www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 14 Okt, 2019 16:46

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 769 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 30 Apr, 2019 9:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Juul, 2015 15:17
Postitusi: 152
Rääkides mürskude tõrjumisest :D

https://gfycat.com/activecleanafricangr ... mo-slowmow

Jah, need on tavalised arbuusid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 30 Apr, 2019 12:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Tsiteeri:
Nagu ma juba varem viitasin (ja videos demonstreeriti), siis sellistel kõrgetel kiirustel ei käitu materjal millegagi kokku põrgates täielikult tahke aine moodi. Seetõttu see anekdootlik lugu kirvest ei puutu väga noolmürsu peatamisse


Seda küll. Lisaks ei pela see kirve talupojatarkus seepärast, et erinevalt kirveterast on noolmürsu loojad suutnud selle teha väga raskesti rikoshettivana ja sellega on võimalik läbistada pindasid, mis asuvad lennujoone suhtes mõnekraadise nurga all. St soomuse kaldu asetamine täidab seal enamasti läbitava soomuse paksuse suurendamise ideed, kuid ei "suuna" mürske üles lendama.

Kui ERA-ga on võimalik saavutada kumulatiivi vastu soomuse "paksuse" 2 kordne kasv suhteliselt väikse lisakaaluga, siis noolmürskude vastu on seni pakutav lisakaitse olnud suhteliselt väiksem. Nt T-72 puhul annab Kontakt-1 ("telliskivid") noolmürsu vastu paremat kaitset +10% ja Kontakt-5 nii 50%.
Ehk see tuleb sellest, et plahvatusega on noolt suht keeruline mõjutada ja tihedaid/suunavaid materjale sisaldavad need "klotsid" suhteliselt vähe? Kontakt-5 puhul tuleneb parem kaitse-efekt elementide "ruumilisusest", kuid sellel on jällegi omad piirangud massi ja gabariidi osas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 30 Apr, 2019 14:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Juul, 2015 15:17
Postitusi: 152
Nii palju kui mina olen aru saanud, siis noolmürsud rikošetivad just kergemini kui tavalised mürsud. Penetratsiooniarvutustes kehtib reegel, et kui mürsu kaliiber ületab soomuse paksust 3x, siis toimub penetratsioon ükskõik mis nurga alt. Noolmürskudel on ülimadal kaliiber.

EDIT: kui veelgi täpsem olla, siis mida madalam on soomuse paksus vs mürsu kaliiber suhe, seda paremini mürsk penetreerib. "Overmatch" on juba selline efekt, kus terve sektsion soomust lüüakse koos mürsuga tanki sisse.

Kontakt-5 muidu toimib noolmürskude vastu põhimõttel, et plahvatuse jõuga surutakse see pealmine plaat lendu, nii et see lõikuks vastu noolmürsu "vart". Kuna kiirused on hästi suured, siis nurga all mürsuga kohtuv terav metallplaat võib noolmürsu suisa pooleks lõigata, noolmürsu penetratsioon aga sõltubki peamiselt sellest, et peenikese tipu taga oleks piisavalt massi. Isegi kui seda efekti ei toimu, piisab kokkupõrkest, et muuta noolmürsu suunda vähemalt paar kraadi ebasoodsamaks soomuse suhtes, andes selle umbes -10% penetratsioonile efekti mida sa eespool mainisid.

USA uusimad noolmürsud on muide täiesti Kontakt-5 kindlad. Mürsu vars on kaetud spetsiaalse plastikust kaitsetupega, kui plaat üritab mürsu varrega lõikuda, takerdub see plastikusse, samal ajal kui mürsk ise libiseb plastikust välja ilma takistuseta. Seda 1-2 kraadi kõrvaletõukamise efekti mitigeeriti sellega, et anti noomürsule veel rohkem massi juurde.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 30 Apr, 2019 14:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3934
Tsiteeri:
Nii palju kui mina olen aru saanud, siis noolmürsud rikošetivad just kergemini kui tavalised mürsud. Penetratsiooniarvutustes kehtib reegel, et kui mürsu kaliiber ületab soomuse paksust 3x, siis toimub penetratsioon ükskõik mis nurga alt. Noolmürskudel on ülimadal kaliiber.

Tankide noolmürsud rikošetivad alles väga teravate nurkade puhul - me räägime kusagil 6-8 kraadisest kaldest.

ERA efekt on umbes nagu giljotiinil. Need ERA laengud, mille mõlemad plaadid liiguvad vastassuunas on üldiselt efektiivsemad kui need, millel ainult üks plaat paiskub, sest suudavad palju paremini selle massi liikumist seal vahel segada. Kumulatiivjuga on sellele eriti tundlik, sest see juga ise on peenike ja väikese massiga, mistõttu suudavad need plaadid juga katkestada. Tipul on endiselt tugev penetreerimisvõime, kuid sellele järgneb tömp mass, mis ei suuda enam samamoodi läbistada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 01 Mai, 2019 18:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1805
Kui minu näited tunduvad mõttetud, siis tasuks uuesti tagasi minna minu algse märkuse juurde, et EFP ei võrdu kumulatiivjuga! Kiirused on teised, kuid mõlemad kehad liiguvad! Ma ei võrrelnud juhusega, kui sihtmärk on paigal ja teda tabab raskesulamist varras.
EFP läbimõõt on noolest palju suurem ja tema kineetilisel kehal on kaldenurgad, mis aga kumulatiivlaengul puuduvad. Kui EFP suudab varrast kallutada isegi natuke, siis on töö tehtud. Ei maksa rääkida ainult varda kiirusest ~6Mach-i, väid kombineeritud kiirusest ~10-12 Mach-i sest EFP metallist keha liigub penetraatorile vastu pea sama kiirusega.

Aga kui meie targad siis teavad, et nii ei saa, siis ei saa... :oops:
Las need lollid välismaa teadlased raiskavad siis oma aega selmet siit foorumist teavet hankida.

Annan alla... :wall:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 02 Mai, 2019 8:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3934
Ma kardan, et sa ei saa mu jutust endiselt aru. Probleem on selles, et need materjalid ei käitu sellistel kiirustel ja energia hulkade juures nagu tavalised tahked ained mida saaks "kallutada". Isegi tabamuse korral jätkab ülejäänud noolmürsu mass samas suunas liikumist. See osa materjalist, mis EFP-ga kokku puutub ei kalluta ülejäänud noolmürsku kuhugi, vaid sootuks eraldub sellest. See lihtsalt rebitakse laiali.

Tsiteerides Wikit siinkohal:
Tsiteeri:
The concept of armor defeat using a long rod penetrator is a practical application of the phenomenon of hydro-dynamic penetration, (see hydrodynamics).[3] In a literal sense, it is fluid penetration; based simply on the density of the target fluid and the density and length of the penetrator; the penetrator will continue to displace the target to a depth of the penetrator length times the square root of the penetrator to target densities.
...
Despite practical penetrator and target materials not being fluids, at sufficiently high impact velocity even crystalline materials begin to behave in a highly plastic fluid-like manner, so many aspects of hydro-dynamic penetration do apply (Anderson 1998, Anderson 2016).[4]


Küsimus on selles, et kas see on piisav. Kui tabamus on õige, siis võib piisata, kuid on ka võimalik, et sellest ei piisa. Seda ma tahangi siin rõhutada, et see süsteem võib tõesti toimida, kuid mitte 100% töökindlusega, sest see nõuab tohutut täpsust (mitte ainult ajastuse poolest, vaid ka ruumiliselt).

Ei maksa erutuda. :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 02 Mai, 2019 10:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 269
erick kirjutas:
Penetratsiooniarvutustes kehtib reegel, et kui mürsu kaliiber ületab soomuse paksust 3x, siis toimub penetratsioon ükskõik mis nurga alt.

Overmatch ei ole mingi on/off värk, vaid mängib soomuse paksuse ja mürsu diameetri ning tabamisnurga arvutuste juures kogu aeg rolli. Ehk mida väiksem on soomuse ja mürsu diameetri suhe, seda väiksemat effekti annab tabamisnurk soomuse tasapinna suhtes. Ma eeldan, et paljud on näinud videot laskmistest, kus vene tankimürsk põrkub tavalise sõiduauto katuselt seda läbistamata.
Pilt
T - thickness e. soomusepaksus
D - diameeter ehk mürsu läbimõõt

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 02 Mai, 2019 12:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Juul, 2015 15:17
Postitusi: 152
London Bridge kirjutas:
erick kirjutas:
Penetratsiooniarvutustes kehtib reegel, et kui mürsu kaliiber ületab soomuse paksust 3x, siis toimub penetratsioon ükskõik mis nurga alt.

Overmatch ei ole mingi on/off värk, vaid mängib soomuse paksuse ja mürsu diameetri ning tabamisnurga arvutuste juures kogu aeg rolli. Ehk mida väiksem on soomuse ja mürsu diameetri suhe, seda väiksemat effekti annab tabamisnurk soomuse tasapinna suhtes. Ma eeldan, et paljud on näinud videot laskmistest, kus vene tankimürsk põrkub tavalise sõiduauto katuselt seda läbistamata.


Jah, täitsa õigus, ma kirjutasin ka seda oma EDITis, aga mitte nii selgelt kui sa.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2019 0:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1027
Asukoht: Tallinn
Väike video T64 "Bulati" omaduste kohta võrreldes T72-ga
https://www.youtube.com/watch?v=Tb7qdTby5no

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 05 Juul, 2019 15:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1027
Asukoht: Tallinn
Ukrainlased on Shilka ära moderniseerinud. Väidavad, et toimib ka mereliste sihtmärkide vastu.
https://www.youtube.com/watch?v=5OlCyUj_ndk

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 08 Juul, 2019 15:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Ukrainlased on läinud hästi järgimõeldud teed:
1. lahendatud on masina ringvaatluse võime - selle puudumine oli originaalse ZSU-23-4 nõrgim koht (vaja oli radaripilti kõrgemalt).
2. lisatud on Manpadside konteiner - seda teed on läinud ka poolakad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 08 Juul, 2019 22:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7028
Venemaa uuendab oma reservüksuste arsenalis olevate tankide T-62 pearelva.
Tsiteeri:
Uralvagonzavod annual report reveals that Russian T-62 tanks to receive new gun barrels.

New APFSDS + HE ammunition (and possibly guided missile) under development too.

And you all thought it's just junk metal ready for scrapyard

https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 6101466112
https://slovodel.com/531790-tanki-t-62- ... oekomplekt

Tsiteeri:
This is an expansion of the Russian tank fleet. These tanks were drawn from deep storage depots.

They are still manufacturing T-73B3s and upgrading the existing T-90 and T-80 fleets to the same spec.

https://twitter.com/pmakela1/status/1148303100928811016

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 08 Juul, 2019 22:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 674
See, et Venemaa on asunud uuendama oma reservvägede relvastuses olevat tehnikat tähendab, et kas Moskvas tõesti mõeldakse, et seda võib vaja minna? Mis tähendab, et siiski mõeldakse suurema sõja peale ?

Räägitakse küll, et antakse rahvuskaardi käsutusse, kuid samal ajal peaks venemaal veel olema lademetes T72 eri versioone. Miks neid kasutusele ei võeta ?

Mäletan pettumust kui pidin T72 tornist ronima T62 omasse, viimane on lihtsalt 15mm suurema kahuriga ja ülimalt kehva pool - automaatlaaduriga (võisid peale lasku saada hülsiga vastu vahtimist) T55. Rääkimata miljonist muust probleemist (kahuri väike tõstenurk, torni keeramise aeglus, lisaks eriti debiilselt konsrueeritud juhiluuk jne). Jääb arusaamatuks mis mõtte on selle masinaga mässata. Ega ilmaasjata venelased T72 ei loonud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2019 10:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_m ... oviet_Army

Probleem võib olla lihtsalt T-62 suur arv. Uuema põlve tankid (T-80, T-72, T-64) asusid peamiselt esimeses eshelonis Poolas, Saksas ja Tsehhis või teises eshelonis Ukrainas, Valgevenes, Baltikumis jne. Nendest läks arvestatav osa ka jagamisele NSVL õigusjärglaste riikidega.

T-62d (11 000 tk) asusid aga peamiselt Uuralite tagustes sisemaistes ringkondades ja need jagamisele ei läinud. Uue põlve tanke oli NSVL lõpuajal kokku ca 24 000. Näiteks Ukrainale jäi sellest hulgast ca 2500 tanki.

Tsiteeri:
viimane on lihtsalt 15mm suurema kahuriga


T-62 oli 115 mm sileraudse kahuriga. Seda paigaldati ka tootmise alguses T-64dele. See on omadustelt suhteliselt lähedane asi 120 mm sileraudsele. Lisaks olid enamus alles jäänud T-62 tanke juba kapremondi käigus moderniseeritud T-62M tasemele, st samade tehnovidinatega kui T-72, aga soomus jah on õhem.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vene vs. Lääne tankid
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2019 12:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 674
Minu kogemuste järgi oli T62 kahur ebatäpsem, mitte nii töökindel ja halvema konstruktsiooniga kui T55 oma. Aga üldisemalt on siiki tegemist veidi teise kahuriga T55. Mis oli selle tuleku ajal- 40nendate lõpus tõesti igati tegija tank, kuid noh asjad vananevad ning peamine viga - olematu siseruum ( mitte, et T72 oleks ka kuidagi sellega hiilanud) on ära parandatud alles Armataga.

M uuendus siiski andis peamiselt juurde selle, et kõige odavama otsa RPG7 laadsed asjad ei lennanud enam esisoomusest (alati) läbi. Siinjuures said enam vähem samu asju sisaldanud M uuenduse ka T55.

Tänapäevaste tankide vastu pole kummalgi masinal eriti võimalust, samuti lõppeb ka kohtumine ükskõik millise tänapäevase AT raketiga mõlemale ühemoodi. Kuid kui nad lähevad rahvuskaardile siis töötute ja nälgijate laialiajamiseks nad vast tõesti kõlbavad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 769 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt