Mõned inimesed võrdlevad Venezuela suuruselt teist linna tabanud raskusi loodusõnnetusega, teised kahtlustavad, et juhtunus on mängus saatana käsi.
„El demonio (ee kurat) tegutses,” vastab kohalik poepidaja Betty Méndez, kui uurin temalt, mis pani Maracaibo elanikud sel kuul massiliselt rüüstama ja mässama. Inimesi tabas kui kollektiivne kollaps ning avanenud kole vaatepilt võib näidata, mis ootab Venezuelat, kui riik vajub sügavamale majanduslikku, poliitilisse ja ühiskondlikku sohu.
„Õud, hirm, meeleheide,” sõnab 35-aastane ajakirjanik María Villalobos pisarsilmil, meenutades kolm päeva kestnud vägivallalainet, mida paljud kohalikud kutsuvad tagantjärele la locura'ks ehk hullumeelsuseks. „Mulle tundus, et kohe puhkeb kodusõda,” lisab Villalobos.
Villalobos nägi abikaasaga pealt, kuidas sajad rüüstajad tungisid laohoonetesse, poodidesse ja isegi kirikusse ning hakkasid meeletus raevus purustama ja varastama. Kaasa olid nad võtnud kirved, haamrid, matšeeted ja isegi tulirelvad. Tunnistajate sõnul oli kamp kui kurjast vaimust vaevatud. Maracaibo psühhoos algas 10. märtsi õhtul. Kolm päeva varem oli ulatuslik elektrikatkestus matnud pimedusse peaaegu kogu riigi. 1,6 miljoni elanikuga naftalinn, mida omal ajal võrreldi Ladina-Ameerika Houstoniga, vaevles juba mõnda aega vee- ja elektrikatkestuste ning kütusepuuduse all, enne kui Venezuela kriis 2016. aastal kiiresti süvenema hakkas.
Kui pealinn Caracast tabas sel kuul esimene katkestus, varjusid rikkad luksushotellidesse, kus tuled põlesid ja kraanist tuli vesi. Vaesemad inimesed käisid vett hankimas kanalisatsioonitorudest ja saastunud jõest. Barquisimeto linnas jäid kaamera silma ette end reovees pesevad linnaelanikud.
Kõige karmimalt rullus tragöödia lahti Maracaibos, kus elektrikatkestus ning info- ja politseinike puudus tõi kaasa korralageduse, mida julgeolekujõud ei suutnud või ei soovinud enam kontrollida. Sadu ärisid rüüstati ja süüdati, hirmunud kohalikud istusid oma pimedates kodudes ja ootasid päevade kaupa, millal võimud midagi ütlevad. „Katel üha podises, kuni ühel hetkel plahvatas,” selgitab kohaliku kaubanduskeskuse juhataja Juan Carlos Koch. Keskuse 207 poest langes rüüstajate ohvriks 106.
Veel tõsisemaid kahjustusi sai viiekorruseline hotell Brosas del Norte, mille sinna tunginud sajapealine kamp pea täielikult hävitas. Märatsejad tungisid külalistemajja 12. märtsi hommikul kell üheksa ja lahkusid sealt 72 tundi hiljem. „Nagu tsunami,” ütleb hotelli müügijuht Simaray Cardozo, kui kõnnib purustatud fuajees ringi. Põrandal vedelevad külaliste passid ja klaasikillud.
Rüüstajad rebisid lahti lae kipsplaadid, et saada sealt tagant kätte kaableid ja torusid. Kõigist 120 vannitoast kadusid klosetipotid, kraanikausid ja dušid. Alles ei jäänud isegi pistikupesasid.
https://epl.delfi.ee/news/valismaa/oud- ... d=85716539
"The Guardiani" originaallugu:
https://www.theguardian.com/world/2019/ ... ty-looting