Raske öelda, kas rumaluste rääkimine on seotud kuidagimoodi tihedate viskipausidega või tuleneb see liigsest misogüüniast. Kuid üks mis kindel, nii mõnelgi korral paistab selle kõigega kaasnevat vähene õigekiri. Kõik need kolm häirivad, kuid see selleks. See on minu isiklik probleem ja eks ma proovin enesega ise toime tulla. Küll ma kuidagi saan hakkama. Üldiselt sedasorti teemad võiks siit foorumist eemal hoida. Kas siis ise või foorumi järelvaatajate abiga. Mõlemad variandid töötavad. Esimen variant on tõhusam, kuid teine kiirem.
Kuid räägime asjast. Kaks kolmandikku 25 000 on 16 667 inimest. Saan aru, et soovitus oli koondada need kolme formeeringustaabi alla. Mis asi on formeeringustaap jääb mulle ebaselgeks. Mina sellest mõistest täpselt aru ei saa, kuid konteksti põhjal adun, et silmas peetakse brigaadi tasandit. Midagi, mis jääb diviisi ja pataljoni vahele. Täpsus mõistetes ning asjakohane sõnavara aitaks alati paremini kaasvestlejast arusaada. Seda esiteks. Teiseks, praegu on meil kolm formeeringustaapi, kui nüüd jääda selle ebaõnnestunud ja minu jaoks mõistetamatu termini juurde. On kaks brigaadistaapi ja üks maakaitsestaap. Need kolm, koos oma alluvate üksustega, moodustavad planeeritavast struktuurist soovitatud kaks kolmandikku. Neist suurusjärkudest on siin juba piisavalt räägitud, ilma selleta, et numbritega peaks väga täpseks minema. Viimane kolmandik 25 000 jääb kõige muu jaoks. Sinna sisse mahuvad küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, luure, erioperatsioonid, lennubaas, õhuseire, mereväebaas, laevad, kaitseväe akadeemia, sõjaväepolitsei ja peastaap. NATO staabid, kus samuti meie esindajad riigikaitsega tegelevad, veel lisaks. Uuematest näiteks Põhjadiviis. Seega soovitus 1/3 jätta kõige muu jaoks on juba elluviidud. Lahtisest uksest pole mõtet sisse tormata. Võib rahulikult astuda ning proovida lävepakul mitte komistada, et ennast mitte naeruväärseks teha.
Võibolla viimasest kolmandikust ehk saab mõned inimesed kärpida, ei oska öelda, pole sellega tegelenud. Enamasti on jäänud mulje, et pigem on hoopis puudu. Kuid kindlasti ei ole seal peidus tuhandete või sadade kaupa vaba ressurssi. Seega praeguste arusaamade kohaselt jääks kolmanda brigaadi tegemiseks üle ainult maakaitse osa. Kas maakaitsest saaks kolmanda brigaadi teha? Minu arusaamise järgi hetkel ei saa. Selleks, et seda teha on vaja oluliselt kärpida seniste brigaadide võimekust ja lisaks juurde teha puuduvad võimed. Üle Eesti laiali paiknevate kompaniide mehaaniline kokku liitmine ei tee veel brigaadi, nii nagu kümmekond poejärjekorras seisjat ei moodusta jagu või 1000 õpilasega kool ei ole pataljon.
Sellel osal, mis kolmandast brigaadist puudu on, sellel on hind. Ja see hind ei ole väike. Me ei räägi siin kümnetest miljonitest. Me räägime märksa suuremast summast. Nii suurtest, et keskmine inimene neid mahtusid enam ei hooma. Mitte sellepärast, et see ülemõistuse keeruline oleks, vaid sellepärast, et arusaamine millest sajad miljonid lõpuks kokku tulevad nõuab igapäevast järjekindlat tööd.
Kas kolme brigaadiga, lisaks maakaitsele, oleks lihtsam? Ikka oleks. Neljaga oleks veel lihtsam. Viiest ei hakka rääkimagi.
Mille taha kolmas brigaad või mõni muu võime on jäänud, sellest on siin juba pikalt räägitud. Mõnedest probleemsetest aspektidest natuke teise nurga alt ehk tuleb veel edaspidi põhjalikumalt juttu.
|