist neid treeninglennukeid.

Ma olen neid lennukeid Ämaris angaaris oma silmaga isegi näinud, kuid kunagi mitte lendamas... Hispaanlased, sakslased, taanlased jt kes sealsamas rotatsiooni korras käivad lendavad see-eest küll, nii tuvastamiseks kui ka treeningutel.

[toomas tyrk]

Liitlased teevad siin nii tuvastus- kui treeninglende. Sestap ka lendavad tihedamini. Kusjuures treeninglende tehakse nii palju just seepärast, et Eestis on õhuruum vabam kui Kesk-Euroopas või mujal tiheda asustuse ning lennuliiklusega kohtades. Rotatsiooni ajal tehakse ära ka suurem osa aastas ette nähtus treeninglendudest.

Albatrossid on aga kasutusel sihitajate ning tulejuhtide väljaõppeks ning treeninguks. Ilmselt neid lende siis ei ole nii palju. Kuigi - eesti lennukeid pidid kasutama ka lätlased oma sihitajate ja tulejuhtide treeninguks.

[Viiskümmend]

Tegemist on täisteenuse ostmisega riigihanke korras, tänaseni on hankes konkureerinud ainult kohalikud L-39 omanikud/vahendajad aga kui tuleb uus lennuteenuse hange siis on kindlasti oodata ka uusi vahendajaid ja lennukitüüpe?

[Kapten Trumm]

Kuna meil praktiseeritakse võimepõhist kaitseplaneerimist, siis vajaminevad merelised võimed on pealveetõrje ja miinisõda, allveelaevatõrje, ning õhutõrje enesekaitseks. Lisaks juhtimise- ja tagamisvõime. Esimesed kaks on primaarsed ja ülalkõlanud maaväline loogika, et takistust (miinivälja) peab katma tulega, on täiesti korrektne.

Siit joonistubki enamvähem välja Hamina-tüüpi raketikaater, ühiku hind (ilma paigaldatava relvastuseta) uuel alusel ca 100 miljonit eurot tükist.
Pealveetõrje tänastes arusaamades tähendab juhitavaid laevavastaseid tiibrakette ja sekundaarse relvastusena kahurit.
Õhutõrje enesekaitseks peaks tähendama 10-15 km laskekaugusega raketisüsteemi. Sekundaarse relvastusena (universaal)kahurit.
Miinisõda? No Haminal on olemas relsid miinide panekuks, kuid probleemiks on pigem väike miinide maht (pole vaba ruumi).
Miinitõrje? Noh teoorias tehtav, kuidas praktikas sõltub, kas mingi kaugjuhitav süsteem õnnestub sinna paigaldada.

Et tagada elementaarne valmisolek, siis küllap kogus on analoogne soomlastega - 4 laeva. Soomlastel on muidugi taolisi kaatreid 8, aga teise 4 vastutusala on Botnia laht. Siis oleks tegevuspiirkonnad umbes võrreldavad.

Et rahanumber oleks arusaadav, siis kolm kasutatud Sandowni nende kordategemisega Inglismaal maksid vaid 52 miljonit eurot. Kui nüüd keegi ütleb, et nüüd läheb soetuse peale 400+ miljonit (lisanduvad veel rakettrelvad ja spetsiifiline moon), siis alles läheb kisaks

[nimetu]

Tegemist on täisteenuse ostmisega riigihanke korras, tänaseni on hankes konkureerinud ainult kohalikud L-39 omanikud/vahendajad aga kui tuleb uus lennuteenuse hange siis on kindlasti oodata ka uusi vahendajaid ja lennukitüüpe?

Teoreetiliselt võimalik, kuid ma tõesti ei näe, et L-39 tüüpi lennukitele oleks siin piirkonnas konkurentsi. Nad on lihtsad ning odavad ja see tüüp on siin piisavalt levinud ja logistiliselt kinnistunud. Lisaks veel see, et pilootide väljaõpe on toimunud peamiselt sellel platvormil. Neid vist päris naljalt ühe hanke jaoks ümber ei koolitata.

Siit joonistubki enamvähem välja Hamina-tüüpi raketikaater, ühiku hind (ilma paigaldatava relvastuseta) uuel alusel ca 100 miljonit eurot tükist.

Või siis üks-ühele miinitõrje võimekuse jätkamisel Lerici/Katanpää tüüpi laevad. N-ö multifunktsionaalsete laevade suhtes olen äärmiselt skeptiline.

[Kapten Trumm]

Ma olen ka seda meelt, et see Hamina klass (või muu taoline) pole just aeglasekäiguliseks ja kestvaks tegevuseks kuigi sobiv alus. Sellise keretüübiga alus kipub kiiresti triivima, loksub kõvasti ja toodab vees liikudes soliidset müra. Aga ta pole vähemalt klaasplastist (kere alumiiniumist, pealisehitus plastist).

Olen ka seda meelt, et miinijahtimiseks ja pealvee meresõjaks võrdselt sobiva laeva loomine on paras laevaarhitektuuri väljakutse. Üldiselt on need vägagi erinevad asjad.

Huvitava võrdlusena: suhteliselt kiirekäiguline PVL-111 Vapper https://et.wikipedia.org/wiki/Vapper maksis vaid 2,5 miljonit eurot 2000. a paiku.

[nimetu]

Olen ka seda meelt, et miinijahtimiseks ja pealvee meresõjaks võrdselt sobiva laeva loomine on paras laevaarhitektuuri väljakutse. Üldiselt on need vägagi erinevad asjad.

Nõus. Miinijahtijat saaks veel hädapärast patrull-laevana kasutada, kuid raketikaatrina see asi enam ei toimiks. Samamoodi pole raketikaater hea platvorm miinitõrjeks.

[Viiskümmend]

Viimatise hanke ajal tahtis ka Patria Soome Hawke pakkuda ja täna on nad juba kahe jalaga Eestis, et miks mitte. Ka Aero Vodochody tahtis konkurentsi sekkuda ning pakkus neid hiljem Drakenile müüdud L-159 0.3 mln eurot tükk aga see ei sobinud teenuse rentimise kontseptsiooniga, et tegelikult mingi Eesti väline huvi meie lennundusturu osas on olemas.