www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Aug, 2019 22:59

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1275 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81 ... 85  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 02 Apr, 2019 9:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
Dr.Sci kirjutas:
Martin Peeter kirjutas:
...Milliseid reservlahingüksuseid on EV-s võimalik kõige kiiremini kokku tõmmata, isegi oluliselt enne ametlikku mobilisatsiooni, LÕKi vmt välja kuulutamist? Mina ütleks, et need on Kaitseliidu lahingkompaniid, mis on kõige tugevamad ilmselt Tallinnas, Harjus ja Tartus. Kuna tegemist on väga kiirelt kokkuaetavate reservüksustega, siis peaks sellest lähtuma ka nende ülesanne - olla kiiresti seal, kus vaja. Kui vaja, siis kas või Narvas. Transport on meil ju olemas. ...
Kas siin kattuvus ei teki? Ühelt poolt on isik Kaitseliidu lahingkompaniis, teiselt poolt saab kutse reservväelasena minna oma kogunemiskohta?


See ei ole juba mõnda aega teemaks, KV reservis saad olla ainult ühes kohas ja reservi haldab sama asutus. St kui sa oled reservväelasena kirjas KL rohelises kompaniis, siis ei ole kuigi võimalik, et sa oled samal ajal 2. brigaadi 6. jalaväepataljonis. KL roheline üksus on samaväärne. Veelgi enam, KV toetab ka KL sedasi, et KL liige saab käia ajateenistuses (võimalusel isegi vajalikul erialal) ja tulla pärast oma KL rohelisse üksusse edasi teenima.

Mis puudutab neid pritsimehi, politseinikke ja muid mehi, siis olles KV reservis kirjas, on KV-l kutsumisel prioriteet. Kui pritsimehe tööandja päästeasutus leiab, et antud pritsimees on vajalik SA olukorras, siis peab ta Kaitseressursside Ametilt taotlema isikule broneeringut (sellisel juhul vabaneb ta KV mobilisatsioonikohustusest). Seega lugupeetud elutähtsad tegelased, veenduge (eesti.ee) abil, mis on teie SA roll ja kui avastate sealt midagi ebasobivat, siis masseerige oma asutust tegutsema.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 02 Apr, 2019 10:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Kapten Trumm kirjutas:

Taolised tõkestusüksused (Sperrverband - Wehrmachti termin) eeldavad Tallinna pressivate vene soomuskolonnide vastu ka natuke teistusugust filosoofiat relvastuses ja juhtimises (ja ka muus) kui seni KV-s ollakse harjunud.

Olen antud protsessi aastaid huviga jälginud, kuid pole märganud teatud paindlikkust mõtlemises sel teemal, pannakse ikka tuimalt "pataljoni raamistikus", vahet pole, kas reageerimisaeg on 3 tundi või 3 päeva. Sest tulejõud, millega neil rohelistel KL kompaniikestel (kiirkorras saab kokku ikka kompanii miinus) kokku puutuda tuleb, saab olema kole. Seetõttu peab siin olema nii soomusetõrjevahendite kui õhutõrje osas natuke teistsugune lähenemine kui "brigaadipõhiselt".

Tuleb arvestada, et neil ei saa olema mingit ülalt tulevat toetust, vähemalt esimene 24 tundi. See tähendab, et õhkimine-purustamine, soomusetõrje, õhutõrje ja LTT tuleb neil tagada ise. Ja võimalik, et "käsku ülalt" ühel hetkel ei tule, sest vene pommitajad tabasid peastaapi. St KÜ peab suhteliselt ise otsustama, mida teha. See eeldab täiesti teistsugust lähenemist üksuste varustusele, väljaõppele ja juhtimisele (kui motoriseeritud kergejalaväekompanii pataljoni/brigaadi koosseisus).


See on probleem küll - ja ütleme ausalt - sellisel juhul 3. päevaks meid enam ei jätku. Aga minu meelest on see kiirem probleem, kui meist 3. brigaad teha. Siinkohal on vist odavaim lahendus ikka selle miini- ja pioneerivõimega vaeva näha. Sellega aeglustab ikka hästi. Kusagilt maalt on see isegi nii spets võime, et sellega võiks teatud tasemel tegeleda spetsialistid. No ei ole iga mees meist keerulistes oludes kopajuht. Isegi mootorsaagisid ja rellakaid tuleb ise hankida.

Muidugi ei pruugi iga ohustsenaariumi puhul olla esimene vaenlane pealepressiv soomuskolonn. Võivad olla ka rohelised mehikesed, võib olla niisama "konna keetmine".

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 02 Apr, 2019 12:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
Mida suurem üksus, seda kauem mobiliseeritakse. Seda suuremad laod ja varustusplatsid (mis on haavatavad) jne.
Kui tahetakse maakaitses näha seda vurtsu, mis aitaks ootamatuste puhul ja kui fekaal venti lendab, siis ei ole mitte vaja brigaadi, vaid steroididel kompaniisid (taktikalisi gruppe). Brigaad kui selline antud olukorras ei anna mingit lisaväärtust.

Tsiteeri:
See on probleem küll - ja ütleme ausalt - sellisel juhul 3. päevaks meid enam ei jätku.


Tänasel kujul "peale lennates" on kahtlane, kas võitlusvõime isegi H+24 tundi kestab. Õhutõrje puudub täielikult (need paar 050 BMG-id kompanii peale, ilma kuulipildurite korraliku õhumärkide treeninguga pole ÕT), soomusetõrje toimub üksnes vastase efektiivse tapa-ala sees tegutsedes (meeskonnad lõpevad kiiresti). Pioneeri (st tõkestamine, mineerimine, purustamine) võime suht olematu, meditsiin sidumise tasemel jne. Kindlustatud positsioone ehitada ei jõua (kiiremaks tegemiseks puudub tehnika kah). Lisandub koordineerimise ja side segadus, eespool on kuulda tankide mürinat, kas ma võin selle silla üle Jägala jõe õhku lasta, raadios ühendust ei saa, tankimürin üha läheneb.

Mina annaks kolonnile lihtsalt lahingukopterid kaasa (Ämaris kindlustamata angaarides asuvad või lausa lageda taeva all seisvad lennukid on sellises stsenaariumis juba hävinud)+hävituspommitajate top cover piirkonna kohal. Sõidaks lihtsalt tuimalt kontakti, paneks tulejõu maksma ja alustaks jälitamist.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 02 Apr, 2019 14:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juul, 2015 15:06
Postitusi: 85
Tsiteeri:
Mis puudutab neid pritsimehi, politseinikke ja muid mehi, siis olles KV reservis kirjas, on KV-l kutsumisel prioriteet. Kui pritsimehe tööandja päästeasutus leiab, et antud pritsimees on vajalik SA olukorras, siis peab ta Kaitseressursside Ametilt taotlema isikule broneeringut (sellisel juhul vabaneb ta KV mobilisatsioonikohustusest). Seega lugupeetud elutähtsad tegelased, veenduge (eesti.ee) abil, mis on teie SA roll ja kui avastate sealt midagi ebasobivat, siis masseerige oma asutust tegutsema.

Selle asja tänane nimetus on riigikaitseline töökohustus, mis on seotud ametikohaga, mitte isikuga. Vt lähemalt KRA veebist ja Riigi Teatajast.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 02 Apr, 2019 14:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
Täiesti tarbetu targutus, eesti.ee portaal on õnneks või õnnetuseks ikka seotud isiku, mitte "ametikohaga". :)

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 02 Apr, 2019 17:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1772
Kapten Trumm kirjutas:
Täiesti tarbetu targutus, eesti.ee portaal on õnneks või õnnetuseks ikka seotud isiku, mitte "ametikohaga". :)
Täitsa nõus, et miski on tarbetu targutus … (kas just sangal?) :lol:
eesti.ee portaali kantakse inimese kohustus, mis ülla-ülla, on seotud ametikohaga. Kui ametikoht muutub, siis muudetakse sissekanne portaalis, mitte ei hoita edasi vana "bronni" elik riigikaitselist töökohustust. Pannakse SA-sse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 03 Apr, 2019 9:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
eesti.ee-sse saad sa sisse logida füüsilise isikuna, näiteks Mart Kask, isikukood 3785667...…
Klikkad lingile "Kaitseväekohustus" (või mis iganes) ja vaatad, mis sul kirjas on.
Kui oled omaarust asendamatu päästetööde juht ja sul terendab seal üksusena 17. jalaväepataljon, siis tõenäoliselt saad sa sõltumata oma päästetööde ametist mobilisatsioonikutse ja kedagi su päästja amet ei huvita. Kui sul on peal vastav broneering, siis on see ka sealt eesti.ee-st näha.
Sisse logida asutuse nimel saavad ainult vastavat volitust omavad isikud või asutuse (allkirjaõiguslikud) juhid. Neid on igas asutuses üksikuid.
Oli vaja targutada....?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 03 Apr, 2019 9:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juul, 2015 15:06
Postitusi: 85
On kaks eri asja: reservväelane ehk füüsiline isik ja riigikaitseline töökohustus ehk ametikoht.

Füüsiline isik logib sisse kaitseväekohuslaste registrisse (läbi eesti.ee või vist ka läbi kra.ee) ning vaatab oma staatusest alajaotust "Mobiliseerimispiirang", kas seal on "Jah" või "Ei".

Piirangu kehtestamise ehk "Ei" kande määrab tööandja mingile ametikohale, mitte füüsilisele isikule. Jah, ametikohal töötab/teenib füüsiline isik, aga see piirang ei liigu temaga kaasa, kui ta ametit vahetab, vaid kandub edasi järgmisele, kes sellele ametikohale tuleb.

Nii et asendamatu päästetööde juht võib tõesti vaadata oma staatust kaitseväekohuslaste registrist, aga samas peab ta saama aru, et see "Ei/Jah" ei ole seotud mitte tema isikuga vaid ametiga, mida ta parasjagu täidab. Kui oleksid viitsinud klõpsata lahti varem jagatud viite, siis oleksid näinud, et eri asutustel on erinevad mahus võimalusi selliste ametikohtade määramiseks ja see on asutuse juhi otsus, millisele kohale ta seda määrab.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2019 15:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7696
Asukoht: Siilis
Martin Herem kirjutas:
Borja kirjutas:
..mõlemad brigaadid seotakse kiiresti kattelahingusse ja samaaegselt toimub kombineeritud löök tagalasse, mida pareeridaa pole enamvähem millegagi - sest kolmandat brigaadi pole.
Mul on ainult kaks kätt ... ja sa jääd alati imestama, kuidas sa pidevalt vastu mune saad! :lol:

Teema vajab elustamist.
Ja mul jäi (liigsest tagasihoidlikkusest vist) vastamata ka sellele "pidevalt vastu mune saamise" killule..
Vastuseks võiks siis Heremile soovitada uut muttide küttimise viisi - plokkvibuga siis :P

Mulle on siin suhtpallu küsimusi esitatud aga mina (jällegi loomupärasest tagasihoidlikkusest vist :mrgreen: ) pole kordagi vastu küsinud, et mis imeskeemiga Eestit üldse kahe brigaadi põhiselt kaitsta kavatsetakse - s.t kuda see üldse võimalik on :?:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2019 18:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1483
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Noh mina ei ole kunagi varjanud edukat mutipüüki ega vibulaskmise oskust.
Ja kui Borja nüüd oma ... saamist tunnistab, siis ma ainult tunnustan teda.
2 brigaadi, 2 kätt ... ei hakka mina seda seletama. :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2019 11:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7696
Asukoht: Siilis
Martin Herem kirjutas:
2 brigaadi, 2 kätt ... ei hakka mina seda seletama. :lol:

Elu ja surma peale löömine käib ikka käte-jalgadega(-hammustades ja laubaga ka) - mis teebki kokku oma 4-5 vastase mõjutamise "vahendit" - mitte 2..

Oma "kahe käega" võid sa džentelmenide poksi harrastada :|

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Viimati muutis Borja, 10 Apr, 2019 11:47, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2019 11:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
Mind ikka kangesti huvitab, kuidas 7 pataljoni suurune ja suhteliselt suure toetuselemendiga brigaad (Soome oma on ju ebapiisav, nagu eespool öeldi) meie maastikul ikkagi manööverdab. Või ongi mõeldud nii, et võtame umbkaitse sisse ja sureme seal (kirjanduslik näide Kunnase 2023 raamatust Narva jõel)?

Suur toetuselement (tervitused siinkohal VVP) on ju tore, ainult kuidas mõjutab see liikuvust ja kas sellega ei teki probleem, et selle julgeoleku tagamiseks koormatakse liigselt manööverüksusi?

Eestis on levitatud täiesti avalikult jalaväepataljoni struktuuri, kus on 6 kompaniid. Sellest on ainult 3 manööver- ehk jalaväekompaniid ja ülejäänud on toetavad (MP patarei, staabikompanii ja tagalakompanii). Kas siin ei juhtu nii, et kui see küsimus esitada mõnele Soome mehh lahingugupi vanemohvitserile (kellel on toetuselementi vähe), see kehitab õlgu ja ütleb, et sõber, teie struktuur on toetuselemendiga üle koormatud ja seetõttu pole manöövrivõimeline ja meie struktuur on disainitud just seda probleemi vältides. Oleme väiksed, kuid vastasest kiiremad. Vähese manöövrivõimega väed aga tulistab vastane kaudtulega ja õhust lihtsalt sodiks. Tulevõitlust vastasega, kellel on 3 korda rohkem torusid, sa oma ühe suurtükipataljoniga pidada ei suuda.

Seega vastus eespool küsimusele, mitu manööverkoondist Eestisse peitub äkki brigaadidele moodsama (st väiksema) suuruse andmises?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2019 13:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1514
Kapten Trumm kirjutas:
Mind ikka kangesti huvitab, kuidas 7 pataljoni suurune ja suhteliselt suure toetuselemendiga brigaad (Soome oma on ju ebapiisav, nagu eespool öeldi) meie maastikul ikkagi manööverdab. Või ongi mõeldud nii, et võtame umbkaitse sisse ja sureme seal (kirjanduslik näide Kunnase 2023 raamatust Narva jõel)?

Suur toetuselement (tervitused siinkohal VVP) on ju tore, ainult kuidas mõjutab see liikuvust ja kas sellega ei teki probleem, et selle julgeoleku tagamiseks koormatakse liigselt manööverüksusi?

Eestis on levitatud täiesti avalikult jalaväepataljoni struktuuri, kus on 6 kompaniid. Sellest on ainult 3 manööver- ehk jalaväekompaniid ja ülejäänud on toetavad (MP patarei, staabikompanii ja tagalakompanii). Kas siin ei juhtu nii, et kui see küsimus esitada mõnele Soome mehh lahingugupi vanemohvitserile (kellel on toetuselementi vähe), see kehitab õlgu ja ütleb, et sõber, teie struktuur on toetuselemendiga üle koormatud ja seetõttu pole manöövrivõimeline ja meie struktuur on disainitud just seda probleemi vältides. Oleme väiksed, kuid vastasest kiiremad. Vähese manöövrivõimega väed aga tulistab vastane kaudtulega ja õhust lihtsalt sodiks. Tulevõitlust vastasega, kellel on 3 korda rohkem torusid, sa oma ühe suurtükipataljoniga pidada ei suuda.

Seega vastus eespool küsimusele, mitu manööverkoondist Eestisse peitub äkki brigaadidele moodsama (st väiksema) suuruse andmises?


Siin on nüüd küll kõik segamini nagu puder ja kapsad. Need Soome mehhaniseeritud ja motoriseeritud lahingugrupid ei paista minu arust mitte ühestki otsast välja sellised, et need EI OLEKS „toetuselemendiga ülekoormatud“. Mehhaniseeritud lahingugrupis (mille skeemi sa ise siia postitasid) on kokku neli manööverkompaniid (kaks tanki- ja kaks mehhaniseeritud jalaväekompaniid) ning kokku 9 (üheksa) lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetuskompaniid ja -patareid – 5 eraldiseisvat kompaniid ja patareid + veel neli iseliikuvate haubitsate pataljonis.

Meie tänases brigaadis on kolm jalaväekompaniid ja neli lahingutoetuspataljoni (no hüva, paar-kolm üksikut kompaniid veel lisaks sellele). Mingi valemiga ei jää muljet, et meie brigaadis oleks toetuselementi märkimisväärselt rohkem, pigem vastupidi.

Ja lõppeks ei ole ka mõtet võrrelda Eesti brigaadi ja Soome mehhaniseeritud lahingugruppe. Need ei ole ekvivalentsed üksused, soomlastel moodustavad need neli lahinggruppi heal juhul 5% kogu SA-koosseisust. Võrrelda võiks ikka Eesti ja Soome brigaade (need ei ole Soome SA-koosseisust kuskile kadumas). Näiteks Soome brigaad-05 struktuur on praktiliselt identne meie tänase brigaadistruktuuriga: kolm jalaväepataljoni, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon, tagalapataljon, tankitõrjekompanii ning lisaks viie kompaniiga staabi- ja sidepataljon (meil ajab sama asja ära üks staabi- ja sidekompanii ja luurekompanii. Kumb struktuur nüüd ikkagi suurem ja kohmakam on).

Mis puudutab sellesama brigaadi-05 jalaväepataljone, siis need on – oh õudust! – samamoodi 6 kompanii- ja patareiga nagu meil – kolm jalaväekompaniid, staabikompanii, tagalakompanii ja MP-patarei. Muide, meie 1. brigaadi jalaväepataljonides on vist tegelikult ainult 5 kompaniid.

Soome pisut vanemates brigaadistruktuurides (mõned sellised brigaadid vist on veel lisaks brigaad-05-tele endiselt struktuuris) muide on neli jalaväepataljoni (igaüks seejuures nelja jalaväekompaniiga), tänasega sarnased toetusüksused, aga suurtükiväge terve rügement (kahe pataljoniga). Ühesõnaga – umbes samasugune, milliseks peaks peatselt muutuma meie 2. brigaadi struktuur.

Proovi nüüd selle kõige peale veel ühe korra selgitada, et kellel ikka on suuremad ja kohmakamad struktuurid?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2019 14:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7696
Asukoht: Siilis
A4 kirjutas:
Siin on nüüd küll kõik segamini nagu puder ja kapsad. Need Soome mehhaniseeritud ja motoriseeritud lahingugrupid ei paista minu arust mitte ühestki otsast välja sellised, et need EI OLEKS „toetuselemendiga ülekoormatud“. Mehhaniseeritud lahingugrupis (mille skeemi sa ise siia postitasid) on kokku neli manööverkompaniid (kaks tanki- ja kaks mehhaniseeritud jalaväekompaniid) ning kokku 9 (üheksa) lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetuskompaniid ja -patareid – 5 eraldiseisvat kompaniid ja patareid + veel neli iseliikuvate haubitsate pataljonis.

Ei päde see jutt ega kriitika siin, sest A4 otse krooniliselt ei valda struktuuride temaatikat(-nagu ta seda siin ka juba korduvalt tõestanud on - lapake teemat tagasi näit vaieluseni pataljonistruktuuride üle).
A4 ei tee nimelt vahet mõistetel lahingutoetus(-combat support) ja tagala/lahinguteenindustoetus(-combat service support).

Asja iva siin selles ongi, et kui üksuse/formeeringu tasandil lahingutoetus üldiselt kuulub manöövrikomponenti(-mehhüksuste puhul näit täiesti kohustuslik), siis lahinguteenindustoetus ei kuulu - mis mõnes mõttes mängib ka kogu üksuse/formeeringu üldist manöövrivõimet pidurdavat osa. Ja olgu öeldud, et ka kergejalaväe doktriin eeldab kergejalav.pataljonis lahingutoetuse vahetut koostegutsemist jalaväega.

Eriti kehtib see aga mehh üksuste/formeeringute puhul, kus kogu lahingutoetuse osa ongi extra disainitud soomusosaga lahinguväljal ühtses lahingurivistuses "sammu pidama". Tulenevalt millest on ka A4 poolt justkui "tõestuseks" toodud soome soomusüksuse struktuurinäide räige latialt läbijooks - justnimelt tolles struktuuris ongi vägagi võimas soomustet manöövriosa(-soomuskompaniid + kogu soomustet lahingutoetus) ühes suht tagasihoidliku tagalaosaga.

Kokkuvõtvalt - "puder ja kapsad" tulevad meil siin teemas (juba üldreeglina) siis, kui A4 otsustab järjekordselt sõjaliste struktuuride üle targutama hakata (mõni mees lihtsalt ei õpi).
Nothing personal.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2019 16:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 642
Tervitused Trummilt vastu võetud.

Saadan ka oma tervitused vastu ning lisaks kapaga ka Borjale - ma ei saa enam üldse aru, millest te räägite. Liiga segaseks kisub. Mis need väited üleüldse on, mille ümberlükkamiseks ambrasuurile viskutakse ja teisi foorumlasi koheselt alavääristatakse?

Edit: alles nüüd märkasin, et Trumm on ajutiselt jahtuma saadetud. Tervitused siis külmale maale. Ootan pikisilmi tagasitulekut.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1275 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81 ... 85  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt