Riigikaitse eelarve

[Kapten Trumm]

Seega puudub otsene seos õhuturbe ja ÕT rakettide vahel

On ikka - kui meil oleks lähiminevikust taoline vahejuhtum meenutada, siis küllap arvaks avalikkus ja poliitikud asjadest veits teistmoodi.
Lisaks: Leedu õhupilt ei sõltunud juba 2005 mingitest vene radaritest Valgevene ootamatu hoolduse hirmus. Antud lend pidi BALTNETi pildil olema juba pool tundi varem.

[toomas tyrk]

Lisaks: Leedu õhupilt ei sõltunud juba 2005 mingitest vene radaritest Valgevene ootamatu hoolduse hirmus. Antud lend pidi BALTNETi pildil olema juba pool tundi varem.

Hm, sõltus ikka küll. Leedukad ei ühinenud eestlaste ja lätlaste radariostuga ning hankisid omale selle asemel kusagilt kaks vana vene P-37 radarit.
https://www.postimees.ee/1499503/balti- ... ututeemaks

Alles peale Trojanovi intsidenti leiti raha uue radari jaoks.

[Kapten Trumm]

Leedu radarid pole siin peamine põhjus - loll on, kes (enese) õigustust ei leia.
Eelkõige tasub mõelda lühendi BALTNET teemal ja kuskohast antud lennuüritus tuli.
Küll aga vene agressiivsuse omal nahal kogemine pani leedukad kiirelt liigutama - MOTT.

[LupusII]

Riigi rahakott pidi ju tühi olema nii ,et vaevalt sealt midagi juurde tuleb. Hea kui midagi ära ei võeta.

[toomas tyrk]

Leedu radarid pole siin peamine põhjus - loll on, kes (enese) õigustust ei leia.
Eelkõige tasub mõelda lühendi BALTNET teemal ja kuskohast antud lennuüritus tuli.
Küll aga vene agressiivsuse omal nahal kogemine pani leedukad kiirelt liigutama - MOTT.

Vaata, radaritel on oma tegevusulatus (millest keegi siin meile lahkesti tihti jutustab). Lennukite gruppi jälgiti kogu nende lennu jooksul, kuni see jõudis Leedu vastutusalasse. Seal järsku ei olnud enam ühtegi radarit seda gruppi jälgimas. Üks lennuk eraldus grupist ja lendas (ei saa ütelda, et madalalt aga ka mitte eriti kõrgelt) teiste, kaugemale jäänud radarite jaoks märkamatult Leedu territooriumi kohale.

Mida see BaltNet siin aitama pidi?

Hirmus off-top küll, aga ei saa mainimata jätta, kui jälle fakte väänatakse ning topeltstandardeid kasutatakse.

BTW - see "valgevene spetsialistide hooldamine" on ka üks asi, millest erinevates teemades juttu on olnud. Milliseid ohtusi lisab vene tehnika hankimine...

[Kapten Trumm]

gruppi jälgiti kogu nende lennu jooksul, kuni see jõudis Leedu vastutusalasse. Seal järsku ei olnud enam ühtegi radarit seda gruppi jälgimas

Järsku tuleb ainult püksi. Radarite nähtavust riigipiir või vastutusala ei mõjuta. Ainult kõrgus ja kaugus.
Lätis asuvate õhuvaatlusradarite nägemisulatus (AN/TPS-77, sama mis Kellaveres) ulatub keskmisel kõrgusel (kus sellised A-50 taolised lendavad) umbes 200 km kauguseni ehk Kaliningradini. Kuna Leedu oli juba mõned aastad olnud BALTNETiga ühendatud ja seetõttu oli neile kättesaadav nii Eesti kui Läti radarite toodetav pilt. Selline suur lennukiformatsioon oleks pidanud panema häire käima juba siis, kui nad Osmussaare juures lõunasse keeravad. Tõesti, sisselendav märk võis kaduda radarilt madallennule minnes kuskil Leedu ranniku piirkonnas, kuid, häire pidanuks käima juba tunduvalt varem (vene sõjaväe lende saadetakse sedasi rutiinselt - vahest väike NATO pardakk, mis aeti vene radarite süüks...vastav õhukontrollikeskus Karmelavas asub samuti Leedus).

BTW - see "valgevene spetsialistide hooldamine" on ka üks asi, millest erinevates teemades juttu on olnud. Milliseid ohtusi lisab vene tehnika hankimine...

Eesti õhuvägi kasutas muide samasugust P-37 tüüpi vene radarit, mis asus Mõigu lähedal, umbes 20 aastat ja see saadeti muuseumi mingi 3-4 aastat tagasi. Ilma Valgevene hoolduseta. Võib arvata, et kui Kellavere parasjagu seisis ja mingit varuosa toodi Ameerikast, siis see radar meie õhuruumi valvaski.

Mida see BaltNet siin aitama pidi?

Radaripilt teistest Balti riikidest jõuab ju iga osalejani. Trojanovi grupi tulek pidi Leedus teada olema juba siis, kui nad lendasid kuskil Peterburi ligidal ja aega häiret anda oli umbes pool tundi.

[Martin Herem]

No tõepoolest Trumm, lõpeta see jauramine. Sa sööd juba enda saba.

Küll aga vene agressiivsuse omal nahal kogemine pani leedukad kiirelt liigutama - MOTT.

Kiiresti?
Intsident toimus 2005.
Millal tehti otsus keskmaa ostuks? Kiiresti!?

[A4]

Ei ole mõtet ette kujutada - KE ülekaal on liiga suur selleks, et mingi 2,5% üldse jutuks tuleks.
Selleks kuluvad paarsada miljonit kuluvad hädasti ära istuva valitsuse käriseva eelarve lappimiseks ja "erakorraliseks pensionitõusuks" ja "õiglaseks riigiks"

Mingit kaitsekulude tõusu seekord ei tule - leppige sellega. Selleks, et taolisel tasemel hakkaksid mõtted liikuma, peab idanaaber piiril midagi sõjalist korraldama. Enne ei tule.

Miks nt Leedu soetas keskmaa ÕT, kulutades sinna hulga raha? Oleme vist juba unustanud, kuidas 2005 keegi major Trojanov sõitis pool Leedut oma Su-27ga läbi ja sadas alla kah (ja kuidas õhuturve tabati püksid maas). Vot sellised asjad mõjutavad olulisi asjade käike.

Kui Eesti kaitse-eelarve juurde tagasi tulla, siis kipun mina ka arvama, et mingit kaitsekulude sisulist tõusu me lähi-aastatel ei näe. Seejuures ei süüdistaks ma isegi Keskerakonda, sest nemad deklareerisid enne valimisi selgelt, avalikult ja korduvalt, et piisab senisest 2% tasemest. Küll aga võiksid oma valitud rahvaesindajatelt tülikaid küsimusi küsida kõik EKRE ja Isamaa valijad – need kaks erakonda panid mõlemad oma programmi 2,5 või 2,6% sisse ja ka rääkisid sellest omajagu. Kui see teema neile tõesti oluline oleks, siis on neil mõlemal hetkel siiski üsna tugev jõu-õlg (st Ratase soov iga hinna eest valitsus moodustada ja peaministrina jätkata), et see asi ära teha (mingite muude asjade arvelt, loomulikult).

Täpne raha-jagamine ja Exceli vaatamine seisneb sellel koalitsioonil alles muidugi ees, aga seda on vist juba Mart Helme välja hõiganud, et kaitsekulud jäävad 2% peale, aga äkki tulevad eraldi investeeringud uute vajaminevate võimete loomiseks. Vist järgnes sellele tsitaadile ka Helme loetelu vajaminevatest võimetest (keskmaa-ÕT, rannakaitse, tankid), aga minu hinnangul on need kõik sellised võimed, mis vajavad mitte ühekordseid rahasutsakaid, vaid kaitsekulude stabiilset ja prognoositavat suurendamist a la 2,5% SKT-st vms. Vastasel korral ei suudeta neid võimeid reaalselt välja arendada ja nende elutsüklit tagada, või siis tuleb see raha leida teiste, juba praegu plaanis olevate hangete ja elutsüklikulude arvelt. Nii et sellises olukorras tasuks pigem loota, et kui ühekordseid rahasutsakaid tõesti peaks mõnel aastal pudenema, siis ehk jätkub arukust kasutada seda lihtsalt laskemoonavarude täiendamiseks või mõne olemasoleva võime plaanitust pisut kiiremaks väljaarendamiseks, nagu ametist lahkuva valitsuse „kaitseinvesteeringute programmiga“ tehti.

Mis Leedut ja keskmaa-ÕT-d puudutab, siis küll on ikka hea tempo ja akuutsus – 2005 kukub Trojanov alla ning 2018 jõutakse siis hankeni (sealt võimeni kulub veel mitu aastat). Kui selliseid meelevaldseid paralleele hakata tooma (eriti kaitse-eelarve teemas), siis pigem võiks väita, et Trojanovi allakukkumine mõjus leedulastele rahustavalt, sest alates 2006. aastast kaitse-eelarve kasv peatus, stagneerus ja hakkas mõni aasta veel edasi hoopis tõsiselt langema.

[Kriku]

Ülejäänud postitused Leedus alla kukkunud Vene lennuki juhtumi kohta läksid õigesse teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 36#p580336

[Kriku]

Kõlakas koalitsiooniläbirääkimistelt:

Isamaa on rõhutanud, et pooldab eelarvetasakaalu, aga väidetavasti on kõik kolm erakonda nõus, et erandina lastakse eelarve defitsiiti, ehitamaks neljarajalisi maanteid.

https://epl.delfi.ee/news/eesti/koalits ... d=85707371

Kaevata pole kellelegi, sest sisulist soovi kaitsekulutusi tõsta ei näi olevat mitte ühelgi Eesti poliitilisel jõul.

[Kapten Trumm]

Probleem on selles, et
1. Eesti väikeparteid ei oma piisavat ajupotentsiaali oma kontoris, et lubadused oleksid mingis parlanksis võimalustega - eriti puudutab see EKRE majandusalaseid lubadusi. Kui see programm ellu viia nagu lubatud, on tulemuseks umbes Kreeka rahaline seis. Isamaad puudutab see vähem, kuid siiski.
2. Väikeparteid, kes selle % kilbile tõstsid, ei oma ei eraldi ega koos kriitilist massi Riigikogus, et taolisi asju ka jõustada.

Seega, tahate või ei taha, Helme ja Seederi lubatud 2,5% ja rohkem kuuluvad vahu hulka. Kahjuks. Mina oleksin ehk valmis teatud kohas rihma pingutuseks, et me oleks paremini relvastatud ja tugevamad. Teeksid ka kodus asja selgeks. Ülejäänud rahvastiku arvamust ma muidugi muuta ei saa.

Neljarealised põhimaanteed oma laiade lagedate teekoridoridega on kui kingitus mehhaniseeritud ründajale ja päris suur probleem kergejalaväele kaitsmiseks. Kui vaadata nt neid Peterburi tee lõike, kus on 100 m lagedat ja sirged 5-7 km pikad. Nii laia ala on tõkestada suur probleem (suur aja materjalide kulu) pluss kui on pikad sirged, tuleb vastane sirge otsas välja ja kütab sulle pardarelvadest nii, et sa ei saa maanteekraavist peadki välja.

Meie armee ülesehituse juures on mida käänulisemad ja kitsamad metsavaheteed ja mida hullem soo seal ääres, seda parem. Kaks tankivrakki kesk teed ja üritus toppab.

Seega, neljarealiste teede kulude hulka tuleb vist arvestada ka relvajõudude tugevdamise (eelkõige mehhaniseerimise ja otsetule võimsuse tõstmise) kulud?

[Chupacabra]

Neljarealised põhimaanteed oma laiade lagedate teekoridoridega on kui kingitus mehhaniseeritud ründajale ja päris suur probleem kergejalaväele kaitsmiseks. Kui vaadata nt neid Peterburi tee lõike, kus on 100 m lagedat ja sirged 5-7 km pikad.

Ideaalne Spike ATGM'le?

[Kapten Trumm]

Ressurss saab olema kaks üheksa laskeseadmega brigaadi TT kompaniid, võibolla jagub (pole nii kõva ekspert, et seda hinnata).
Igal juhul tundub, et Milanid ja 90/106 mm ei kära, Javelin on absoluutne miinimum (otsenähtavusega laseb see ka 3 km kui piisavalt kontrastne märk on).

[A4]

Probleem on selles, et
1. Eesti väikeparteid ei oma piisavat ajupotentsiaali oma kontoris, et lubadused oleksid mingis parlanksis võimalustega - eriti puudutab see EKRE majandusalaseid lubadusi. Kui see programm ellu viia nagu lubatud, on tulemuseks umbes Kreeka rahaline seis. Isamaad puudutab see vähem, kuid siiski.
2. Väikeparteid, kes selle % kilbile tõstsid, ei oma ei eraldi ega koos kriitilist massi Riigikogus, et taolisi asju ka jõustada.

Seega, tahate või ei taha, Helme ja Seederi lubatud 2,5% ja rohkem kuuluvad vahu hulka. Kahjuks. Mina oleksin ehk valmis teatud kohas rihma pingutuseks, et me oleks paremini relvastatud ja tugevamad. Teeksid ka kodus asja selgeks. Ülejäänud rahvastiku arvamust ma muidugi muuta ei saa.

Neljarealised põhimaanteed oma laiade lagedate teekoridoridega on kui kingitus mehhaniseeritud ründajale ja päris suur probleem kergejalaväele kaitsmiseks. Kui vaadata nt neid Peterburi tee lõike, kus on 100 m lagedat ja sirged 5-7 km pikad. Nii laia ala on tõkestada suur probleem (suur aja materjalide kulu) pluss kui on pikad sirged, tuleb vastane sirge otsas välja ja kütab sulle pardarelvadest nii, et sa ei saa maanteekraavist peadki välja.

Meie armee ülesehituse juures on mida käänulisemad ja kitsamad metsavaheteed ja mida hullem soo seal ääres, seda parem. Kaks tankivrakki kesk teed ja üritus toppab.

Seega, neljarealiste teede kulude hulka tuleb vist arvestada ka relvajõudude tugevdamise (eelkõige mehhaniseerimise ja otsetule võimsuse tõstmise) kulud?

Kaitsekulude suurendamine 0,4-0,5% võrra SKT-st ehk u 100-120 miljoni võrra aastas ei ole riigieelarve 10-miljardilise kogumahu juures selline massiivne otsus, et selleks oleks vaja kui mitte kõikide parlamendierakondade, siis vähemalt valitsusparteide konsensust. Selliste summade jaoks ei ole isegi vaja kahe valitsuspartei soovi kolmest. Vaid piisab sellest, kui kasvõi üksainus valitsusse pürgiv erakond ütleb koalitsiooniläbirääkimiste alguses selgelt välja, et see asi on minu erakonna ja valijate jaoks prioriteet nr 1 või äärmisel nr 2, millest me loobuda ei soovi – muud asjad on meie jaoks teise- või kolmandajärgulised. Ja kui läheb Exceliga vaba raha jagamiseks, siis selle alusel nõutada kogupotist vähemalt see 100 miljonit eurot oma lubaduse elluviimiseks välja. Näide: 2011. aasta koalitsioonikõneluste ajal oli see IRL-i, kitsamalt aga Mart Laari konkreetne ja prioriteetne nõudmine, et kaitsekulud peavad juba 2012 eelarves (mitte nelja aasta jooksul vms) tõusma toonaselt 1,7-1,8% kohe 2% peale, et lõpuks oleks tehtud! Ja ennäe imet – saigi tehtud, kuigi toona ei olnud kaitsekulud valimiste eel üldse mingi teema ning riik oli alles väljumas sügavaimast masust.

Parteide ajupotentsiaalist. Meie väiksust arvestades ei hakka ilmselt ka meie suurtel parteidel olema sellist võimekust (nagu Lääne suurriikide suurparteidel), et panna kokku alalisi varivalitsusi ja mõttekodasid oma lubaduste hinnastamiseks ja mõju analüüsiks. Seda pole ka tingimata vaja, sest riigieelarvest, selle seletuskirjadest, Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi majandusanalüüsidest suudab iga arukas inimene laias laastus välja lugeda või arvutada, mis ühe või teise otsuse mõju on. Kui sellest ka ei piisa, siis minu teada on Rahandusministeerium ka valimistevahelisel ajal alati valmis ühe või teise mõtte tagajärgi rahanumbritega illustreerima (ikka selleks, et lolle ettepanekuid valimisprogrammidesse ei kirjutataks).

Kogu EKRE majandus-, rahandus- ja maksuprogramm on tervikuna muidugi algusest peale selline, et selleks ei pea olema Rahandusministeeriumi või Eesti Panga tipp-analüütik saamaks aru, et tervikuna on tegemist teostamatu absurdiga. Iga terve mõistusega inimene peaks kasvõi omaenda pere rahakoti näitel olema võimeline aru saama, et ei ole võimalik korraga sissetulekuid (st makse) järsult vähendada ja samaaegselt väljaminekuid (4-realised teed, kaitsekulud, teadusrahastus, maakonnahaiglad jne jne) hüppeliselt suurendada. Usun, et sellest said sisimas ja ilma Rahandusministeeriumi analüütikuteta aru ka need inimesed, kes selle programmi sügisel kokku kirjutasid.

[Kapten Trumm]

Kaitsekulude suurendamine 0,4-0,5% võrra SKT-st ehk u 100-120 miljoni võrra aastas ei ole riigieelarve 10-miljardilise kogumahu juures selline massiivne otsus, et selleks oleks vaja kui mitte kõikide parlamendierakondade, siis vähemalt valitsusparteide konsensust. Selliste summade jaoks ei ole isegi vaja kahe valitsuspartei soovi kolmest. Vaid piisab sellest, kui kasvõi üksainus valitsusse pürgiv erakond ütleb koalitsiooniläbirääkimiste alguses selgelt välja, et see asi on minu erakonna ja valijate jaoks prioriteet nr 1 või äärmisel nr 2, millest me loobuda ei soovi – muud asjad on meie jaoks teise- või kolmandajärgulised. Ja kui läheb Exceliga vaba raha jagamiseks, siis selle alusel nõutada kogupotist vähemalt see 100 miljonit eurot oma lubaduse elluviimiseks välja. Näide: 2011. aasta koalitsioonikõneluste ajal oli see IRL-i, kitsamalt aga Mart Laari konkreetne ja prioriteetne nõudmine, et kaitsekulud peavad juba 2012 eelarves (mitte nelja aasta jooksul vms) tõusma toonaselt 1,7-1,8% kohe 2% peale, et lõpuks oleks tehtud! Ja ennäe imet – saigi tehtud, kuigi toona ei olnud kaitsekulud valimiste eel üldse mingi teema ning riik oli alles väljumas sügavaimast masust.

Küsimus on selles, et motivaatorid on erinevad. Mart Laari selja taga oli tollal püha ja ümberlükkamatu NATOs kokku lepitu (mida üks viisakas julgeoleku saaja peaks ikka täitma), täna meil sellist asja selja taga enam ei seisa. On vaid konflikti oht, mida tajutakse erinevalt ja mida ametlik stratkom armastab väiksemaks jutustada või lausa ignoreerida.

Selles olen ma üsna veendunud (teades poliitika küünilisust), et kui see NATO nõue oleks 1%, siis täna sibliksime sealkandis ja stratkom muutkui udutaks, kui hästi me kaitstud oleme.