Kapten Trumm kirjutas:Mina ehitan maja ise, ilma pangalaenuta ja vaba aja arvelt. Üks maja on juba püsti ka. Kui ise teha, on maja kulud ehk 1/3 sellest, mis kulub ülemakstud ehitajatelt seda tööd tellides. Ütleme, et elu on muutunud huvitavamaks ja tervis paremaks (ei vedelegi teleka ees ega pole vaja kulutada raha mingi fitness-üritusele). Hoiad 3 päeva nädalas 12 tundi järjest tööriistu peos ja lihastoonus missugune. Viimati märkasin isegi imestuseks, et jooksmine 20 kilose soomusvestiga oli juba päris kiire. See räägib muidugi sellest (ma pole ehitust õppinud), et see, mida ma vene ajal tegema pidin (tööõpetusest töötamiseni) pole mööda külgi alla jooksnud.
Ükski sugulane või tuttav ei uskunud, et ma midagi püsti saan. Kõik on liiga harjunud rootsi panga dikteeritud elumudeliga - võtame laenu, teised ehitavad sinu eest, ise kasvatame kodus pekki ja jookseme seda pärast raha eest fitness-klubis maha ja maksame spa-le ja reisibüroole (seda ka tükati rootsi panga raha eest), et nad sinu stressiga tegeleks. Teed aga midagi ise oma kätega, aeg lendab, värskes õhus, hing lausa laulab sees.
Vaadates, kuidas meil tervis allamäge läheb ja keskmine ümbermõõt ülesmäge liigub, pole selles elumudelis ju midagi head. Kui meesterahvas ei suuda ise koerakuutigi ehitada või auto ratast vahetada, siis on juba midagi valesti läinud.
Respekt (ilma naljata), et saad ja jaksad sellist asja ette võtta. Oma kätega ehitatud asi on kindlasti juba ainuüksi teistsuguse emotsionaalse väärtusega, kui teiste tehtud.
Mina lahendasin oma maja ehitamise siiski 30-aastase laenu ja elukutseliste ehitajate abil. Ei kahetse (vähemalt täna veel mitte). Objektil (140 m2) oli 5 päeva nädalas, 10 tundi päevas (naabrid kinnitasid) peal 4 meest + eraldi spetsialistid käisid veel katust, toru- ja elektrivärki paigaldamas ning pahtli- ja maalritöid tegemas. Sellise tempo ja töökäte hulga juures kulus tööde algusest kuni võtmete üleandmiseni 8 (kaheksa) kuud. Eelarvest u pool kulus materjalide peale ja teine pool ehitajatele töötasudeks koos maksude jm (mingid „parasiidist“ arendajat vm asjapulka, kes ise kellut kätte ei võtnud, seal vahel ei olnud). Odavad mehed need muidugi polnud – aga ka töödistsipliin, -kiirus ja -kvaliteet olid sellised, et mul tellijana ei tekkinud hetkekski tunnet, et peaks millegi pärast muret tundma.
Eelnevat silmas pidades püüaks nüüd ette kujutada, kuidas see ise-ehitamine oleks mul välja näinud ja kui kaua aega võtnud. Ei vaidle vastu – iseehitamisel on ilmselt mõte, kui sul kuskile karjuvat kiiret selle ehitamisega ei ole, kui on säästud või vaba raha materjalide ostmiseks suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul (vastasel korral peab laenu võtma või 10 aasta jooksul põhipalga jääkidest seda maja ehitama) ja piisavalt palju vaba aega selle kõige jaoks. Aga oma maja näitel (8 kuud x 4-5 meest pidevalt) oleks mul endal kulunud selleks 3-4 aastat minimaalselt + vead ja praak, sest ma ei ole elukutseline ehitaja ja teeksin paljusid asju esimest (ja viimast) korda. Seda siis juhul, maja ehitamiseks on mul aega u 50 tundi nädalas ehk terve töönädal; ning materjalid on pidevalt olemas.
Mingit vaba raha materjalide 3-4 aasta jooksul väljaostmiseks mul ei olnud – oleks tulnud selle jaoks ikka pangast laenu võtta u 15 aastaks. Iseasi, kas üldse oleks antud – eluasemelaenu all peavad pangad üldjuhul silmas seda, et ostad valmis kinnisvara või lased selle mõistliku aja jooksul ehitada – mitte seda, et sulle antakse raha materjalide jaoks ilmse selguseta, kui mitme aasta jooksul sa maja valmis saad. Teistpidi võttes – kui ilma laenuta teha ja oma igakuisest palgast pangalaenu ulatuses raha iga kuu Estpaki tassida, siis oleks ainuüksi materjalide mõttes ehitamine veninud 15 aasta peale.
Viite päeva nädalas mul maja ehitamiseks võtta kuskilt ei olnud – töö tahtis tegemist, perekond ülalpidamist. Oleks võinud iga nädalavahetuse ja kõik puhkused maja alla matta, aga siis oleks ehitamine veninud ikka väga mitmete aastate peale. Ja siis oleks tekkinud veel täiendav küsimus, et kes siis mu pojad samal ajal ülesse kasvatab – aeg, mida sa enam mitte kunagi tagasi ei saa. Ja päeva lõpuks poleks olnud ka rahaliselt ega sisuliselt mõistlik lasta naisel ja kahel väiksel lapsel kükitada aastaid väikeses ja kehvas üürikorteris (korteriüüri + laenu on korraga päris keeruline pikemaajaliselt maksta).
Ülaltoodu ilmselt selgitab üsna hästi, miks täna ilmselt u 80% uutest majaomanikest ronivad „Rootsi pankade võlaorjusesse“, ja ilmselt vaid väga tühine osa inimestest viitsib kogu majaehituse ise ette võtta.
Jah, 30-aastane laen on tõesti vastikult pikk ja siduv kohustus, aga perele leiva lauale toomiseks ei saaks ka ilma laenuta jalgu seinale visata. Teleka ette õlut jooma jõuan vaid paaril tunnil nädalas. Enda vormis hoidmiseks ei vaja ma kallist fitness klubi – jooksutossud ja metsarada ei maksa suurt midagi – ja alternatiiv oleks ju aastate kaupa oma kauavalmivas majas pahtlitolmu sisse hingata.