Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
See tehase surveaste peaks turbo jaoks täitsa OK olema, arvestades, et tegemist kiirendusautoga kah.
- Sam Beaver
- Liige
- Postitusi: 823
- Liitunud: 09 Aug, 2017 19:54
- Asukoht: Siin & seal, põhiliselt tööl
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ülelaaderõhk oli sel mossel vist 4+ baari. Ega selle mootori eluiga kuigi pikk ei ole ilmselt. Näiteks Top fuel klassi 10000hj mootorite eluiga on umbes 25000. Pööret täisgaasil.
Putin destroyed the pro-Russian lobby in the world with his own hands. Now acting in Putin's interests would mean admitting that you fucked a goat
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Rahuvõitlus!
Kujutage ette, terves maailmas tegutses NLiit aktiivselt rahu nimel. Missugune grandioosne ja ennastsalgav tegevus inimeste hüvanguks. NLiit oli rahu eest seismisel tõeline avangard.
See on ju ometi hea! Või mis?
Kujutage ette, terves maailmas tegutses NLiit aktiivselt rahu nimel. Missugune grandioosne ja ennastsalgav tegevus inimeste hüvanguks. NLiit oli rahu eest seismisel tõeline avangard.
See on ju ometi hea! Või mis?
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Rahuvõitlus, mnjah.
"Нам нужен мир. Желательно весь."
Omaaegne lõõp kahetähendusliku sõna "мир" üle, mis vene keeles tähendab nii "rahu" kui ka "maailm". Seega:
"Me tahame maailma, soovitavalt KOGU maailma!"
"Нам нужен мир. Желательно весь."
Omaaegne lõõp kahetähendusliku sõna "мир" üle, mis vene keeles tähendab nii "rahu" kui ka "maailm". Seega:
"Me tahame maailma, soovitavalt KOGU maailma!"
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
AndresTy kirjutas:Rahuvõitlus!
Kujutage ette, terves maailmas tegutses NLiit aktiivselt rahu nimel. Missugune grandioosne ja ennastsalgav tegevus inimeste hüvanguks. NLiit oli rahu eest seismisel tõeline avangard.
See on ju ometi hea! Või mis?
Nujah , imperialitstidega võidu tuli relvastuda ja üleval pidada vägagi suurt armeed
Relvi tuli toota väga suurtes kogustes et võidelda rahu nimel
Internatsionaalset kohtust täita mingite tsurkade juures et rahu saaks aga ikka kõvem ja püsivam
Osad linnad nagu Kalingrad olidki põhimõtteliselt sõjaväebaasid kus suur osa asukatest olid poolinimesed - nõukogude sõdurid ja madrused
Võideldi pidevalt mitmel rindel ja igasuguste relvadega
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Huvitav lugemine N-Liidu aegsest teehooldajate kutsevõistlustest
https://tarbija24.postimees.ee/6674740/ ... istlustest
https://tarbija24.postimees.ee/6674740/ ... istlustest
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Niisama, jutujätkuks...
Lääne-Virus 70-ndate lõpus ja 80-ndatel eriti teede hööveldamist enam ei näinudki, sest valdavalt olid enamus teid saanud kõvakatte.
Külade vahel peamiselt nn "vaesemehe asfalti".
Selle saavutuse eest asus ENSV-s teedeehituse eest igal aastal preemiaks või auhinnaks antud rändpunalipp permanentselt Rakvere TREV-i kontoris
Väike video kah ERR arhiivist aastast 1987 (alates 25:58)
http://arhiiv.err.ee/guid/2010051109114 ... 0D0F036079
Rakvere TREV oli ENSV-s nii kõva tolleaegsete kvaliteetsete kõvakattega teede ehitaja, et olümpiamängude ajaks ehitatava uue ja/või vana Tallinn-Narva maantee ümberehituste asfaltkatte eest pandi suures osas just Rakvere TREV hoolt kandma. Killustikku, kruusa, liiva ja asfalti vedasid nii TREV-ide kui toonaste autobaaside masinad. Tee aluse ehitas mäletamist mööda Harju TREV, TREV-2 ja Kohtla-Järve TREV. Asfalt tarniti olenevalt asukohast peamiselt Kohtla-Järve TREV Ahtme asfaltbetoontehasest, Rakvere TREV Pahnimäe asfaltbetoontehasest ja Harju TREV Kose-Risti asfaltbetoontehasest.
*
Üks koomiline Potjomkini teemaline seik kah, mis meenus seoses olümpiamängude ning Tallinna regatiga.
90-ndate keskel töötasin Tehnilise Inventariseerimise Büroos ja toonane Eesti Raudtee tellis kõikide raudtee äärsete ehitiste ülesmõõdistuse koos projektjooniste jms koostamisega Narvast Tallinnani. Siis sai käidud neid igasuguseid asju seest ja väljast üles mõõtmas, raudteejaamadest raudteevahi putkadeni. Ühel hetkel hakkas tähelepanu köitma süsteemne "muster". Nimelt kõik või siis korrektne oleks öelda valdav osa ehitistest oli värskema värviga värvitud ainult nendest külgedest, mis jäid raudtee poole.
Sai siis küsitud asjaosalistelt, et miks osad välisseinad on süsteemselt jäetud värvimata? Vastus oli, et olümpia ajaks võõbati kõik putkamajandus raudteeääres ilusasti üle, et rongiga sõitvad välismaalased näeksid ilusaid värskeid fassaade. Kuna putkade tagumisi seinu vaguniaknast nähe ei olnud, siis jäeti need lihtsalt üle värvimata.
*
Midagi nii teedeehituse kui militaariaga haakuvat veel.
Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus
Mairo Rääsk; Eesti Maanteemuuseum
https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ ... anne_7.pdf
http://www.betoonteed.ee/wp-content/upl ... 3%A4sk.pdf
Lääne-Virus 70-ndate lõpus ja 80-ndatel eriti teede hööveldamist enam ei näinudki, sest valdavalt olid enamus teid saanud kõvakatte.
Külade vahel peamiselt nn "vaesemehe asfalti".
Selle saavutuse eest asus ENSV-s teedeehituse eest igal aastal preemiaks või auhinnaks antud rändpunalipp permanentselt Rakvere TREV-i kontoris
Väike video kah ERR arhiivist aastast 1987 (alates 25:58)
http://arhiiv.err.ee/guid/2010051109114 ... 0D0F036079
Rakvere TREV oli ENSV-s nii kõva tolleaegsete kvaliteetsete kõvakattega teede ehitaja, et olümpiamängude ajaks ehitatava uue ja/või vana Tallinn-Narva maantee ümberehituste asfaltkatte eest pandi suures osas just Rakvere TREV hoolt kandma. Killustikku, kruusa, liiva ja asfalti vedasid nii TREV-ide kui toonaste autobaaside masinad. Tee aluse ehitas mäletamist mööda Harju TREV, TREV-2 ja Kohtla-Järve TREV. Asfalt tarniti olenevalt asukohast peamiselt Kohtla-Järve TREV Ahtme asfaltbetoontehasest, Rakvere TREV Pahnimäe asfaltbetoontehasest ja Harju TREV Kose-Risti asfaltbetoontehasest.
*
Üks koomiline Potjomkini teemaline seik kah, mis meenus seoses olümpiamängude ning Tallinna regatiga.
90-ndate keskel töötasin Tehnilise Inventariseerimise Büroos ja toonane Eesti Raudtee tellis kõikide raudtee äärsete ehitiste ülesmõõdistuse koos projektjooniste jms koostamisega Narvast Tallinnani. Siis sai käidud neid igasuguseid asju seest ja väljast üles mõõtmas, raudteejaamadest raudteevahi putkadeni. Ühel hetkel hakkas tähelepanu köitma süsteemne "muster". Nimelt kõik või siis korrektne oleks öelda valdav osa ehitistest oli värskema värviga värvitud ainult nendest külgedest, mis jäid raudtee poole.
Sai siis küsitud asjaosalistelt, et miks osad välisseinad on süsteemselt jäetud värvimata? Vastus oli, et olümpia ajaks võõbati kõik putkamajandus raudteeääres ilusasti üle, et rongiga sõitvad välismaalased näeksid ilusaid värskeid fassaade. Kuna putkade tagumisi seinu vaguniaknast nähe ei olnud, siis jäeti need lihtsalt üle värvimata.
*
Midagi nii teedeehituse kui militaariaga haakuvat veel.
Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus
Mairo Rääsk; Eesti Maanteemuuseum
https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ ... anne_7.pdf
http://www.betoonteed.ee/wp-content/upl ... 3%A4sk.pdf
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
See viimane pilt on huvitav, sest seal on näha betoonserva valamine. Minu mäletamist mööda kasutati sellist tehnoloogiat ainult ühel lõigul Tallinna ringteel. Isegi Maantemuuseumi teadurid ei teadnud midagi sellest, kui ma neile helistasin ja soovitasin Ringtee viimase renoveerimise ajal sellest pilte teha. Mingil huvitaval põhjusel oli see Ringtee jupp hästi tasane ja seal sai 90-astel käidud auto tippkiirust proovimas.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Paar lk tagasi oli jutt rattareduktoritega sillast ja hüpoidülekandest. Viimase mõte peaks ikka olema vastupidavuse lisamine (õige õli kasutamisel), mitte kliirensi suurendamine. Kui vedav võll nihutada veetavate tasapinnast kõrvale, siis koonushammasratastel hambub samaaegselt rohkem hambaid, mis vähendab nende murdumisvõimalust. Et kliirens sellest ei muutu on selgelt näha (kujutlus)pildil kus kardaani, sillareduktori, pooltelgede, (rattareduktorite,) rataste kooslusele on lisatud maapind. Lükka kardaan üles või alla, reduktori ja maapinna vahemaa sellest ei muutu. Talasilla kliirensit saab suurendada väiksema sillareduktoriga, rattareduktoritega (sild on siis ratta tsentrist kõrgemal) ja ratta välisläbimõõdu suurendamisega. "Villise" põllumajandussildade väljamõtlejatel on igaljuhul kliirensist savi olnud, sest reduktori korpusepoolte kinnitusflantsid on päris isased ja sirutuvad uhkelt ka maapinna poole.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Hüpoidülekande puhul tavaliselt kliirents kardaani alt mõõdetuna väheneb, kuna kardaan nihkub pooltelgede telje suhtes allapoole.
Antud meede ei oma seost läbivusega, vaid vastupidavuse ja väiksema müratasemega. Kes on sõitnud mitte-hüpoidülekandega autoga (nt Gaz-51), see teab, mismoodi see koonushammasratasülekanne undab. Hüpoid ei unda seepärast, et seal puutuvad hambad pikemalt kokku ja asi töötab sujuvamalt.
NSVL-s kasutati hüpoidset peaülekannet esmakordselt vist Zis-110 juures (1945), tavalisemad sõiduautod sõitsid veel hulk aastaid tavalise koonusülekandega.
Kuna hüpoidülekandes toimub hammasrataste tööpindade vaheline hõõrdumine, siis peab õli sisaldama spetsiaalseid lisandeid, mis muudavad selle libedamaks (GL-5). Samas käsikäigukasti, kus pole hüpoidülekannet, ei maksa seda panna, sest see libe õli takistab sünkronisaatorite tööd (mille töö põhineb hõõrdumise teel hammasrataste kiiruse ühtlustamisel), mis muudab käiguvahetuse raskemaks. Tuleks kasutada GL-4.
Antud meede ei oma seost läbivusega, vaid vastupidavuse ja väiksema müratasemega. Kes on sõitnud mitte-hüpoidülekandega autoga (nt Gaz-51), see teab, mismoodi see koonushammasratasülekanne undab. Hüpoid ei unda seepärast, et seal puutuvad hambad pikemalt kokku ja asi töötab sujuvamalt.
NSVL-s kasutati hüpoidset peaülekannet esmakordselt vist Zis-110 juures (1945), tavalisemad sõiduautod sõitsid veel hulk aastaid tavalise koonusülekandega.
Kuna hüpoidülekandes toimub hammasrataste tööpindade vaheline hõõrdumine, siis peab õli sisaldama spetsiaalseid lisandeid, mis muudavad selle libedamaks (GL-5). Samas käsikäigukasti, kus pole hüpoidülekannet, ei maksa seda panna, sest see libe õli takistab sünkronisaatorite tööd (mille töö põhineb hõõrdumise teel hammasrataste kiiruse ühtlustamisel), mis muudab käiguvahetuse raskemaks. Tuleks kasutada GL-4.
Viimati muutis Kapten Trumm, 06 Mai, 2019 9:16, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Lisaks võimaldab see sõiduauto puhul kardaani madalamaks lasta, mis suurendab salongi mahutavust.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
See avaram salong on mingi paras müüt. On see tunnel salongis nii hüpoidpeaülekandega autodel piisavalt kõrge ning miskipärast on "kardaanitunnel" salongis ka esiveolistel autodel millistel seda ju üldse olla ei tohiks! See tunnel on seal pigem muudel põhjustel, eelkõige kere jäikuse suurendamiseks, mõnel autol kasutatakse seda ka summuti äramahutamiseks..AMvA kirjutas:Lisaks võimaldab see sõiduauto puhul kardaani madalamaks lasta, mis suurendab salongi mahutavust.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kere jäikuse tõstmiseks kasutatakse kah seda tunnelit kah, aga on ikka vaks vahet, kui kõrge see on.Walter2 kirjutas:See avaram salong on mingi paras müüt. On see tunnel salongis nii hüpoidpeaülekandega autodel piisavalt kõrge ning miskipärast on "kardaanitunnel" salongis ka esiveolistel autodel millistel seda ju üldse olla ei tohiks! See tunnel on seal pigem muudel põhjustel, eelkõige kere jäikuse suurendamiseks, mõnel autol kasutatakse seda ka summuti äramahutamiseks..AMvA kirjutas:Lisaks võimaldab see sõiduauto puhul kardaani madalamaks lasta, mis suurendab salongi mahutavust.
Mis puudutab esiveolisi, siis näiteks paljudel Hondadel enam seda tunnelit ei ole.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tänapäeva esiveolistel autodel on selles tunnelis enamasti summuti, sest autod on läinud kole madalaks.
Kui meenutate nt Mosse 412 altpoolt, siis seal tunnelis ongi konkreetselt kardaan ja summuti on lihtsalt põhja all.
Aga tollal oli autode kliirents nagu tänapäeva linnajeepidel.
Ja Hondal tõesti pole seal erilist tunnelit - ainult kerge kõrgendus.
Asi muidugi selles, et sellest "tunnelist" on aja jooksul saanud kere tugevuselement.
Igasugune selline profiil keres suurendab autopõhja jäikust.
Kui meenutate nt Mosse 412 altpoolt, siis seal tunnelis ongi konkreetselt kardaan ja summuti on lihtsalt põhja all.
Aga tollal oli autode kliirents nagu tänapäeva linnajeepidel.
Ja Hondal tõesti pole seal erilist tunnelit - ainult kerge kõrgendus.
Asi muidugi selles, et sellest "tunnelist" on aja jooksul saanud kere tugevuselement.
Igasugune selline profiil keres suurendab autopõhja jäikust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Marvin ja 12 külalist