Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

See tehase surveaste peaks turbo jaoks täitsa OK olema, arvestades, et tegemist kiirendusautoga kah.
Kasutaja avatar
Sam Beaver
Liige
Postitusi: 823
Liitunud: 09 Aug, 2017 19:54
Asukoht: Siin & seal, põhiliselt tööl
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Sam Beaver »

Ülelaaderõhk oli sel mossel vist 4+ baari. Ega selle mootori eluiga kuigi pikk ei ole ilmselt. Näiteks Top fuel klassi 10000hj mootorite eluiga on umbes 25000. Pööret täisgaasil.
Putin destroyed the pro-Russian lobby in the world with his own hands. Now acting in Putin's interests would mean admitting that you fucked a goat
AndresTy
Liige
Postitusi: 940
Liitunud: 07 Mär, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AndresTy »

Rahuvõitlus!

Kujutage ette, terves maailmas tegutses NLiit aktiivselt rahu nimel. Missugune grandioosne ja ennastsalgav tegevus inimeste hüvanguks. NLiit oli rahu eest seismisel tõeline avangard.

See on ju ometi hea! Või mis? :mrgreen:
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Troll »

Rahuvõitlus, mnjah.

"Нам нужен мир. Желательно весь." :D

Omaaegne lõõp kahetähendusliku sõna "мир" üle, mis vene keeles tähendab nii "rahu" kui ka "maailm". Seega:
"Me tahame maailma, soovitavalt KOGU maailma!" :D
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas kalleb »

AndresTy kirjutas:Rahuvõitlus!

Kujutage ette, terves maailmas tegutses NLiit aktiivselt rahu nimel. Missugune grandioosne ja ennastsalgav tegevus inimeste hüvanguks. NLiit oli rahu eest seismisel tõeline avangard.

See on ju ometi hea! Või mis? :mrgreen:

Nujah , imperialitstidega võidu tuli relvastuda ja üleval pidada vägagi suurt armeed

Relvi tuli toota väga suurtes kogustes et võidelda rahu nimel

Internatsionaalset kohtust täita mingite tsurkade juures et rahu saaks aga ikka kõvem ja püsivam

Osad linnad nagu Kalingrad olidki põhimõtteliselt sõjaväebaasid kus suur osa asukatest olid poolinimesed - nõukogude sõdurid ja madrused

Võideldi pidevalt mitmel rindel ja igasuguste relvadega
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19196
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas ruger »

Huvitav lugemine N-Liidu aegsest teehooldajate kutsevõistlustest
https://tarbija24.postimees.ee/6674740/ ... istlustest
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

Niisama, jutujätkuks...

Lääne-Virus 70-ndate lõpus ja 80-ndatel eriti teede hööveldamist enam ei näinudki, sest valdavalt olid enamus teid saanud kõvakatte.
Külade vahel peamiselt nn "vaesemehe asfalti".
Selle saavutuse eest asus ENSV-s teedeehituse eest igal aastal preemiaks või auhinnaks antud rändpunalipp permanentselt Rakvere TREV-i kontoris 8)

Väike video kah ERR arhiivist aastast 1987 (alates 25:58)
http://arhiiv.err.ee/guid/2010051109114 ... 0D0F036079

Rakvere TREV oli ENSV-s nii kõva tolleaegsete kvaliteetsete kõvakattega teede ehitaja, et olümpiamängude ajaks ehitatava uue ja/või vana Tallinn-Narva maantee ümberehituste asfaltkatte eest pandi suures osas just Rakvere TREV hoolt kandma. Killustikku, kruusa, liiva ja asfalti vedasid nii TREV-ide kui toonaste autobaaside masinad. Tee aluse ehitas mäletamist mööda Harju TREV, TREV-2 ja Kohtla-Järve TREV. Asfalt tarniti olenevalt asukohast peamiselt Kohtla-Järve TREV Ahtme asfaltbetoontehasest, Rakvere TREV Pahnimäe asfaltbetoontehasest ja Harju TREV Kose-Risti asfaltbetoontehasest.

Pilt Pilt

*

Üks koomiline Potjomkini teemaline seik kah, mis meenus seoses olümpiamängude ning Tallinna regatiga.

90-ndate keskel töötasin Tehnilise Inventariseerimise Büroos ja toonane Eesti Raudtee tellis kõikide raudtee äärsete ehitiste ülesmõõdistuse koos projektjooniste jms koostamisega Narvast Tallinnani. Siis sai käidud neid igasuguseid asju seest ja väljast üles mõõtmas, raudteejaamadest raudteevahi putkadeni. Ühel hetkel hakkas tähelepanu köitma süsteemne "muster". Nimelt kõik või siis korrektne oleks öelda valdav osa ehitistest oli värskema värviga värvitud ainult nendest külgedest, mis jäid raudtee poole. :mrgreen:
Sai siis küsitud asjaosalistelt, et miks osad välisseinad on süsteemselt jäetud värvimata? Vastus oli, et olümpia ajaks võõbati kõik putkamajandus raudteeääres ilusasti üle, et rongiga sõitvad välismaalased näeksid ilusaid värskeid fassaade. Kuna putkade tagumisi seinu vaguniaknast nähe ei olnud, siis jäeti need lihtsalt üle värvimata. :lol:

*

Midagi nii teedeehituse kui militaariaga haakuvat veel.

Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus
Mairo Rääsk; Eesti Maanteemuuseum
https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ ... anne_7.pdf
http://www.betoonteed.ee/wp-content/upl ... 3%A4sk.pdf
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

See viimane pilt on huvitav, sest seal on näha betoonserva valamine. Minu mäletamist mööda kasutati sellist tehnoloogiat ainult ühel lõigul Tallinna ringteel. Isegi Maantemuuseumi teadurid ei teadnud midagi sellest, kui ma neile helistasin ja soovitasin Ringtee viimase renoveerimise ajal sellest pilte teha. Mingil huvitaval põhjusel oli see Ringtee jupp hästi tasane ja seal sai 90-astel käidud auto tippkiirust proovimas.
Väino
Liige
Postitusi: 680
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Väino »

Paar lk tagasi oli jutt rattareduktoritega sillast ja hüpoidülekandest. Viimase mõte peaks ikka olema vastupidavuse lisamine (õige õli kasutamisel), mitte kliirensi suurendamine. Kui vedav võll nihutada veetavate tasapinnast kõrvale, siis koonushammasratastel hambub samaaegselt rohkem hambaid, mis vähendab nende murdumisvõimalust. Et kliirens sellest ei muutu on selgelt näha (kujutlus)pildil kus kardaani, sillareduktori, pooltelgede, (rattareduktorite,) rataste kooslusele on lisatud maapind. Lükka kardaan üles või alla, reduktori ja maapinna vahemaa sellest ei muutu. Talasilla kliirensit saab suurendada väiksema sillareduktoriga, rattareduktoritega (sild on siis ratta tsentrist kõrgemal) ja ratta välisläbimõõdu suurendamisega. "Villise" põllumajandussildade väljamõtlejatel on igaljuhul kliirensist savi olnud, sest reduktori korpusepoolte kinnitusflantsid on päris isased ja sirutuvad uhkelt ka maapinna poole.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hüpoidülekande puhul tavaliselt kliirents kardaani alt mõõdetuna väheneb, kuna kardaan nihkub pooltelgede telje suhtes allapoole.
Antud meede ei oma seost läbivusega, vaid vastupidavuse ja väiksema müratasemega. Kes on sõitnud mitte-hüpoidülekandega autoga (nt Gaz-51), see teab, mismoodi see koonushammasratasülekanne undab. Hüpoid ei unda seepärast, et seal puutuvad hambad pikemalt kokku ja asi töötab sujuvamalt.
NSVL-s kasutati hüpoidset peaülekannet esmakordselt vist Zis-110 juures (1945), tavalisemad sõiduautod sõitsid veel hulk aastaid tavalise koonusülekandega.

Kuna hüpoidülekandes toimub hammasrataste tööpindade vaheline hõõrdumine, siis peab õli sisaldama spetsiaalseid lisandeid, mis muudavad selle libedamaks (GL-5). Samas käsikäigukasti, kus pole hüpoidülekannet, ei maksa seda panna, sest see libe õli takistab sünkronisaatorite tööd (mille töö põhineb hõõrdumise teel hammasrataste kiiruse ühtlustamisel), mis muudab käiguvahetuse raskemaks. Tuleks kasutada GL-4.
Viimati muutis Kapten Trumm, 06 Mai, 2019 9:16, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

Lisaks võimaldab see sõiduauto puhul kardaani madalamaks lasta, mis suurendab salongi mahutavust.
Walter2
Liige
Postitusi: 3978
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Walter2 »

AMvA kirjutas:Lisaks võimaldab see sõiduauto puhul kardaani madalamaks lasta, mis suurendab salongi mahutavust.
See avaram salong on mingi paras müüt. On see tunnel salongis nii hüpoidpeaülekandega autodel piisavalt kõrge ning miskipärast on "kardaanitunnel" salongis ka esiveolistel autodel millistel seda ju üldse olla ei tohiks! See tunnel on seal pigem muudel põhjustel, eelkõige kere jäikuse suurendamiseks, mõnel autol kasutatakse seda ka summuti äramahutamiseks..
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

Walter2 kirjutas:
AMvA kirjutas:Lisaks võimaldab see sõiduauto puhul kardaani madalamaks lasta, mis suurendab salongi mahutavust.
See avaram salong on mingi paras müüt. On see tunnel salongis nii hüpoidpeaülekandega autodel piisavalt kõrge ning miskipärast on "kardaanitunnel" salongis ka esiveolistel autodel millistel seda ju üldse olla ei tohiks! See tunnel on seal pigem muudel põhjustel, eelkõige kere jäikuse suurendamiseks, mõnel autol kasutatakse seda ka summuti äramahutamiseks..
Kere jäikuse tõstmiseks kasutatakse kah seda tunnelit kah, aga on ikka vaks vahet, kui kõrge see on.
Mis puudutab esiveolisi, siis näiteks paljudel Hondadel enam seda tunnelit ei ole.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tänapäeva esiveolistel autodel on selles tunnelis enamasti summuti, sest autod on läinud kole madalaks.
Kui meenutate nt Mosse 412 altpoolt, siis seal tunnelis ongi konkreetselt kardaan ja summuti on lihtsalt põhja all.
Aga tollal oli autode kliirents nagu tänapäeva linnajeepidel.
Ja Hondal tõesti pole seal erilist tunnelit - ainult kerge kõrgendus.
Asi muidugi selles, et sellest "tunnelist" on aja jooksul saanud kere tugevuselement.
Igasugune selline profiil keres suurendab autopõhja jäikust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Marvin ja 12 külalist