Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Kapten Trumm]

Selle kasti sisu on iga vähemalt keskharidusega inimene suuteline ise kokku panema, ei ole vaja koma koinida siin.
Seejuures endale vajalike kriteeriumite järgi, odav hind, maitsvus, millegi sisaldus, toidu valmistamise võimekus jne.
Päris suur vahe on, kas kodus on puuküttega pliit ja aasta jagu puid riidas või on tegu Mustamäe linnakorteriga.
Siin ei ole mingeid õigeid või valesid nimekirju. See varieerub suhteliselt palju sõltuvalt olukorrast.

[Lemet]

Konkreetselt selles kastis oli konkreetselt nädala toiduvaru... Tsiteerides klassikat- antud juhul tuleks mahule eelistada toiteväärtust.

[Kapten Trumm]

Mis puudutab vee saamist ilma võrguelektrita, siis siin on variandid kas omada majas avariigenekat+kütust või ehitada oma veevärk selliseks, et teil on veevaru kogu aeg olemas ja vahetuv (st värske) hetkel, kui elekter kaob. Avariigenekas eeldab muidugi kohta, kus see töötada saab ja vastavaid ühenduskohti maja elektrivõrgus, et ajutiste juhtmetega kuskil surma mitte saada.

Veevärgist tulev vesi üldiselt mõne ajaga roiskub, kuna ta pole bakteriaalselt päris puhas (tuleb ikka loodusest ja torude seintel on baktereid piisavalt - lihtsalt meie immuunsus võimaldab seda juua ilma otsi andmata).

Taolist, püsivalt vahetuva veega varuvee süsteemi olen kuulnud kasutuses olevat NSVL aegsetes varjendites mõnes kohas (kus torujürid piisavalt teravad pliiatsid olid). Keskmise pere ööpäevane veekulu on 300-400 liitrit. Selleks on vaja mõnesaja liitrist sobivast materjalist (plastik) mahutit, millesse jookseb veevärgist toru sisse. Toru sulgeb ujukiga klapp nagu karburaatoris. Kui veenivoo tõuseb vajalikule kõrgusele, klapp sulgub. Vee andmiseks maja veevärki paigaldatakse teine, nn teise astme pump ja hüdrofor, mida juhib hüdroforil asuv surverelee. Kui majas veesurve langeb alla etteantu, pump käivitub, kui tõuseb ettenähtuni, relee lülitab pumba välja.

Süsteemi eelis on selles, et teil on pidevalt olemas veevaru ja see on värske (mahuti peaks olema isoleeritud ja mahuga mitte üle ööpäevase veevajaduse, sest siis kipub vesi "kasvama minema". Kuni kõik on korras, töötab see automaatselt ja isegi kui elektri (ja muud elektriseadmed) lõpetab ära taevastes kõrgustes detoneeritud tuumalaeng (EMP), siis teie vesi jääb alles ja perfektselt joodavaks.

Kõik vee säilitamise asjad on seotud agadega. Üldiselt tähendab sellise kaua seisnud vee pasanteeria kindlus, et sinna tuleb lisada tublisti kloori (vedelik nimega naatriumhüpoklorit). See muudab vee ebameeldivaks nagu ujulas. Arvestades, et näiteks Tallinna linnas on torustike vanus keskmiselt 50 aastat ja seal seintel leidub tont teab mida, siis ma ei usu jutte, et vesi säilib kinnises pudelis aastaid.

[Dr.Sci]

Konkreetselt selles kastis oli konkreetselt nädala toiduvaru... Tsiteerides klassikat- antud juhul tuleks mahule eelistada toiteväärtust.

Tegelikult oleks kriis.ee-s mõistlik küll välja tuua siis nädala näidistoitumisvaru koos kalorisusega... Iga dieeti reklaamiv leht saab ju samaga edukalt hakkama.
Tegeliku toiduvaru paneb igaüks nagunii oma maitse järgi paika kui natukenegi mõtlemisoskust on.

Lisatud. Mis puutub vette, siis mäletan, 5. klassis matkal jõime teed, kohvi ja sõime suppi mis oli võetud kohalikust selgema veega järvest või jõest (ikka keedetud kujul). Matkajuhiks siis erupolkovnikust ajaloo ja sõjaväeõpetaja, etapiviisiliselt sai koolivaheaegadel liigutud Paldiskist Petserini (algetapid jäid kahjuks vahele, umbes poole teest jalutasin/suusatasin läbi). Vist tol ajal räägiti ka sõjaväele jaotatud tablettidest mida suht suvalisest kohast võetud võtte pannes muutus vesi ka keetmata joogikõlbulikuks.

[Kapten Trumm]

Tegelikult enamus vees leiduvast mikrofloorast hävib kuumutamisel suht ruttu.
Probleem tekib siis, kui suure koguse inimeste kogunemiskohtades on käest sanitaarolud (nt puudub töötav kanalisatsioon, pasandatakse kuhu juhtub), sellisel juhul lähevad kohe liikuma ka muidu haigustekitajad, mida üldiselt sõjaaja raamatutes tuntakse (koolera, tüüfus jne). Selliseks kohaks on kindlasti ka linnad ja igasugused linna läbivad või linna lähedal asuvad (kuid linnas valgala omavad) veekogud muutuvad ohtlikuks.

Meie kliimas on üldiselt vesi suht jahe ja meres pole ka kuigi soolane - suure hädaga kannatab kriisivälisel juua ka toorelt (kuid riskid jäävad). Linnades aga ei maksa selle veekogude veele eriti loota. Tõenäoliselt on reostatud.

Mida võib üldiselt keetmata juua igal ajal, on puurkaevude vesi (ordoviitsium-kambriumi veekiht ja sügavamad). Salvkaevude ja madalate puurkaevude vesi on haavatav välikäimlate ja lekkivate imbkaevude reostusele (aga ka taevast langevale). Eestis õnneks asuvad enamike puurkaevude veevõtu sügavused allpool kambriumi sinisavi kihti, mis kaitseb hästi. Salvkaevude veeanalüüside tulemustes olen näinud igasugu huvitavaid baktereid, eelkõige coli (elab imetajate soolestikus ehk tuleb sitast), aga ka baktereid, mis põhjustavad kopsu- ja põienakkusi. Ilma kriisita ja ilma inimhordide kerekergendamiseta kus juhtub.

Tegelikult mind paneb imestama, et inimesed ehitavad endale 150-200 tuhat eurot maksvaid maju, aga ei suuda leida 1000 eurot geneka+ühendustööde jaoks või mõndasada eurot eespool kirjeldatud avariivee jaoks.

[AMvA]

Veepuhastustablette saab igast matkatarvete poest.
https://matkasport.ee/veepuhastus/6702- ... ogus-50_tk

[Lemet]

Tegelikult oleks kriis.ee-s mõistlik küll välja tuua siis nädala näidistoitumisvaru koos kalorisusega... Iga dieeti reklaamiv leht saab ju samaga edukalt hakkama.

Nett on sedasorti infot ju silmini täis, arumaisaa inimestest, kes seda ei suuda üles leida. Keskmine vajadus per naase vastavalt koormusele on ju teada, toiteväärtus on igal toiduainel küljes, säilimisajad samuti. Mis nimekirja siin veel tahta???? Korrutada vajadus tambovi konstandiga läbi ja ongi piisav varu.

[Kriku]

Päris terav on see probleem ikkagi ajal, kui on kõvasti alla nulli ja lumi maas. Muul ajal läheb telgiga grüünesse ja tiksub seal. Vett võtab ükskõik mis lombist ja keedab lõkke kohal.

[Kapten Trumm]

Ma olen autoga reisides ostnud alati söögi kaasa. Katelokis tehtav (mul on selleks 2 rootsi katelokki). Pudrud, püreed, isegi purgisupp. Lihtsalt arvutad, hommikuks sööme umbes seda, lõunaks seda, õhtuks seda. Inimesi on niimitu, päevi niimitu, näkku üheks korraks 1 portsjon/purk/pakk.Kuna liha/kala on säiliv ainult konservis, siis varieerid konservide sorti, et üksluiseks ei muutu. Samuti ka garneeringut. Katelokis saab edukalt ka kartuleid keeta, kui natuke loogilist mõtlemist omada.

Kui oled mugav, siis võib ka soetada sõjaväe toidupakke, kuid see on kole kallis. KV kuivpakk maksab ametlikult 13-16 eurot, samahästi saab söönuks ka 5-6 euroga, kui natuke viitsida liigutada. Ega makaronid ja lihakonserv ju palju maksa, välitoidu ajavad kalliks igasugu niks-näksid, immutatud deso lapid ja muu selline. Mina nt õpilastele olen ise konservid-pudrud ostnud ja olen neid KV pakke kalliks pidanud. Vanasti isegi kaminast helistati, et kas tõesti saate te 4,50 päevas söönuks. Jääb ülegi

[Kapten Trumm]

Päris terav on see probleem ikkagi ajal, kui on kõvasti alla nulli ja lumi maas. Muul ajal läheb telgiga grüünesse ja tiksub seal. Vett võtab ükskõik mis lombist ja keedab lõkke kohal.

Talve probleem toiduvaruga lahendatakse enamasti koguse/kaloritega - süüa tuleb rohkem, kuna samades tingimustes kulub kaloreid rohkem kui suvel. Seepärast KV pakid on ka 3600 kcal - eesmärk pole mitte kedagi paksuks toita, vaid et see käraks ka talvel.

Ma mõtlen, et mis teevad korterielanikud - kui talvel on -10 ja elektrit/kütet nädal pole. Mul on kodus magamiskotid ja paar telki kah (paned tuppa üles) ja tegelikult saab katelokiga ka kütta ennast, aga kellel pole? 24h ja on laibad. Tänapäeva linnas pole ju ka eriti enam põlevaid asju - vanasti olid majad puust, siis võeti lihtsalt seinast.

KOV kriisiplaan on arukas teha selliselt, et piirkonna/valla/asula peale on mõned sellised kogunemiskohad, kus on nt diiselpuhuriga köetav võimla, kus saab end soojendada, kus on diiselgenekas (valgus, saab telefoni laadida) ja kus on madratsid värgid, et saab hädapärast magada ja süüa teha (köök, vesi). Sest enamikel kodus neid backuppe pole ja enamik ei muretse kah neid.

[Kriku]

See võib juhtuda ikkagi ainult siis, kui kogu ühiskondlik organisatsioon toimimast lakkab. Kui riik alles jääb, siis majutatakse ikkagi kuhugi ära, kus saab puudega kütta. Kasvõi pannakse ahiküttega korterid kliimapagulasi täis.

Kui riik keset talve kokku variseb, eks nad siis ründa ise neid ahiküttega maju.

[Kapten Trumm]

See võib juhtuda kergesti siis, kui päästet/siseturvat tagaval asutusel puudub (eelkõige inim-) ressurss probleemi haldamiseks.
Ja ühtlasi puudub toimiv plaan B. Mõlemad tunnused on meil teatavasti olemas. Sellele järgneb vältimatult anarhia ja omavoli, kus meeleheitlikku olukorda sattunud inimesed teevad metsikuid asju.

Soomes lahendataks see asi nähtavasti nii, et kupatatakse elanikud varjendisse
Vot milleks seda võib vaja minna.
Kui varjend on tihedalt täis, siis seal pole kütet vaja - enamik varjendeid vajab juba jahutamist.
Suurematel varjenditel on ka generaator juba olemas - on valge ja käsitsi venti pole vaja vändata.
Seinad pole maa all avatud tuulele ja altpoolt soojendab juba maasoojus (temp 2 m sügavusel on aastaringi +4 kraadi).
Suurtel ühisvarjenditel Skandinaavias on sellised veoauto suurused kliimaseadmed kah. Et palav ei oleks.
Ja ongi soe. Veel on vaja toit, vesi ja kere kergendamise võimalus - kannatab elada.

[Dr.Sci]

Päris terav on see probleem ikkagi ajal, kui on kõvasti alla nulli ja lumi maas. Muul ajal läheb telgiga grüünesse ja tiksub seal. Vett võtab ükskõik mis lombist ja keedab lõkke kohal.

Talvel on vett tahkel kujul jalaga/labidaga segada

Talve probleem toiduvaruga lahendatakse enamasti koguse/kaloritega - süüa tuleb rohkem, kuna samades tingimustes kulub kaloreid rohkem kui suvel. Seepärast KV pakid on ka 3600 kcal - eesmärk pole mitte kedagi paksuks toita, vaid et see käraks ka talvel.

Ma mõtlen, et mis teevad korterielanikud - kui talvel on -10 ja elektrit/kütet nädal pole. Mul on kodus magamiskotid ja paar telki kah (paned tuppa üles) ja tegelikult saab katelokiga ka kütta ennast, aga kellel pole? 24h ja on laibad.

Siin ju soovitused olemas
Kolmandas punktis (kortermaja) ... nojah kui soojus ja elekter kadunud ja täiendavat elektrist sõltumatut kütteseadet pole siis mida ikkagi teha? Seda enam et paljud eramajadki on kunagisest ahjuküttest loobunud ja naudivad nüüd õhksoojuspumba võlusid, õnnelikud on need kel vähemalt kamin alles ja natuke küttepuid.

[Kriku]

Talvel on vett tahkel kujul jalaga/labidaga segada

Destilleeritud vee joomine teeb luud nõrgaks. Mõne päevaga ei juhtu midagi, aga pikema aja jooksul väga ebasoovitav.

[bodom]

Lume või jää sulamisel tekkiv vesi ei ole ikka päris võrreldav dest veega, ju see ikka mingeid keemilisi elemente sisaldab. Vaatasin ETV -s sarja "Elu allpool nulli", nn põhielanikud, kes seal talvitusid ja elasid, hankisid talvel vett nii endale kui ka koertele lume või jää sulatamise teel. Samas kohas, kus tegevus toimus, oli loodus suht metsik ja puutumatu.