Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Uaziku sarnase konseptsiooniga autosid tehti ka kapitalistide juures ja mitte väga ammu. Võimalik, et on kuskil ka täna tootmises.
Mul endal on üks Ford Ranger, tuntud ka Mazda 2500 nime alla ja tehnilised lahendused ja läbivus on Uazikule sarnased. Esisilla rummulukud keerati eelmisel mudelil käsitsi sisse, uuemal käib elektrilülitiga. Keskdifrit pole ja difrilukkusid ka mitte. Tagasilda on piiratud libisemisega differ pandud (asi seegi).
Rattareduktorite mõte võib olla nii kliirensi tõstmine kui ülekande muutmine. Belarusi esisillal on reduktorid ilmselgelt kliirensi tõstmiseks kuid teisel traktoril , T-150 K-l , ainult ülekande muutmiseks. MAZ-il oli samuti rattareduktoritega tagasild mis kliirensile midagi juurde ei andnud.
Militaar-Uaziku 8 cm kõrgema kliirensi oleks vist kätte saanud ka ilma rattareduktoriteta. Seda juhul kui peaülekandes oleks hüpoidhammasrattaid kasutatud. Hüpoidülekandel ei ole vedav ja veetav telg samal tasapinnal ja silmaga vaadates on peaülekande korpus risti pooleks lõigatud muna kujuline. Kui vedav võll tuleb korpuse alumisse otsa muutub kliirens seeläbi suuremaks.
Samas aga on niisuguseid hammasrattaid keerulisem teha ja iga masuut peaülekande õliks ei sobigi.
Krt seda tea, kas kokkuvõttes need uaziku rattareduktorid üldse mingi majandusliku säästu andsid, sest liikuvaid ja kuluvaid osi oli rohkem. Roiskuvas läänes kasutatakse minumeelest sellise mõnesentimeetrise efekti saamiseks üldjuhul rattareduktorite asemel hüpoidülekannet.
Mul endal on üks Ford Ranger, tuntud ka Mazda 2500 nime alla ja tehnilised lahendused ja läbivus on Uazikule sarnased. Esisilla rummulukud keerati eelmisel mudelil käsitsi sisse, uuemal käib elektrilülitiga. Keskdifrit pole ja difrilukkusid ka mitte. Tagasilda on piiratud libisemisega differ pandud (asi seegi).
Rattareduktorite mõte võib olla nii kliirensi tõstmine kui ülekande muutmine. Belarusi esisillal on reduktorid ilmselgelt kliirensi tõstmiseks kuid teisel traktoril , T-150 K-l , ainult ülekande muutmiseks. MAZ-il oli samuti rattareduktoritega tagasild mis kliirensile midagi juurde ei andnud.
Militaar-Uaziku 8 cm kõrgema kliirensi oleks vist kätte saanud ka ilma rattareduktoriteta. Seda juhul kui peaülekandes oleks hüpoidhammasrattaid kasutatud. Hüpoidülekandel ei ole vedav ja veetav telg samal tasapinnal ja silmaga vaadates on peaülekande korpus risti pooleks lõigatud muna kujuline. Kui vedav võll tuleb korpuse alumisse otsa muutub kliirens seeläbi suuremaks.
Samas aga on niisuguseid hammasrattaid keerulisem teha ja iga masuut peaülekande õliks ei sobigi.
Krt seda tea, kas kokkuvõttes need uaziku rattareduktorid üldse mingi majandusliku säästu andsid, sest liikuvaid ja kuluvaid osi oli rohkem. Roiskuvas läänes kasutatakse minumeelest sellise mõnesentimeetrise efekti saamiseks üldjuhul rattareduktorite asemel hüpoidülekannet.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Mina olen mõlemat UAZ-iku versiooni kasutada saanud ja sõjaväe oma oli tunduvalt parema läbivusega. Ausalt, seal polnud enam tunnetuse küsimus, vaid selge vahe, reduktoritega masin ronis nagu loom ja läks sellisest soost läbi, kuhu tavalise UAZ-ga poleks kuidagi ronida julgenud. Aga eks omad limiidid olid temalgi ja nagu öeldakse, on hea ja kehva maastikuläbivusega autode vahe selles, et hea läbivusega autole on pikem maa traktoriga järele sõita, mis ta mudast välja aitab tõmmata.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Uazil polegi keskdiferentsiaali, sestap ei saa seal olla ka lukku. Sildades aga lukkusid pole kunagi olnud (ka netis vaadates tundus, et ka sõjaväe versioonil ei olnud). Väikestest maasturitest oli tagasilla lukustusega Luaz. Mõlemas sillas lukkudega oli vähim auto Gaz-66. Keskdiferentsiaali lukustusega on nt Niva (kuid ilma sildade lukustuseta). Tõsi, kuna Niva kasutab Ziguli sildasid, siis osavnäpud on suutnud nt Eestis sinna panna nt tagasilla piiratud libisemisega difri, mida kasutatakse ralliautodel ja mida venes on võimalik osta.difri lukku ei olnud
Uazi nelivedu on kõige lihtsam võimalikum- lihtsalt "olukorda" maastikul sattudes tuleb lülitada esisild kangist sisse ja see vedu on "jäik", st esi- ja tagasillad pöörlevad samakiiresti, sestap seda saab kasutada ainult pehmel või libedal maastikul. Katse sellega kiilasjäisel teel sõita toob tõenäoliselt kaasa esimeses kurvis otse mineku (sest jõuülekanne ei võimaluda sildadel pöörelda eri kiirusega).
Niva on Uazist ja Luazist märksa arenenum (omal ajal peeti parimaks taoliseks autoks, aga see oli väga ammu), seal on nimelt pidev nelivedu, mootor veab läbi keskdifri mõlemat silda kogu aeg ja sestap pole seal võimalik ootamatult sattuda kuskile poriauku tagaveoga. Juht saab kangist keskdifri lukustada ja teisest kangist panna aeglusti aeglasele käigule.
Niva peaks olema ühtlasi ainus auto, millega NSVL on suutnud turgu üllatada - tegi oli nimelt maailmas esimese taolises hinnaklassis autoga, kus džiibi maastikuvõime oli kombineeritud sõiduauto mugavusega (oma aja kontekstis mõistagi). Mujal tehti toona veel presentkatusega taolise suurusega autosid.
Päris esimene absoluutskaalal ta siiski ei ole, kõvasti kallima hinnaga oli olemas varem Range Rover (1970, Niva tuli 1977), kuid nt Suzuki Jimny pakkus toona Uazi tasemel mugavusi ja Vitara tuli 11 a hiljem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Taoliste masinate esimene takistus on tavaliselt "sildadele jäämine", mööda maapinda käivad sillad loovad lisatakistuse liikumisel ja võivad jääda mõne takistuse (kivi, känd) taha lihtsalt kinni. Lisaks tuli Uazi loojatel arvestada ka "rindeteedega", kus märksa suurema kliirentsiga sõjaväe veokid on rööpad sisse sõitunud ja kui sa seal sõita ei suuda, siis pole sul autost kasu.Troll kirjutas:Mina olen mõlemat UAZ-iku versiooni kasutada saanud ja sõjaväe oma oli tunduvalt parema läbivusega. Ausalt, seal polnud enam tunnetuse küsimus, vaid selge vahe, reduktoritega masin ronis nagu loom ja läks sellisest soost läbi, kuhu tavalise UAZ-ga poleks kuidagi ronida julgenud. Aga eks omad limiidid olid temalgi ja nagu öeldakse, on hea ja kehva maastikuläbivusega autode vahe selles, et hea läbivusega autole on pikem maa traktoriga järele sõita, mis ta mudast välja aitab tõmmata.
Sõjaväe Uazil olid ka teise mustriga (maastiku-) rehvid, tavaline Uaz oli aga nn universaalmustriga rehvidega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tal olid iseblokeeruvad diffrid. Mingi suht huvitav lahendus oli - sõrmed liikusid mööda lainelist soont, väikeste rataste kiiruste erinevuse puhul jõudisd sõrmed soont järgida aga kui kiiruste erinevus kasvas suurmaks hakkasid sõrmed teist pooltelge kaasa vedama.. Olen ise sellist näinud Volga Gaz-24 ringrajaautol kasutuses.Troll kirjutas:Mina olen mõlemat UAZ-iku versiooni kasutada saanud ja sõjaväe oma oli tunduvalt parema läbivusega. Ausalt, seal polnud enam tunnetuse küsimus, vaid selge vahe, reduktoritega masin ronis nagu loom ja läks sellisest soost läbi, kuhu tavalise UAZ-ga poleks kuidagi ronida julgenud. Aga eks omad limiidid olid temalgi ja nagu öeldakse, on hea ja kehva maastikuläbivusega autode vahe selles, et hea läbivusega autole on pikem maa traktoriga järele sõita, mis ta mudast välja aitab tõmmata.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Vist selline differ oli ka saksa sõjaaegsel amfiib Wolksvagenill.AMvA kirjutas: ..........................................
Tal olid iseblokeeruvad diffrid. Mingi suht huvitav lahendus oli - sõrmed liikusid mööda lainelist soont, väikeste rataste kiiruste erinevuse puhul jõudisd sõrmed soont järgida aga kui kiiruste erinevus kasvas suurmaks hakkasid sõrmed teist pooltelge kaasa vedama.. Olen ise sellist näinud Volga Gaz-24 ringrajaautol kasutuses.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
No milla need venelased ise midagi välja on mõelnud?ants431 kirjutas:Vist selline differ oli ka saksa sõjaaegsel amfiib Wolksvagenill.AMvA kirjutas: ..........................................
Tal olid iseblokeeruvad diffrid. Mingi suht huvitav lahendus oli - sõrmed liikusid mööda lainelist soont, väikeste rataste kiiruste erinevuse puhul jõudisd sõrmed soont järgida aga kui kiiruste erinevus kasvas suurmaks hakkasid sõrmed teist pooltelge kaasa vedama.. Olen ise sellist näinud Volga Gaz-24 ringrajaautol kasutuses.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tõepoolest. Ratas võeti vist kasutusele Sumeris, vibu-nool esimesena krt teab kus, õhkrelvad Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, paber Hiinas, püssirohi, raketid, siid Hiinas, kasutusel olev numbrisüsteem Araabias, jne... Venelased on kõik selle tehnoloogia varastanud juba ammu enne seda kui nad venelased olid...AMvA kirjutas:No milla need venelased ise midagi välja on mõelnud?ants431 kirjutas:Vist selline differ oli ka saksa sõjaaegsel amfiib Wolksvagenill.AMvA kirjutas: ..........................................
Tal olid iseblokeeruvad diffrid. Mingi suht huvitav lahendus oli - sõrmed liikusid mööda lainelist soont, väikeste rataste kiiruste erinevuse puhul jõudisd sõrmed soont järgida aga kui kiiruste erinevus kasvas suurmaks hakkasid sõrmed teist pooltelge kaasa vedama.. Olen ise sellist näinud Volga Gaz-24 ringrajaautol kasutuses.
Muideks oli NSVL-is olemas seltsimehelik kohus ja avalik hukkamõist ajakirjanduse vahendusel... Tuleb välja et see oli hea, sest me pöördume sinnasamma tagasi.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Mis sa nüüd tahtsid öelda?Dr.Sci kirjutas:Tõepoolest. Ratas võeti vist kasutusele Sumeris, vibu-nool esimesena krt teab kus, õhkrelvad Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, paber Hiinas, püssirohi, raketid, siid Hiinas, kasutusel olev numbrisüsteem Araabias, jne... Venelased on kõik selle tehnoloogia varastanud juba ammu enne seda kui nad venelased olid...AMvA kirjutas:
No milla need venelased ise midagi välja on mõelnud?
Muideks oli NSVL-is olemas seltsimehelik kohus ja avalik hukkamõist ajakirjanduse vahendusel... Tuleb välja et see oli hea, sest me pöördume sinnasamma tagasi.
See, kuidas sa oma kaabulise iidoli teemat igasse teemasse üritad mätsida ei ole eriti huvitav. Aga vastavalt foorumi omaniku soovile ma seda siin edasi ei lahka.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Muidu Volga-tüüpi mootoritel erinevad 76 ja 93 bensiiniga töötavad versioonid erineva plokikaane poolest. Muid erinevusi vähemalt Volgal ei ole (aga Uazil võib siiski olla…). Seetõttu on neid mootoreid suhteliselt lihtne upgradeda kõrgemaoktaanilisele bensiinile.sai kasutada Volga ning "villise" mootorit, kuid alatasa oli probleem sellega, et erinevate mudelite "nõksud" ei lasknud sageli juppe vahetada (näiteks mootoriploki ümberlappamisel üritati vana õlipump tagasi panna, kuid pumbast ja plokist tulevate õli "tagaslöögi" kanalite otsad oli nihkes...)
Seda on hea teada, kui taoline auto on - 76 bensiini meil ei müüda enam, 95 bensiini kasutamine koos kõrgema surveastmega annab veits lisahobujõudusid. Sõltuvalt kasutatavatest kollektoritest ja karburaatoritest, võib lisajaksu tekkida 15-20 hobuse jagu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
No pelgalt kõrgemaoktaaniline bensiin nüüd vast küll nii palju hobuseid juurde ei anna. Kui mootor "üle käia" ja nt. kaks karpat või koguni sissepurse peale panna, siis küll. Ja sel juhul saab neid obeseid märksa rohkemgi. Oma silmaga olen näinud nt. väidetavalt 800 (sic!) hj-ni forsseeritud Mosset (412 mootoriga) Raadil kiirendusvõistlusel. See oli 2002. a. sügisel. Pandi Chevrolet Camaroga joonele, Chevy lasi väljalaskekollektori puruks, aga Mossele järele ei jõudnud. Moskvitši terasest väntvõll kannatab selliseid ekstreemsusi, no vähemalt mingi piirini, Žiguli oma on malmist ja nii metsikut kohtlemist ei talu.Kapten Trumm kirjutas:
Seda on hea teada, kui taoline auto on - 76 bensiini meil ei müüda enam, 95 bensiini kasutamine koos kõrgema surveastmega annab veits lisahobujõudusid. Sõltuvalt kasutatavatest kollektoritest ja karburaatoritest, võib lisajaksu tekkida 15-20 hobuse jagu.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
See oli sommide Tappajamosse, mudel 2140.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Just, seesama. Kui ma õigesti mäletan, siis Toyota Hiace tagasilla ja Fiat Mirafiori käigukastiga.Kirs kirjutas:See oli sommide Tappajamosse, mudel 2140.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Isemõtleva esisillaga oli ka venelaste traktor T-40 (liitega AM vms). Ma nii karmi tehnikaga ei tegelenud ja ei mäleta kas ta lülitas vajadusel ise esisilla sisse või blokeeris seal difri ära. Vajadus tekkis siis kui tagarattad läbi hakkasid libisema.
Seda traktorit tunti ka "joodiku rõõmu" nime alla. Käima läks elektristarterist . Üldiselt olid selle aja traktorid käivitusmootoritega ja nendega opereerimine oli isegi kaine peaga korralik tuumafüüsika. Mootor õhkjahutusega - midagi ei juhtu kui talveõhtul istung pikemaks venib ja ununeb ööseks vesi välja lasta. Ja isetoimetav esisild, Kui traktor tunneb et hakkab kinni jääma võtab ise abinõud tarvitusele ja on üldse peaaegu nagu hobune kes ilma juhtimata kõrtsist koju oskab viia.
Seda traktorit tunti ka "joodiku rõõmu" nime alla. Käima läks elektristarterist . Üldiselt olid selle aja traktorid käivitusmootoritega ja nendega opereerimine oli isegi kaine peaga korralik tuumafüüsika. Mootor õhkjahutusega - midagi ei juhtu kui talveõhtul istung pikemaks venib ja ununeb ööseks vesi välja lasta. Ja isetoimetav esisild, Kui traktor tunneb et hakkab kinni jääma võtab ise abinõud tarvitusele ja on üldse peaaegu nagu hobune kes ilma juhtimata kõrtsist koju oskab viia.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ajakirjanduse andmetel veel stand. sisuga (e. tehase surveastmega) ning kaheastmelise ülelaadimisega. Mootoreid pidavat ikka minema, (loogiline ka) aga kuna neid oli isegi Soomes piisavalt saada siis tõsisemaid ümberehitusi teha ei peetud vajalikuks.Manurhin kirjutas:Just, seesama. Kui ma õigesti mäletan, siis Toyota Hiace tagasilla ja Fiat Mirafiori käigukastiga.Kirs kirjutas:See oli sommide Tappajamosse, mudel 2140.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Google [Bot] ja 11 külalist