Tõsi, igasugu protsendid on natuke demagoogia, k.a. 2%, millesse on oht lõksu jääda. Nende numbritega püüdsin illustreerida tänaseid prioriteete eeskujuriikide võrdluses. Muide, riikide mere vs maa-ala võrdluses Läänemerel on Eesti esikohal. Ja merevägi on meil Läänemere võrdluses….?
Pealveeplatvormide suurusest. Meresõjaajalugu Läänemerel näitab, et siin on sõdinud nii suured kui väikesed laevad. Ja need suurused on suhtelised. Nt Nelsoni lipulaev HMS Victory ei ole Sandownist palju suurem. Väikesed laevad on olnud aerupaadid, galeerid, kahuripaadid jms, mida on kasutatud saarestike varjust Soomes, Roostis, aga ka Taanis. Kui KVÜÕA merejulgeoleku uuringus räägitakse geneerilisest ’väikesest sõjalaevast’, siis selle platvormi pikkus on ca 50-60 m ja see sobib meie rannikuvetesse. Eesti EEZ ulatub teatavasti Läänemere keskossa ja seal ’väikese sõjalaevaga’ 24/7/365 ilma tõttu kohal ei ole. Sealt tuleb ’suur sõjalaev’. Märgin selle uuringu juures veel seda, et suur ei tähenda veel kallimat. Väike, nt Hamina, võib maksta mitu korda rohkem kui suur, nt Knud Rasmussen. Laevaehitusteras on odav ja õhk selle sees tasuta. Hinda määravaks on sensorid-relvad, mis platvormi peal. See aga tähendab, et kombinatsioone, kuhu panna sensor, kuhu relv on palju. Isegi kui relv paigutada veoautole, on vaja platvormi, mis sensori sihtmärgile suhteliselt lähedale viiks ja seda iga ilmaga.
Suured laevad hakkasid Läänemerelt kaduma 1960-1970. aastatel seoses pealveetõrje raketiasjanduse hoogsa arenguga. Tänased VF Balti laevastiku suured ja vanad DD ja FF on pigem Külma sõja igand, kui Balti laevastiku ülesandeks oli Taani väinadest läbi murda ja muu hulgas ka Põhjamerel opereerida.
Meie platvormi-vajaduse defineerib ühelt poolt Põhja-Eesti liigendatud rannik ja Lääne-Eesti saarestik (väike) ning Läänemere keskosa (suur) teiselt poolt. Merelise ohu suund, muide on Süd-West. Peamine tuule suund Läänemerel on samuti SW. Globaalne kliimamuutus on suurendanud tormide sagedust ja tormid on muutunud intensiivsemaks. 20 jalase CMB-ga, millega Lt Agar, RN, VC 1919 Kroonlinna ründas ja ristleja Olegi põhja lasi, tänapäeval suurt midagi enam teha pole.
Kuskil siin keegi juba mainis, et väikeste paatidega on probleemiks ilm. Soome ja Rootsiga eristab meid paraku saarestiku puurus. Kui keegi on Läänemerel ja nt Turu saarestikus seilanud, peaks teadma, et mis iganes ilm on Läänemerel, juba Utö taga oled varjus. Läti, Leedu ja Poolaga eristab meid aga just saarte rohkus. Teiseks, 20 m pisivenele ei saa ei sensoreid ega relvi peale panna, kuna need võtavad ruumi. Relvade all ei pea ma silmas käest lastavaid Browninguid/TT-süsteeme, vaid efektoreid, millega võimalikku vastast mõjutada. See kõik aga ei tähenda, et pisipaadid üldse unustada võiks. Nt Taani merekaitseliidu näitel on sellised väikesed patrull-laevad omal kohal. Lihtsalt enne võime toetama asumist, tuleb see võime luua. Sama mõttekäik kehtib ka kaldal tegutsevate merekaitseüksuste jms kohta.
Lennuvahendid on samuti merekaitse lahutamatu osa. Õhuvägi teatavasti arendab oma An-28 ühe variandina ka MPA-d. Küll aga ei asenda lennuvahend laeva, sest lennukiga ei saa vee peal kohal olla ja õhuvahend peab üsna varsti maanduma. Ehk siis sea power by air power ei ole võimalik, kuigi mõni üksik erand ajaloost on teada. UXV-d on kindlasti tulevikumuusika, aga täna veel mitte. Nende juhtimiseks on teatavasti vaja kasutada elektromagnetspektrit ja seda me paraku ei valda. Lisaks ei ole tehnoloogia veel seal, et neid ka ilma segamata korralikult käitada, näitab minu pisuke praktika.
Kokkuvõttes – kõik siinpakutavad lahendused merekaitsele – jalavägi kadakate vahel, lennuvahendid, droonid jne, on merekaitset toetavad asjad, aga mitte merekaitse võime tuum.
, detailse eksperthinnagu andku nad ise.
