www.militaar.net

Juhtusin Jakobi tänaval ülikooli lähedal nägema manöövrit, mille eesmärk võis olla jälitajate maharaputamine. Tüüp peatus. Ootas, kuni oma autost välja roninud patrull temani jõudis. Siis kiirendas ja kadus lähima nurga taha.

Postimehe teada ei lepi lähedased politsei sisekontrolli otsusega.

Tunamullu Vabaduse väljakul patrulli poolt surnuks tulistatud Jaanus Käärmanni perekond pöördus politsei- ja piirivalveameti vastu kohtusse. Varem üritasid lähedased kõikvõimalike vahendite abil vaidlustada prokuratuuri väljastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.

2017. aasta 30. oktoobril paljajalu, meeltesegaduses, kaks kööginuga käes, sõnagi lausumata patrulli poole tormanud Jaanus Käärmann hukkus põhimõtteliselt kogu Eesti rahva silme all. Avalikus kohas lahti rullunud traagilist juhtumit filmiti arvukate nurkade alt. Seetõttu tekitas tulistamine emotsionaalseid vaidlusi esimesest päevast peale, pannes inimesi küsima, kas politsei reageeris õigesti. Tuleb välja, et Tallinna halduskohtu kinniste uste taga vaieldakse siiani.

«Saan kinnitada, et hukkunu lähedased on esitanud politsei- ja piirivalveameti vastu kaebuse,» kinnitab politsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldt. Postimehe teada arutab halduskohus vaidlust neljapäeval. «Hetkel on seis selline, et asja arutamine on kavandatud kinnisel kohtuistungil. Lahendini on plaanitud jõuda enne suvepuhkuste algust, eeldatavasti juunikuus,» lisab halduskohtute pressiesindaja Anneli Vilu.

Asja sisu kohta infot ei jagata

Kuna tegemist on delikaatse juhtumiga, ei anna rohkem infot ajakirjandusele politsei, kohus ega lähedased. Käärmanni perekonda – kuhu kuulub ka Eesti edukaima iduettevõtte Transferwise’i asutaja Kristo Käärmann – esindab tippjurist, advokatuuri esimees Jaanus Tehver. «Oma klientide soovil ma kõnealust teemat ei kommenteeri,» ütleb ta.

See, et kaebust menetleb halduskohus, viitab asjaolule, et vaidlustatud on konkreetne haldusakt ehk lihtsamalt öeldes otsus, mille on väljastanud politsei- ja piirivalveamet. Postimehele teadaolevalt heidavad Käärmanni pereliikmed politseile ette sisekontrolli otsust sündmusele reageerijaid mitte kuidagi vastutusele võtta. Kahjuraha nad ei nõua.

Iga sellise juhtumi järel alustab politsei tuletaktika analüüsi, et jõuda selgusele, kas relva kasutamine oli õigustatud. Nii ka seekord. Analüüsi kaasati sõltumatuid eksperte, näiteks kaitseväest. Eksperdikomisjon leidis, et tule avamine oli õigustatud, ning seejärel otsustas politsei sisekontroll, et ametnike tegevust ei ole vaja eraldi kriminaalkorras uurida.

Sellega Käärmanni lähedased ei leppinud. Näiteks teoreetiliselt oleks patrull võinud kasutada varustusse kuuluvat pikka teleskoopnuia. Teiseks, kui politsei tavavarustusse kuuluks elektrišokirelv, oleks just selle kasutamine aidanud säästa Käärmanni elu. Politsei põhjendas, et otsuse langetas patrull olukorras, kus ohus oli nii teiste inimeste kui ka patrulli enda elu.

Nii nagu politsei sisekontroll, on ka Põhja ringkonnaprokuratuur ametnike käitumist eraldi analüüsinud ning kinnitanud, et politseinike tegevus oli õiguspärane. Seetõttu lõpetati mullu vastav kriminaalmenetlus, millekohane otsus samuti toona kohtusse jõudis.

Prokuratuur: teist vahendit polnud

Põhja ringkonnaprokuratuuri menetluses esitas arvamuse näiteks kohtuarst-psühhiaater, kelle hinnangul esines politseiametnikke rünnanud mehel süvenev psüühikahäire, mistõttu oli tal kõrge risk ennast ja teisi inimesi ohustavaks käitumiseks. Samuti leidis kohtuarst-psühhiaater, et sellise inimese käitumine ei ole korrigeeritav väliste stiimulite, nende seas sõnaliste pöördumiste ja hoiatusmeetmete (politsei tulistas hoiatuseks kolm korda õhku) mõjul. Prokuratuur põhjendas, et tegemist oli väga kiiret otsustamist nõudva üliohtliku olukorraga, kus enda elu kaitseks ei oleks olnud võimalik muud vahendit valida.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus väljastati 2018. aasta märtsis, kuid selle jõustumine lükkus aina edasi, sest lähedased kaebasid otsuse riigiprokuratuuri ning sealt edasi ringkonnakohtusse.

Vaidlustus jäi mõlemal korral rahuldamata.

Püüdes mõista lähedaste kaotusvalu ei oska aru saada sellest protsessimisest ning kohtus vaidlemise mõttest – mida sellega saavutada tahetakse?

EV võiks ja peaks oma kodanikest hullud, skisod jm vaimse tervisega pahuksis olevad patsiendid paigutama ravi- või hooldeasutustesse, kus on tagatud ravi katkematus ning järelvalve.

Olles näinud neid videosid ja kui oleks oma lähedane olnud, ning asi rahaliselt võimalik nõnda, et mujalt pigistama ei hakkaks, ilmselt kotiks isegi. Kulminatsioonile eelnenud politseinike verbaalne väljendusviis lihtsalt tekitas sellise soovi. Sama case, nagu mõni võib üheainsa öeldud lause läbi teisele väga vastikuks muutuda. Ilmselt ka mina siin, oma äsjase jutuga

. Kuidas nemad suudavad? .

Hulle, skisosid ja vaimse tervisega pahuksis olevaid" patsiente on rohkem kui akf Fucs isegi kahtlustada oskab. Mõned on täitsa diagnoosimata, aga oskavad oma lähikonna elu põrguks teha (näiteks isiksusehäired, üks hullemaid neist nartsissistlik häire). Ei ole võimalik ega mõttekas neid kõiki raviasutustesse sulgeda, kustkohast selleks personal ja ressursid võetakse. Ja psühhoos on midagi, mis võib tabada igaüht, ei ole see midagi jälle "nende teiste" (peaasi, et mite ainult meie) teema. Skisofreenia ei tähenda, et inimene oleks ühiskonnale ohtlik. Psüühikahäirega inimesed muutuvad harva vägivaldseks. Tean inimest, kellel on diagnoositud paranoidne skisofreenia, on korduvate psühhoosi episoodidega haiglas viibinud (peamiselt seetõttu, et hakkab uskuma, nagu oleks ta terve ja ei võta enam ravimeid ning siis tekib psühoos uuesti), aga tegemist kõige intelligentsema, sõbralikuma ja vägivallatuma inimesega.

Meedikud puutuvad psüühikahäiretega inimestega kokku iga päev, aga on relvastamata, taserist rääkimata. Kuidas nemad suudavad? Arvate, et ei teki selliseid situatsioone, kui miskitmoodi relvastatud (noaga, mööbliesemega, klaasikilluga) patsient jookseb nende suunas? Narkomaan, kes vajab uut doosi, käib lamenti löömas, et psühhotroopseid ravimeid saada? Mul on väga, väga kahju inimesest, kes hukkus Vabaduse väljakul. Me ei ela USAs ega mõnes Hollywoodi märulifilmis, vaid Eestis.

Tulirelvast end maha lasta ähvardanud joobes mees avas politseinike suunas tule ning lasi seejärel iseennast. Politseinikud viga ei saanud, end tulistanud mehe seisund on raske.

Täna hommikul kella 5 paiku sai häirekeskus teate, et Tartumaal eramus ähvardab joobes 59-aastane mees end tulirelvast lasta.

PPA politseimajor Kaupo Martihhin kirjeldas, et relvaga seotud juhtumile, kus oli kõrgendatud oht inimese elule ja tervisele, reageerisid kiirreageerijad. «Kohale saabunud politseinike eesmärk oli meest takistada endale viga tegemast, kui sündmused võtsid äkki ootamatu pöörde. Politseinikud sisenesid kilbi varjus koridori ning teisel korrusel end varjanud mees tegi politseinike suunas tulirelvast mitu lasku. Õnneks need politseinikke ei tabanud,» kirjeldas politseimajor.

Martihhin lisas, et korrakaitsjad tegid kohe ründe tõrjumiseks vastu kaks lasku, mis samuti ei tabanud. «Mees sulges end tuppa ning kostus järgmine lask. Politseinikud leidsid toast laskehaavaga mehe, kes oli end tulistanud. Mees viidi haiglasse, tema seisund on väga raske,» vahendas politseimajor.

Politsei selgitas, et mehel relvaluba ei ole, relva päritolu on selgitamisel. Selle juhtumi kõik täpsemad üksikasjad selgitatakse käimasolevas kriminaalmenetluses.

Meil käib täna ullikeste isoleerimine ehk hullumaja kinnisesse osakonda paigutamine läbi kole pika kohtu kadalipu (et oleks tagatud põhiseaduse ja isikuvabaduste kaitse). Selle kõrvalmõju ongi tänaval ringi laskvad ullikesed, kes pole kas piisavalt ohtlikud või kelle puhul puudub piisavalt kõnekas tegu ja sellega asjasthuvitatud osapoole (nt politsei) huvi seda kohtukadalippu läbida, las ullikesed jooksevad. Lihtsalt diagnoosi alusel kedagi meil kinnisesse osakonda ei panda - kui pole asja kohtus ajajat, siis võivadki ohtlikud hullud tänaval ringi lasta.

Järgmine juhtum, kus politsei pidi relva kasutama. Õnneks, mitte fataalselt.