Surnuks tulistatud Jaanuse pere viis politsei kohtusse.Tsiteeri:
Postimehe teada ei lepi lähedased politsei sisekontrolli otsusega.
Tunamullu Vabaduse väljakul patrulli poolt surnuks tulistatud Jaanus Käärmanni perekond pöördus politsei- ja piirivalveameti vastu kohtusse. Varem üritasid lähedased kõikvõimalike vahendite abil vaidlustada prokuratuuri väljastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
2017. aasta 30. oktoobril paljajalu, meeltesegaduses, kaks kööginuga käes, sõnagi lausumata patrulli poole tormanud Jaanus Käärmann hukkus põhimõtteliselt kogu Eesti rahva silme all. Avalikus kohas lahti rullunud traagilist juhtumit filmiti arvukate nurkade alt. Seetõttu tekitas tulistamine emotsionaalseid vaidlusi esimesest päevast peale, pannes inimesi küsima, kas politsei reageeris õigesti. Tuleb välja, et Tallinna halduskohtu kinniste uste taga vaieldakse siiani.
«Saan kinnitada, et hukkunu lähedased on esitanud politsei- ja piirivalveameti vastu kaebuse,» kinnitab politsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldt. Postimehe teada arutab halduskohus vaidlust neljapäeval. «Hetkel on seis selline, et asja arutamine on kavandatud kinnisel kohtuistungil. Lahendini on plaanitud jõuda enne suvepuhkuste algust, eeldatavasti juunikuus,» lisab halduskohtute pressiesindaja Anneli Vilu.
Asja sisu kohta infot ei jagata
Kuna tegemist on delikaatse juhtumiga, ei anna rohkem infot ajakirjandusele politsei, kohus ega lähedased. Käärmanni perekonda – kuhu kuulub ka Eesti edukaima iduettevõtte Transferwise’i asutaja Kristo Käärmann – esindab tippjurist, advokatuuri esimees Jaanus Tehver. «Oma klientide soovil ma kõnealust teemat ei kommenteeri,» ütleb ta.
See, et kaebust menetleb halduskohus, viitab asjaolule, et vaidlustatud on konkreetne haldusakt ehk lihtsamalt öeldes otsus, mille on väljastanud politsei- ja piirivalveamet. Postimehele teadaolevalt heidavad Käärmanni pereliikmed politseile ette sisekontrolli otsust sündmusele reageerijaid mitte kuidagi vastutusele võtta. Kahjuraha nad ei nõua.
Iga sellise juhtumi järel alustab politsei tuletaktika analüüsi, et jõuda selgusele, kas relva kasutamine oli õigustatud. Nii ka seekord. Analüüsi kaasati sõltumatuid eksperte, näiteks kaitseväest. Eksperdikomisjon leidis, et tule avamine oli õigustatud, ning seejärel otsustas politsei sisekontroll, et ametnike tegevust ei ole vaja eraldi kriminaalkorras uurida.
Sellega Käärmanni lähedased ei leppinud. Näiteks teoreetiliselt oleks patrull võinud kasutada varustusse kuuluvat pikka teleskoopnuia. Teiseks, kui politsei tavavarustusse kuuluks elektrišokirelv, oleks just selle kasutamine aidanud säästa Käärmanni elu. Politsei põhjendas, et otsuse langetas patrull olukorras, kus ohus oli nii teiste inimeste kui ka patrulli enda elu.
Nii nagu politsei sisekontroll, on ka Põhja ringkonnaprokuratuur ametnike käitumist eraldi analüüsinud ning kinnitanud, et politseinike tegevus oli õiguspärane. Seetõttu lõpetati mullu vastav kriminaalmenetlus, millekohane otsus samuti toona kohtusse jõudis.
Prokuratuur: teist vahendit polnud
Põhja ringkonnaprokuratuuri menetluses esitas arvamuse näiteks kohtuarst-psühhiaater, kelle hinnangul esines politseiametnikke rünnanud mehel süvenev psüühikahäire, mistõttu oli tal kõrge risk ennast ja teisi inimesi ohustavaks käitumiseks. Samuti leidis kohtuarst-psühhiaater, et sellise inimese käitumine ei ole korrigeeritav väliste stiimulite, nende seas sõnaliste pöördumiste ja hoiatusmeetmete (politsei tulistas hoiatuseks kolm korda õhku) mõjul. Prokuratuur põhjendas, et tegemist oli väga kiiret otsustamist nõudva üliohtliku olukorraga, kus enda elu kaitseks ei oleks olnud võimalik muud vahendit valida.
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus väljastati 2018. aasta märtsis, kuid selle jõustumine lükkus aina edasi, sest lähedased kaebasid otsuse riigiprokuratuuri ning sealt edasi ringkonnakohtusse.
Vaidlustus jäi mõlemal korral rahuldamata.