Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Fucs]

Mina sain 1985-1986 autobaasis 3 liigi juhina 120 rbl kätte.
1988 samas autobaasis 2 liigiga sain 140-160 (olenes "tonn/kilomeetritest") rbl kätte.

[ants431]

Igasugu statistika andmeid sellest ajast uskuda on tõesti kergemeelne. Jagan oma mälestusi. Umbes 1957 oli või
25. rbl kg. Pärast raha reformi 3.50 Kunas täpselt hind tõusid. ei mäleta. 1980 oli sealiha 2 rbl kg. Müügile pandi õhtul, et maainimesed ära ei ostaks. 1/ 3 oli kont ja reine 1/3 pekk.
Hea palk oli 200, see on 100 kg sellist liha kuus. Mitu kg
liha saab praegu viletalt elav penskar oma pensi eest?

[Dr.Sci]

Igasugu statistika andmeid sellest ajast uskuda on tõesti kergemeelne. Jagan oma mälestusi. Umbes 1957 oli või
25. rbl kg. Pärast raha reformi 3.50 Kunas täpselt hind tõusid. ei mäleta. 1980 oli sealiha 2 rbl kg. Müügile pandi õhtul, et maainimesed ära ei ostaks. 1/ 3 oli kont ja reine 1/3 pekk.
Hea palk oli 200, see on 100 kg sellist liha kuus. Mitu kg
liha saab praegu viletalt elav penskar oma pensi eest?

Nii 100...150 kg, sõltuvalt lihast. Aga kui ta maksab ära enne oma üüri, kommunaalkulud, side, ravimid, jne, võib küll juhtuda et oma toitu valib ta korvist mille peal silt "Parim enne ületatud". Lihaga analoogselt oli kallis ka šokolaad, samas, piim, leib olid mõistliku hinnaga. Kasvavale sportlasele oli (1982) spordilaagris ette nähtud toidutalonge väärtuses 2.50, (hommikuks .50, lõunaks ja õhtuks 1.00), kui vedas maksti talongist kopikaid tagasi, see läks nagu ikka limonaadi ja jäätise peale, aga palju just järele ei jäänud. Koolilõuna igakuine maksumus oli vist 5 rubla, sealne söök... sellest me ei räägi. Samas oli töölis- ja kolhoosi sööklates pakutav toit mõistliku hinnaga ja normaalne. Aga jah, neid hindu võibki jääma võrdlema ja arutama. Kindlasti oli aga parem see et kui võtsid jalgratta, koera ja sõitsid mõne km kaugusele jõe äärde kalale, ei helisenud natukese aja pärast taskus telefon ja murelik lapsevanem küsis et kus oled, mis teed...

[Veiko Palm]

Trumm on tuntud headuses oma kaunite nõukamälestustega. Küll oli kaunis minevik! Tööinimene (ikka oma kätega) sai head raha, aga nüüd makstakse mullipuhujatele. Püha lihtsameelsus.

Kui Sa natukene viitsiks (kaasa) mõelda, siis saaksid aru, et nõukaajal said kõige rohkem raha ikkagi mullipuhujad - kes see nomenklatuur siis muud oligi? Parteitegelastel olid eripoed ja personaalpensionid ja kõik muu.

Tänapäeval makstakse palju raha näiteks itimeestele, ka nemad teevad ju oma kätega, lihtsalt majanduse struktuur on teine.

[Kriku]

Tegelikult isegi mitte majanduse struktuur, vaid lihtsalt tehnoloogia on edasi arenenud. IT pole suures plaanis mitte millegi poolest erinev näiteks autode käigus hoidmisest. Lihtsalt masinad on peenemad ning lähenetakse neile teistmoodi. Põhiliselt toimib asi ikka nii, et ühed insenerid kavandavad enam või vähem universaalseid sõlmi, teised seda, kuidas need mingiteks konkreetsemateks asjadeks kokku panna, kolmandad seda, kuidas komplekt koha peal töötab. IT puhul on see vahe, et kolmandate poolt toodetud lahendusi on tarkvara näol võimalik üle maailma paljundada, see on kõik. Sellepärast käib mulle närvidele tarkvaratootmise liigitamine teenuste alla. Minu arust on see täielik jama, ilmselgelt on see tööstusharu.

Jah, nutimaailmas on palju igast plutti, ilma milleta läbi saaks, aga sama võib ükskõik millise mugavustoote kohta öelda, luksusest rääkimata.

[Elagu Ukraina]

Trumm on tuntud headuses oma kaunite nõukamälestustega. Küll oli kaunis minevik! Tööinimene (ikka oma kätega) sai head raha, aga nüüd makstakse mullipuhujatele. Püha lihtsameelsus.

Kui Sa natukene viitsiks (kaasa) mõelda, siis saaksid aru, et nõukaajal said kõige rohkem raha ikkagi mullipuhujad - kes see nomenklatuur siis muud oligi? Parteitegelastel olid eripoed ja personaalpensionid ja kõik muu.

Tänapäeval makstakse palju raha näiteks itimeestele, ka nemad teevad ju oma kätega, lihtsalt majanduse struktuur on teine.

Nõukaajal sai tootmistooline, nagu mina, brutona 250+ rubla, aga meister, minu ülemus, umbes 180, neile lisandus mingi preemia, aga ikka said vähem, kui tööline.

[Lemet]

Isand Palm võiks nüüd pisut hinge tõmmata, muidu tuleb sama rumal jutt kui varjendid ainult nomenklatuurile. Nõuk ajal said tõsist raha kaevurid, kalurid, töötegijad Kaug-Põhjas, -Idas, metallurgias etc, etc. Ja märksa suuremat kui nomenklatuur. Päris propagandistijuttu pole kah mõtet kütta. Muidugi võib kõiki neid samuti nomenklatuurina käsitleda. Muideks, minu palk oli 80ndate esimeses otsas poolteist korda suurem kui asutuse partorgil...

[Manurhin]

Ülo Tootsen "Kahe mere vahel ehk omal jõul läbi Venemaa". Ehk reis UAZikuga 1976. aastal Tallinnast Vladivostokki. Tõsiselt hea lugemine. Soovitan soojalt. http://web.archive.org/web/200502240025 ... _vahel.htm

[Kriku]

Isand Palm võiks nüüd pisut hinge tõmmata, muidu tuleb sama rumal jutt kui varjendid ainult nomenklatuurile. Nõuk ajal said tõsist raha kaevurid, kalurid, töötegijad Kaug-Põhjas, -Idas, metallurgias etc, etc. Ja märksa suuremat kui nomenklatuur.

Töö oli väga raske. Hästi ohtlik. Siin on lagi ilus, aga seal võis olla ootamatu geoloogiline rike – peale plahvatust võis kõik see alla variseda. Mitte küll terve, aga 40-50 meetrit tuli sisse. Üks inimene sai surma. Vesi tungis peale – tihti oli vesi üle kummikusääre. Palgad olid küllaltki suured. Võrdluseks nii palju, et tol ajal kooliõpetaja palgad olid 60, äärmisel juhul 70 rubla. Kaevurid, kes töötasid läbinduses, ja need, kes puurisid, nende palgad olid 500-600 piiris kogu aeg. Üks null oli rohkem kui lihtinimesel. Kümme aastat allmaatööd nendes rasketes tingimustes – kümme aastat varem pensionile. Tervisekontroll oli iga aasta. Ja puhkus – kuu aega, mõni päev ka rohkem. Sanatooriumid – Balti merest Musta mereni, kõik olid meie päralt, tasuta.

http://www.vikerkaar.ee/archives/74

Juhtivate NLKP töötajate palgad Nõukogude Liidus 1989. aastal
peasekretär 1500
Poliitbüroo liige 1200
Keskkomitee sekretär 1000
oblastikomitee esimene sekretär 800
oblastikomitee osakonnajuhataja 600
oblastikomitee sektorijuhataja 425
oblastikomitee instruktor 370–380
rajoonikomitee esimene sekretär 550
rajoonikomitee instruktor 305
põhikohaga NLKP algorganisatsiooni sekretär 450 rbl

http://maaja.ee/sellised-olid-hinnad-eesti-nsv-s/

Aga need on ilma ümbrikupalgata.

[Veiko Palm]

Isand Palm võiks nüüd pisut hinge tõmmata, muidu tuleb sama rumal jutt kui varjendid ainult nomenklatuurile. Nõuk ajal said tõsist raha kaevurid, kalurid, töötegijad Kaug-Põhjas, -Idas, metallurgias etc, etc. Ja märksa suuremat kui nomenklatuur. Päris propagandistijuttu pole kah mõtet kütta.

Palun võta vaevaks läbi lugeda Trummi postitus, millele vastasin. Sinu aja kokkuhoiumõttes kopeerin selle siia uuesti

Küll aga on täna saamas suurema rahavoo igasugu mullipuhumise erialad nagu maakler, diiler, mainekujundaja jne - tollal maksti head palja üldiselt ikka millegi käekakatsutava ja raske tegemise eest.

Kui see ei ole ülim lihtsustus (või isegi mineviku ülistamine), siis mina ... noh, mida iganes, ei viitsigi midagi välja mõelda.

Mina, kallis inimene, ei ole propagandist, kuid minevikule ja seda eriti meie nõukogudeminevikule tuleb alati vaadata analüüsiva pilguga. Mida osad foorumlased ilmselgelt ei tee. Kõike ei saa võtta puhta kullana. Ja kordan veelkord üle - minu siin teemas kirjutamise mõte ei ole näiteks Trummi ümber veenda. See oleks mõttetu ja tulutu üritus. Mina lihtlabaselt ei soovi mitte kuskil näha seda tagasihiilivat nõukaihalust. Või tegelikult isegi laiemalt - tagasihiilivat minevikuihalust. Aga mida ma siin ikka vahutan, hakkangi end propagandistina tundma.

[Veiko Palm]

Nõukaajal sai tootmistooline, nagu mina, brutona 250+ rubla, aga meister, minu ülemus, umbes 180, neile lisandus mingi preemia, aga ikka said vähem, kui tööline.

Ja mida see näide näitab? Minust saavad kaitseväes päris mitmed inimesed igakuiselt rohkem raha. Suur osa neist on "töölised" tänapäeva mõttes (st ei juhi nad kedagi ega midagi). Ja mida me võime sellest siis järeldada?

[Kapten Trumm]

Mina, kallis inimene, ei ole propagandist, kuid minevikule ja seda eriti meie nõukogudeminevikule tuleb alati vaadata analüüsiva pilguga. Mida osad foorumlased ilmselgelt ei tee. Kõike ei saa võtta puhta kullana. Ja kordan veelkord üle - minu siin teemas kirjutamise mõte ei ole näiteks Trummi ümber veenda. See oleks mõttetu ja tulutu üritus. Mina lihtlabaselt ei soovi mitte kuskil näha seda tagasihiilivat nõukaihalust. Või tegelikult isegi laiemalt - tagasihiilivat minevikuihalust. Aga mida ma siin ikka vahutan, hakkangi end propagandistina tundma.

Antud nõukanomeklatuuri näide on väheväärtuslik, parteinomeklatuura moodustas lihtsalt töötava seltskonna hulgast kaduvväikese %. Rajoonikomitee I sekretär oma 550 rublase palgaga oli ju üksainus terve rajooni peale (kus elas nt 100 000 inimest). Täna on igasugu audiitorite, advokaatide, mainekujundajate, diilerite jne osakaal kaugelt suurem. Selliste, faktiliselt vildakal alusel püsivate näidetega sa tegelikult kaldud ise propagandasse, milles sa teisi süüdistad. Nagu sa tsiviilkaitse teemas tõid kohe sujuvalt mängu sunnitöölaagrid, milles nagu hiljem selgus, niipalju rahvast ei istunudki, kui arvatakse. Sestap ma arvan, et ka Lagle Pareki memuaarid pole kuigi faktitruud.

[Lemet]

rajoonikomitee instruktor 305
põhikohaga NLKP algorganisatsiooni sekretär 450 rbl

Puhake jalga, kui rajoonikomitee instruktor sai 350, siis ei saa algorgnisatsiooni sekretär mingi vindiga 450.

Tööinimene (ikka oma kätega) sai head raha, aga nüüd makstakse mullipuhujatele. Püha lihtsameelsus.

Kui Sa natukene viitsiks (kaasa) mõelda, siis saaksid aru, et nõukaajal said kõige rohkem raha ikkagi mullipuhujad - kes see nomenklatuur siis muud oligi? Parteitegelastel olid eripoed ja personaalpensionid ja kõik muu.

See ongi see propagandistlik jura, isand Palm. Mina elasin tänu oma kätele kenasti toona ja elan ka täna. Mis vähimalgi määral ei tähenda, et ma toonaseid aegu tagasi igatseksin. Ja nagu tähendatud- toona meie asutuses ringiaelenud mullipuhujatest sain ma ikka kõvasti rohkem.

[Kapten Trumm]

Mina mäletan ka, et selles (vist näidis-)kolhoosis, kus ma kõplaga oma esimesed rublad teenisin, oli üksainus partorg. Personali aga oli seal üle 300 inimese ja suveperioodil hooajatöödel (malevad) veel rohkemgi. Põhiliselt liht- ja oskustöölised, lüpsjad, karjatalitajad, traktoristid. Agronoome oli minuteada kokku kolm (pea- ja kaks "tavalist"), kolhoosi esimes üks. Kontor oli suhteliselt pisike, kokku vist 20 inimese tuuris (palgapäeval sai seal käidus sularahas palgal järgi). Erilist parteinomeklatuurat seal ei paistnud. See nomeklatuura asus peamiselt rajoonikeskuse parteikomitees, kus oli tõesti eraldi maja neil. Täitevkomitee aga polnud parteiaparaat - pigem linna- ja maavalitsuse ühend, mis tegeles praktiliste asjadega.

Ahjaa, kolhoosiesimehel oli Volga. Selline salativärvi, Koerus vanarauast reanimeeritud pann, mis rohkem asus töökojas kanalil, kui sõitis. Peaagronoom sõitis Nivaga, tavaline agronoom Uaz-iga ja partorg käis jala. Partorgi ülesandeks oli peale hingede püüdmise ka organiseerida personali meelelahutust. Kolhoosi esimees on tänini põllumajandusäris tegev ning aktiivne kaitseliitlane, küllap siis väga punane sisult polnud.

Mulle kolhoositöö ja malevatöö põllul ei meeldinud. Ehitusel meeldis rohkem. Teenis paremini ja polnud nii piinarikas.

Lemetile extra - pole vaja ärrituda. Lihtsalt toda perioodi on meil moekas käsitleda läbi teatud, tihtipeale memuaarkirjanduse või kuulujuttude, loodud prisma. Seepärast ka lähimal uurimisel ei osutunud vett pidavaks nomeklatuurivarjendite, vanglariigi ega muud kontseptsioonid ja arvan nii kogemuse põhjal, et küllap ka suurearvuline parteinomeklatuura ei leia kinnitamist.

[Lemet]

a palk oli 200, see on 100 kg sellist liha kuus. Mitu kg
liha saab praegu viletalt elav penskar oma pensi eest?

Mingi koomuskinurk...aiast sujuvalt aiaauku. 80ndatel oli keskmine PINSS ikka kõvasti vähem kui 200, parimal juhul said 132 rubla, keskmine jäi sinna 70-90 vahele. Tänasel päeval on hea PALK 2000+ euri kätte, palju selle eest sealiha saab? Lihtne tehe- 2000 : 3,5ga= 571 kilo. Võrrelge ikka õigeid asju, mitte ärge uisutage U-duurist puukuuri...