Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Täiesti tarbetu targutus, eesti.ee portaal on õnneks või õnnetuseks ikka seotud isiku, mitte "ametikohaga". :)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas mart2 »

Kapten Trumm kirjutas:Täiesti tarbetu targutus, eesti.ee portaal on õnneks või õnnetuseks ikka seotud isiku, mitte "ametikohaga". :)
Täitsa nõus, et miski on tarbetu targutus … (kas just sangal?) :lol:
eesti.ee portaali kantakse inimese kohustus, mis ülla-ülla, on seotud ametikohaga. Kui ametikoht muutub, siis muudetakse sissekanne portaalis, mitte ei hoita edasi vana "bronni" elik riigikaitselist töökohustust. Pannakse SA-sse.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

eesti.ee-sse saad sa sisse logida füüsilise isikuna, näiteks Mart Kask, isikukood 3785667...…
Klikkad lingile "Kaitseväekohustus" (või mis iganes) ja vaatad, mis sul kirjas on.
Kui oled omaarust asendamatu päästetööde juht ja sul terendab seal üksusena 17. jalaväepataljon, siis tõenäoliselt saad sa sõltumata oma päästetööde ametist mobilisatsioonikutse ja kedagi su päästja amet ei huvita. Kui sul on peal vastav broneering, siis on see ka sealt eesti.ee-st näha.
Sisse logida asutuse nimel saavad ainult vastavat volitust omavad isikud või asutuse (allkirjaõiguslikud) juhid. Neid on igas asutuses üksikuid.
Oli vaja targutada....?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
sang
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 14 Juul, 2015 14:06
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas sang »

On kaks eri asja: reservväelane ehk füüsiline isik ja riigikaitseline töökohustus ehk ametikoht.

Füüsiline isik logib sisse kaitseväekohuslaste registrisse (läbi eesti.ee või vist ka läbi kra.ee) ning vaatab oma staatusest alajaotust "Mobiliseerimispiirang", kas seal on "Jah" või "Ei".

Piirangu kehtestamise ehk "Ei" kande määrab tööandja mingile ametikohale, mitte füüsilisele isikule. Jah, ametikohal töötab/teenib füüsiline isik, aga see piirang ei liigu temaga kaasa, kui ta ametit vahetab, vaid kandub edasi järgmisele, kes sellele ametikohale tuleb.

Nii et asendamatu päästetööde juht võib tõesti vaadata oma staatust kaitseväekohuslaste registrist, aga samas peab ta saama aru, et see "Ei/Jah" ei ole seotud mitte tema isikuga vaid ametiga, mida ta parasjagu täidab. Kui oleksid viitsinud klõpsata lahti varem jagatud viite, siis oleksid näinud, et eri asutustel on erinevad mahus võimalusi selliste ametikohtade määramiseks ja see on asutuse juhi otsus, millisele kohale ta seda määrab.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Herem kirjutas:
Borja kirjutas:..mõlemad brigaadid seotakse kiiresti kattelahingusse ja samaaegselt toimub kombineeritud löök tagalasse, mida pareeridaa pole enamvähem millegagi - sest kolmandat brigaadi pole.
Mul on ainult kaks kätt ... ja sa jääd alati imestama, kuidas sa pidevalt vastu mune saad! :lol:
Teema vajab elustamist.
Ja mul jäi (liigsest tagasihoidlikkusest vist) vastamata ka sellele "pidevalt vastu mune saamise" killule..
Vastuseks võiks siis Heremile soovitada uut muttide küttimise viisi - plokkvibuga siis :P

Mulle on siin suhtpallu küsimusi esitatud aga mina (jällegi loomupärasest tagasihoidlikkusest vist :mrgreen: ) pole kordagi vastu küsinud, et mis imeskeemiga Eestit üldse kahe brigaadi põhiselt kaitsta kavatsetakse - s.t kuda see üldse võimalik on :?:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Herem »

Noh mina ei ole kunagi varjanud edukat mutipüüki ega vibulaskmise oskust.
Ja kui Borja nüüd oma ... saamist tunnistab, siis ma ainult tunnustan teda.
2 brigaadi, 2 kätt ... ei hakka mina seda seletama. :lol:
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Herem kirjutas:2 brigaadi, 2 kätt ... ei hakka mina seda seletama. :lol:
Elu ja surma peale löömine käib ikka käte-jalgadega(-hammustades ja laubaga ka) - mis teebki kokku oma 4-5 vastase mõjutamise "vahendit" - mitte 2..

Oma "kahe käega" võid sa džentelmenide poksi harrastada :|
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 10 Apr, 2019 10:47, muudetud 1 kord kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mind ikka kangesti huvitab, kuidas 7 pataljoni suurune ja suhteliselt suure toetuselemendiga brigaad (Soome oma on ju ebapiisav, nagu eespool öeldi) meie maastikul ikkagi manööverdab. Või ongi mõeldud nii, et võtame umbkaitse sisse ja sureme seal (kirjanduslik näide Kunnase 2023 raamatust Narva jõel)?

Suur toetuselement (tervitused siinkohal VVP) on ju tore, ainult kuidas mõjutab see liikuvust ja kas sellega ei teki probleem, et selle julgeoleku tagamiseks koormatakse liigselt manööverüksusi?

Eestis on levitatud täiesti avalikult jalaväepataljoni struktuuri, kus on 6 kompaniid. Sellest on ainult 3 manööver- ehk jalaväekompaniid ja ülejäänud on toetavad (MP patarei, staabikompanii ja tagalakompanii). Kas siin ei juhtu nii, et kui see küsimus esitada mõnele Soome mehh lahingugupi vanemohvitserile (kellel on toetuselementi vähe), see kehitab õlgu ja ütleb, et sõber, teie struktuur on toetuselemendiga üle koormatud ja seetõttu pole manöövrivõimeline ja meie struktuur on disainitud just seda probleemi vältides. Oleme väiksed, kuid vastasest kiiremad. Vähese manöövrivõimega väed aga tulistab vastane kaudtulega ja õhust lihtsalt sodiks. Tulevõitlust vastasega, kellel on 3 korda rohkem torusid, sa oma ühe suurtükipataljoniga pidada ei suuda.

Seega vastus eespool küsimusele, mitu manööverkoondist Eestisse peitub äkki brigaadidele moodsama (st väiksema) suuruse andmises?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Mind ikka kangesti huvitab, kuidas 7 pataljoni suurune ja suhteliselt suure toetuselemendiga brigaad (Soome oma on ju ebapiisav, nagu eespool öeldi) meie maastikul ikkagi manööverdab. Või ongi mõeldud nii, et võtame umbkaitse sisse ja sureme seal (kirjanduslik näide Kunnase 2023 raamatust Narva jõel)?

Suur toetuselement (tervitused siinkohal VVP) on ju tore, ainult kuidas mõjutab see liikuvust ja kas sellega ei teki probleem, et selle julgeoleku tagamiseks koormatakse liigselt manööverüksusi?

Eestis on levitatud täiesti avalikult jalaväepataljoni struktuuri, kus on 6 kompaniid. Sellest on ainult 3 manööver- ehk jalaväekompaniid ja ülejäänud on toetavad (MP patarei, staabikompanii ja tagalakompanii). Kas siin ei juhtu nii, et kui see küsimus esitada mõnele Soome mehh lahingugupi vanemohvitserile (kellel on toetuselementi vähe), see kehitab õlgu ja ütleb, et sõber, teie struktuur on toetuselemendiga üle koormatud ja seetõttu pole manöövrivõimeline ja meie struktuur on disainitud just seda probleemi vältides. Oleme väiksed, kuid vastasest kiiremad. Vähese manöövrivõimega väed aga tulistab vastane kaudtulega ja õhust lihtsalt sodiks. Tulevõitlust vastasega, kellel on 3 korda rohkem torusid, sa oma ühe suurtükipataljoniga pidada ei suuda.

Seega vastus eespool küsimusele, mitu manööverkoondist Eestisse peitub äkki brigaadidele moodsama (st väiksema) suuruse andmises?
Siin on nüüd küll kõik segamini nagu puder ja kapsad. Need Soome mehhaniseeritud ja motoriseeritud lahingugrupid ei paista minu arust mitte ühestki otsast välja sellised, et need EI OLEKS „toetuselemendiga ülekoormatud“. Mehhaniseeritud lahingugrupis (mille skeemi sa ise siia postitasid) on kokku neli manööverkompaniid (kaks tanki- ja kaks mehhaniseeritud jalaväekompaniid) ning kokku 9 (üheksa) lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetuskompaniid ja -patareid – 5 eraldiseisvat kompaniid ja patareid + veel neli iseliikuvate haubitsate pataljonis.

Meie tänases brigaadis on kolm jalaväekompaniid ja neli lahingutoetuspataljoni (no hüva, paar-kolm üksikut kompaniid veel lisaks sellele). Mingi valemiga ei jää muljet, et meie brigaadis oleks toetuselementi märkimisväärselt rohkem, pigem vastupidi.

Ja lõppeks ei ole ka mõtet võrrelda Eesti brigaadi ja Soome mehhaniseeritud lahingugruppe. Need ei ole ekvivalentsed üksused, soomlastel moodustavad need neli lahinggruppi heal juhul 5% kogu SA-koosseisust. Võrrelda võiks ikka Eesti ja Soome brigaade (need ei ole Soome SA-koosseisust kuskile kadumas). Näiteks Soome brigaad-05 struktuur on praktiliselt identne meie tänase brigaadistruktuuriga: kolm jalaväepataljoni, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon, tagalapataljon, tankitõrjekompanii ning lisaks viie kompaniiga staabi- ja sidepataljon (meil ajab sama asja ära üks staabi- ja sidekompanii ja luurekompanii. Kumb struktuur nüüd ikkagi suurem ja kohmakam on).

Mis puudutab sellesama brigaadi-05 jalaväepataljone, siis need on – oh õudust! – samamoodi 6 kompanii- ja patareiga nagu meil – kolm jalaväekompaniid, staabikompanii, tagalakompanii ja MP-patarei. Muide, meie 1. brigaadi jalaväepataljonides on vist tegelikult ainult 5 kompaniid.

Soome pisut vanemates brigaadistruktuurides (mõned sellised brigaadid vist on veel lisaks brigaad-05-tele endiselt struktuuris) muide on neli jalaväepataljoni (igaüks seejuures nelja jalaväekompaniiga), tänasega sarnased toetusüksused, aga suurtükiväge terve rügement (kahe pataljoniga). Ühesõnaga – umbes samasugune, milliseks peaks peatselt muutuma meie 2. brigaadi struktuur.

Proovi nüüd selle kõige peale veel ühe korra selgitada, et kellel ikka on suuremad ja kohmakamad struktuurid?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

A4 kirjutas:Siin on nüüd küll kõik segamini nagu puder ja kapsad. Need Soome mehhaniseeritud ja motoriseeritud lahingugrupid ei paista minu arust mitte ühestki otsast välja sellised, et need EI OLEKS „toetuselemendiga ülekoormatud“. Mehhaniseeritud lahingugrupis (mille skeemi sa ise siia postitasid) on kokku neli manööverkompaniid (kaks tanki- ja kaks mehhaniseeritud jalaväekompaniid) ning kokku 9 (üheksa) lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetuskompaniid ja -patareid – 5 eraldiseisvat kompaniid ja patareid + veel neli iseliikuvate haubitsate pataljonis.
Ei päde see jutt ega kriitika siin, sest A4 otse krooniliselt ei valda struktuuride temaatikat(-nagu ta seda siin ka juba korduvalt tõestanud on - lapake teemat tagasi näit vaieluseni pataljonistruktuuride üle).
A4 ei tee nimelt vahet mõistetel lahingutoetus(-combat support) ja tagala/lahinguteenindustoetus(-combat service support).

Asja iva siin selles ongi, et kui üksuse/formeeringu tasandil lahingutoetus üldiselt kuulub manöövrikomponenti(-mehhüksuste puhul näit täiesti kohustuslik), siis lahinguteenindustoetus ei kuulu - mis mõnes mõttes mängib ka kogu üksuse/formeeringu üldist manöövrivõimet pidurdavat osa. Ja olgu öeldud, et ka kergejalaväe doktriin eeldab kergejalav.pataljonis lahingutoetuse vahetut koostegutsemist jalaväega.

Eriti kehtib see aga mehh üksuste/formeeringute puhul, kus kogu lahingutoetuse osa ongi extra disainitud soomusosaga lahinguväljal ühtses lahingurivistuses "sammu pidama". Tulenevalt millest on ka A4 poolt justkui "tõestuseks" toodud soome soomusüksuse struktuurinäide räige latialt läbijooks - justnimelt tolles struktuuris ongi vägagi võimas soomustet manöövriosa(-soomuskompaniid + kogu soomustet lahingutoetus) ühes suht tagasihoidliku tagalaosaga.

Kokkuvõtvalt - "puder ja kapsad" tulevad meil siin teemas (juba üldreeglina) siis, kui A4 otsustab järjekordselt sõjaliste struktuuride üle targutama hakata (mõni mees lihtsalt ei õpi).
Nothing personal.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Veiko Palm »

Tervitused Trummilt vastu võetud.

Saadan ka oma tervitused vastu ning lisaks kapaga ka Borjale - ma ei saa enam üldse aru, millest te räägite. Liiga segaseks kisub. Mis need väited üleüldse on, mille ümberlükkamiseks ambrasuurile viskutakse ja teisi foorumlasi koheselt alavääristatakse?

Edit: alles nüüd märkasin, et Trumm on ajutiselt jahtuma saadetud. Tervitused siis külmale maale. Ootan pikisilmi tagasitulekut.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas A4 »

Borja kirjutas:
Ei päde see jutt ega kriitika siin, sest A4 otse krooniliselt ei valda struktuuride temaatikat(-nagu ta seda siin ka juba korduvalt tõestanud on - lapake teemat tagasi näit vaieluseni pataljonistruktuuride üle).
A4 ei tee nimelt vahet mõistetel lahingutoetus(-combat support) ja tagala/lahinguteenindustoetus(-combat service support).

Asja iva siin selles ongi, et kui üksuse/formeeringu tasandil lahingutoetus üldiselt kuulub manöövrikomponenti(-mehhüksuste puhul näit täiesti kohustuslik), siis lahinguteenindustoetus ei kuulu - mis mõnes mõttes mängib ka kogu üksuse/formeeringu üldist manöövrivõimet pidurdavat osa. Ja olgu öeldud, et ka kergejalaväe doktriin eeldab kergejalav.pataljonis lahingutoetuse vahetut koostegutsemist jalaväega.

Eriti kehtib see aga mehh üksuste/formeeringute puhul, kus kogu lahingutoetuse osa ongi extra disainitud soomusosaga lahinguväljal ühtses lahingurivistuses "sammu pidama". Tulenevalt millest on ka A4 poolt justkui "tõestuseks" toodud soome soomusüksuse struktuurinäide räige latialt läbijooks - justnimelt tolles struktuuris ongi vägagi võimas soomustet manöövriosa(-soomuskompaniid + kogu soomustet lahingutoetus) ühes suht tagasihoidliku tagalaosaga.

Kokkuvõtvalt - "puder ja kapsad" tulevad meil siin teemas (juba üldreeglina) siis, kui A4 otsustab järjekordselt sõjaliste struktuuride üle targutama hakata (mõni mees lihtsalt ei õpi).
Nothing personal.
Kui nii võtta, siis on soomlaste mehhaniseeritud lahingugruppides ainukene mittesoomustatud ja mitteroomikutel osa vaid osa veoautodel õhutõrjepatarei ning osa tagalakompaniist. LT-l ja LTT-l oskan mina vahet teha küll, küll aga oli Trummil see kõik üks suur „toetuselement“, st tal on ka nt jalaväepataljoni orgaaniline MP-patarei või -rühm koormav toetuselement.

Aga kui need analooge mitte-omavad lahingugrupid kõrvale jätta, siis Eesti ja Soome brigaadide struktuuris, LT või LTT osa suuruses või „sammu pidamises“ vastava brigaadi manööverosaga mina endiselt mingeid sisulisi vahesid ei näe. Kas sina näed?

Mis suviseid pataljonistruktuure puudutab, siis mille osas ma täpselt ikka eksisin peale selle, et unustasin, et 2. brigaadi ja maakaitsestruktuuri jalaväepataljonides on mitte 5, vaid kuus kompaniid-patareid? Jutt käis toona muide SA-kompaniide ja patareide umbkaudse koguarvu väljaselgitamisel, kus enamike SA-struktuuri kuuluvatel manööver-, LT ja LTT-pataljonidel on keskmiselt ikka mitte rohkem kui 5 kompaniid-patareid.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

A4 kirjutas:Mis suviseid pataljonistruktuure puudutab, siis mille osas ma täpselt ikka eksisin peale selle, et unustasin, et 2. brigaadi ja maakaitsestruktuuri jalaväepataljonides on mitte 5, vaid kuus kompaniid-patareid?
..et teemaleheküljed 58-59 peaksid küll uuesti üle lugema :?
A4 kirjutas:Esiteks, kui palju on tänases SA-struktuuris neid kompaniisid, mis endale tegevväelastest kompaniiülemaid ja -veebleid vajavad? Mina saan kokku 14 pataljoni kahes jalaväebrigaadis, 4 KL-i maakaitsepataljoni, keskalluvusega staabi- ja sidepataljon ning logistikapataljon. Lisaks veel nende pataljonide-välised üksikkompaniid mõlemas brigaadis, sõjaväepolitseis, võibolla veel mõnes kohas – no ütleme et kokku 10 üksikut kompaniid, ehk laias laastus veel kaks pataljoni. Kokku saan 22 pataljoni või selle ekvivalenti. Nendest võiks antud arvutuse huvides maha lahutada KL-i maakaitsepataljonid ning täiskutselise Scoutspataljoni, sest nende väljaõpe ja komplekteerimine toimub pisut teismoodi. Jääb alles 17 SA-pataljoni. Eeldame, et igasühes neist on keskmiselt neli kompaniid või patareid ehk kokku 68 kompaniid, millede jaoks on siis kokku vaja 136 leitnanti ja veeblit sõja ajaks.
A4 kirjutas:Aga kui need analooge mitte-omavad lahingugrupid kõrvale jätta, siis Eesti ja Soome brigaadide struktuuris, LT või LTT osa suuruses või „sammu pidamises“ vastava brigaadi manööverosaga mina endiselt mingeid sisulisi vahesid ei näe. Kas sina näed?
..ma eriti ei tunnegi neid soome praegusi brigaadistruktuure - ja mind (ausalt öeldes) ei huvita ka.
Sest siinsele PÕHIVAIDLUSELE - mitu formeeringut on vaja Eesti toimivaks kaitseplaneerimiseks - ei anna see mitte essugi juurde :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas A4 »

Pardon, et ma ei mäletanud ega ka kontrollinud üle, mis ma suvel kompaniide arvu kohta arvasin ja kirjutasin. Olgu siis viis kompaniid-patareid pataljoni kohta või minu poolest kasvõi kuus.

Aga kui nüüd tulla tagasi tänase põhivaidluse juurde, et kas on võimalik laias laastus olemasolevate ressurssidega (või väikese lisarahastuse ja -lisavärbamisega) teha kahe brigaadi asemel kolm, siis sinu suvine väide vist oli, et isegi olemasoleva struktuuri SA-kompaniidesse ja -patareidesse pole panna piisavalt tegevväelastest ohvitsere ja allohvitsere. Siit jätkuküsimus, et kuidas siis kolme brigaadi äkitselt on piisavalt inimesi? Või pole sinna vaja kahte tegevväelast per SA-kompanii? Või jagame lihtsalt olemasolevad (ja „puuduvad“) inimesed ümber selle ühele lisanduvale brigaadile?
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Veiko Palm »

Borja kirjutas:Sest siinsele PÕHIVAIDLUSELE - mitu formeeringut on vaja Eesti toimivaks kaitseplaneerimiseks - ei anna see mitte essugi juurde
Mina seda küll ei mäleta, et taoline küsimus oleks seatud vaidlusküsimuseks. Või siis vähemalt selle nurga alt. Aga hakkame siis vaidlema, et mille üle me siin vaidleme.

Ma eriti pole märganud palju foorumlasi, kes väidaksid, et pelgalt kahe brigaadiga kaitseb Eesti ära. Ei ole selliseid inimesi eriti palju ka riigikaitsega põhjalikumalt kursis olevate hulgas. See pole ju kunagi vaidlusteema olnud.

Vaidlus, kui seda nii võib nimetada, on kahe seltskonna vahel - ühed, kes ütlevad, et praegusel hetkel on meil kaks maaväe brigaadi ja KL baasil loodavad reservüksused, sest rohkemaks meil ressurssi ei ole ja pooletoobiseid üksuseid teha ei ole mõtet. Ja teised, kes ütlevad, et kohe praegu peaks tegema üksuseid rohkem. See teine seltskond (nii nagu ka esimene) jaguneb ka mitmeks osaks, aga suure üldistusega võin öelda, et on esindatud järgmised suunad - nö Talvesõja koolkond (vintpüss, mütsimärk ja kümme padrunit on piisav), tuleviku-Eesti (tähtis on luua raamistik ja ajapikku hakkame kasvatama liha luudele) ja vist on ka tinglikult öeldult kastist-välja mõtlejad (olemasolevad ressursid tuleb ümber jagada ja ehitada loomult natuke teistsuguseid üksuseid).

Ma usun, et selle üle käib vaidlus. Võib-olla eksin? Ja loomulikult ei ole kõik suunad ja koolkonnad "puhtad", vaid esineb kombinatsioone ja kompromisse. Ning loomulikult on ka foorumlasi, kes pidevalt vahetavad seisukohti (või siis esitavad eri teemade all erinevate koolkondade seisukohti) või siis esitavad üksteisele vastukäivaid seisukohti (nt ühes lauses nõuda KL rohkem tegevväelaseid seoses suureneva ülesannete arvuga) ja teisalt nõuda tegevväelaste drastilist vähendamist riigikaitses ja (Iisraeli, Šveitsi jne) kombel usaldada enam reservis olevaid).
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist