Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Avatar »

Ei tea - ma vana kooli mees. Ja tänu sellele on mul lisaks vetsupaagile ka muud joodavat vett alati kodus teatav kogus olemas. Aga ega sina ei pea seda jama järgi tegema :lol:
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Lemet »

Vajadusel saab sealt 300-liitrisest võetud. Lõppakordina kannatab uhaadki keeta. Boiler on kah oma150 liitrit vett. Nädala peaks ära tiksuma vast küll...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Avatar »

No vot - akvaarium suurendab teie elulemise santse kriiside puhul :lol: Minu proteiinikogus sealt jääb küll paraku äärmiselt tagasihoidlikuks....
Boiler mulle seni polnud pähe turgatanudki...kurat. Aga seal hakkab vist kiiremini idanema, kui vesi ei vahetu? Juba ennem soojas ja kui kütte välja võtad siis läheb eriti mõnusaks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Viskan siia natuke teooriat ka.
Lühiajaliste kriisidega toimetulek sõltub enamasti ettevalmistustest materiaalosas.
Pikaajaliste kriisidega toimetulek sõltub enamasti elanikkonna massi suutlikkuses hankida endale eluks vajalikke ressursse (peamiselt traditsioonilistest tööoskustest). Siin on suur eelis meie mõistes madalama arengutasemega agraar- ja loodusrahvastel.

Selline näide: tuumasõja kohta arvatakse, et Briti saartel on ohvrite arv esimese ööpäeva jooksul alla 10% elanikest (mõned miljonid). Mitte arenenud tsiviilkaitse tõttu, vaid kõik ei asu piisavalt lähedal. Osa jõuab linnadest pageda, osa evakueeritakse ja osa elab sõjaliselt väheväärtuslikes kohtades. Kuid aasta peale seeni on tõenäoliselt elanikkonnast elus paar %. Peamine põhjus on toidupuudus st rahvastik on liiga suur, et põllul kasvav ja metsas ringi jooksev seda toita suudaks. Ilmselt veel hullem oleks olukord Jaapanis. Meie oleme suht heas seisus - pigem peaks muretsema nälgiva ja relvastatud hordi pärast Peterburi kandist.

NSVL-s hoiti kuni 90ndateni suurtel laoplatsidel konserveeritud auruvedureid. Miks? See on postapokalüptiklises maailmas (peale kondiauru) ainus jätkusuutlik transpordivahend. Hädaga töötab ka puudega ning sütt kaevandati vanasti käsitsi. Diisel- ja elektrivedurid seisavad kas tervenisi või enamik neist.

Peale tuumasõda peeti USA shansse aga paremaks - kuna turumajanduslik põllumajandus oli kütuse-efektiivne (kütusetarve saagi ühiku kohta 2 korda madalam kui NSVL-s) ja USA-s oli põllumajanduslik kütus hajutatud rohkem kui NSVL-s. See tagas head võimalused, et järgmised 1-2 saaki saadakse ikka masinatega, mitte inimesi adra ette pannes.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Kriku kirjutas:LISATUD: See viib muidugi mõttele, et äkki oli Vello Park hoopis... Ma pean guugeldama...
Vello Park jah:
Lumest sulatatud vee kohta öeldakse destillaat. Kui juua pikka aega järjest vaid destillaati (ja nemad jõid ju aasta otsa), siis läheb kaltsium organismist välja, tekib kaltsiumivaegus. Luud muutuvad hapraks ja lihased hakkavad valutama. Tollaste tablettidega polnud võimalik asja parandada. Seetõttu oli ka Vostokis talvitujatel lõpuks palju luumurde, mida tavaolukorras ei juhtunuks.
https://epl.delfi.ee/news/kultuur/vangi ... d=51037691

Aga see juhtus muidugi aasta jooksul, Eestis ei ole nii pikk periood reaalne. Teiselt poolt, kui inimesel on kaltsiumi ainevahetusega niigi probleeme või mingil muul põhjusel nõrgad luud, siis ikkagi ei soovitaks.

Kogu artikkel on muidu väärt lugemisvara.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Tuleks uurida, miks eskimodel luud pehmeks ei lähe. Neil polegi enamuse ajast muud võimalust vett saada kui lund sulatada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Hea küsimus. Paistab, et neil on selleks kohastumus: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC153683/

Tänapäevase toidu peal kipuvad kaltsiumit liiga palju saama:
Recommended elemental calcium intakes for North American children are 800 mg/d for those 4 to 8 years old and 1300 mg/d for those 9 years of age and older.1 With a traditional diet, Inuit children in northern Canada ingest only 20 mg of elemental calcium per day.2 After presumably adapting to this constraint over millennia, the Inuit are now adopting a more southern “market” diet, with appreciably higher calcium intakes. Having observed cases of severe hypercalciuria and nephrocalcinosis in children from northern communities, we hypothesized that adaptation to a restricted calcium intake might be associated with altered intestinal or renal tubular calcium absorption, which might be maladaptive as the traditional diet is supplanted.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

Inglismaal ja Jaapanil on pärast tuumasõja üsna head võimalused ookeanist toitu hankida. Sügavamates kihtides on elukaid , keda apokalüpsiseks nimetatud pinnavirvendused eriti ei sega. Kui on tehnoloogia ja oskused nad sealt välja püüda (mis Eesti kalalaevastikuga juhtus? ) siis nälga kindlasti ei tule. Eestis võiks toiduotsingutel samuti lisaks metsale ja põllule ka vee alla vaadata... kuigi nojah, kui mõni Tallinnale suunatud tuumapomm Soome lahte sumatab ja juhtumisi vee all lõhkeb, siis ei liiguta selles lombist end enam mitte keegi.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Manurhin »

Kalapüügi osas olen skeptiline. Mõningal määral võib see ju abiks ehk ollagi, aga laiemas laastus siiski pigem mitte. Ka Suure nälja ajal oli ju võimalus jahti pidada ja kala püüda, inimesi aga suri siiski nagu kärbseid, kuigi tol ajal oli kalu veekogudes ja loomi metsas oluliselt arvukamalt kui praegu. Rannarahvale kalastamine teatud määral kergendust siiski pakkus.
Aga tuumasõjast rohkem tuleks karta hoopis suuremat vulkaanipurset, nagu oli viimati nt. 1816: Eighteen Hundred and Froze To Death
Viimane Eestis siiski katastroofi ei põhjustanud, palju rohkem kannatasid kesk- ja lääne-Euroopa. Varasemast on aga teada vulkaanipurskeid, mille tagajärjed oleks võrreldavad tuumatalvega.
Pilt
Võimalik on ka suurem päikesepurse, nagu oli viimati 1859. aastal, mil tollased primitiivsed telegraafisüsteemidki särtsusid ja tuld lõid. Aastal 2012 läks taoline meist napilt mööda. Solar storm of 1859
Me ei tea, kuidas saab olema laialdase tuumakonfliktiga, aga võimsaid päikese- ja vulkaanipurskeid tuleb tulevikus kindlasti.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Suure nälja ajal oli probleem lihtsalt selles, et Eesti rahvast oli ammu saanud põlluharija ja jahti pidada-kalastada enam kuigi hästi ei osatud, sellest olid nad võõrutanud ka mõisnikud, kes kõik paremad loomad ja kalad enda omaks lugesid. Kalastusest ja jahist elatuvaid eestlasi oli vähe. Silgud soolati sügisel, aga neid niisama ei söö, sinna on ka leiba kõrvale vaja. Keskajal Tallinna sulased lausa protesteerisid, et ei taha pidevalt soolalõhet, tahaks midagi muud ka. Püüti sel ajal Härjapea jõest, mis ei olnud veel ära reostatud. Liha ja kala pikemalt säilitamise ainuke viis oli soolamine, lisaks oli sool kallis. Värsket liha kogu aeg oli vähestel rikastel, jahi puhul ei saanud ka pidevale saagile loota.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Dr.Sci »

Manurhin kirjutas:Kalapüügi osas olen skeptiline. Mõningal määral võib see ju abiks ehk ollagi, aga laiemas laastus siiski pigem mitte. Ka Suure nälja ajal oli ju võimalus jahti pidada ja kala püüda, inimesi aga suri siiski nagu kärbseid, kuigi tol ajal oli kalu veekogudes ja loomi metsas oluliselt arvukamalt kui praegu. Rannarahvale kalastamine teatud määral kergendust siiski pakkus.
Kalastamine ja jaht nõuavad teatavaid oskusi ja vahendeid, va kevadel kui kraavid haugi täis. Jaht pealegi oli mõisnike eralõbu. Liha säilitamiseks kasutati lisaks soolamisele ka kuivatamist ehk vinnutamist
Aga tuumasõjast rohkem tuleks karta hoopis suuremat vulkaanipurset, nagu oli viimati nt. 1816
Viimane Eestis siiski katastroofi ei põhjustanud, palju rohkem kannatasid kesk- ja lääne-Euroopa. Varasemast on aga teada vulkaanipurskeid, mille tagajärjed oleks võrreldavad tuumatalvega.
Räägitakse jah et kui Yellowstone või mõni muu teadaolev supervulkaan (nagu Campi Flegrei Itaalias) korraliku purske teeb on asjad tükiks ajaks halvad. Neid muidugi jälgitakse ja aegajalt tekitatakse meedias paanikat nagu et avastatud uus soojusanomaalia, rohkem pisivärinaid jne. Võib-olla käibki mingi aktiveerumisprotsess, seda enam et näiteks Yellowstone järgmise purske aeg ongi lähedal (statistiliselt), Campi Flegrei suuremate pursete vahe on keskmiselt nii 80000 aastat ja viimaner oli 18000 aastat tagasi. Kuid aktiivne jälgimine on kestnud vaid viimastel aastakümnetel, enne seda on vaid rahvajutud, võibolla on vastavad kohad olnud hoopis aktiivsemad..., ja samas, kui midagi peaks juhtuma, jäävad süüdi teadlased, nagu need kes Itaalias toimunud maavärinat ette ei suutnud ennustada
Võimalik on ka suurem päikesepurse, nagu oli viimati 1859. aastal, mil tollased primitiivsed telegraafisüsteemidki särtsusid ja tuld lõid. Aastal 2012 läks taoline meist napilt mööda.
Tõenäoliselt kõige suurem oht, ja ma kardan et meie elektri ja sidesüsteemid on endiselt võimetud seda üle elama. Mis tähendaks et kodust varugeneraatorit ja olulisi elektriseadmeid peaks Farady puuris hoidma. Hea on aga see et informatsioon purske kohta saabub päev-paar varem ja nobenäpud saavad olulisemad asjad hirmu korral ära varjestada.
Me ei tea, kuidas saab olema laialdase tuumakonfliktiga, aga võimsaid päikese- ja vulkaanipurskeid tuleb tulevikus kindlasti.
Sa unustasid asteroidi :)
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Castellum »

Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Kalapüügiga rahva toitmiseks on vaja, et laevad sõidaksid ja kaldal ootaksid külmhooned. Ühesõnaga, et oleks kütus ja elekter olemas.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

Külmhooneid vist vaja pole, sest küll see Läänemerel nii saab olema, et mis merelt tuuakse see näljaste poolt pooltoorelt ära järatakse. Kes lausa vaalapüügiga tegeleb, sel vast tekivad mingid varud.
Laevade liigutamiseks sobisid vanasti purjed, aga nüüd nendega nagunii keegi enam sõita ei oska. Ideena oleks jumet mingil tuulegeneraatoril mis elektrimootoreid toidab. Selliseid prototüüpe on ehitatud kuid kuni diiselkütust jagub ongi nad katseeksemplarideks jäänud. Üldiselt kulub suure laeva liigutamiseks hämmastavalt vähe energiat.

Rahva toitmist meresaadustega praktiseeris suht edukalt NSV Liit. Lisaks oma riigile hoiti Angoolas, Kongo RDV-s jms arengumaades paari kalalaeva mis koos mõne koti suhkruga aastaid nukuvalitsusi püsti hoidsid.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

vanahalb kirjutas:Külmhooneid vist vaja pole, sest küll see Läänemerel nii saab olema, et mis merelt tuuakse see näljaste poolt pooltoorelt ära järatakse.
Ja kogu rahvas seisab sadamas ja ootab...?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist