Peaks abi olema, leidsin pea poole sajandi vanuse nupu, mis märgib, et „Koidula” (arvata et ka „Kreutzwald”) sõidab Tartust Võrtsjärvele 4,5 tunniga. Siis oli veel madalveeajastu kah.Rügaja kirjutas:Eespool oli juttu Pegasuse kruvi labade arvust.
Pegasuse kapten Rainer Napits on nüüd hoolitsenud, et laev saaks sel suvel uuesti neljalabalise kruvi. Seega eeldatavasti kiirus kasvab ja võimalik, et veidi paraneb ka manööverdusvõime.
Sõukruvi vahetamist kiiruse suurendamiseks on Tartu reisilaevadel vanasti kasutatud. Kindel näide on 1961.a. ekskursioonilaevana toimetama hakanud „Turist”, millele järgmiseks hooajaks uus vint sel eesmärgil paigaldati. Võimalik, et laev on sõitnud mõnikord isegi Pihkva regulaarliini, ajakirjanduses on märge, et sõltuvalt reisijate arvust sõidab Pihkva vahel kas „Lermontov” või „Turist”.
Paistab, et selgus, miks levis teabesse, et „Turisti” viimane sõiduhooaeg oli 1968.a. Järgmise aasta kevadel puudutati kahes artiklis jõesadama asjadest ka „Turisti” saatust. Märgitakse, et „Turisti” sõidud on sõidetud, läheb pensionile ja et hotellikohtadest Tartus eriti suvel suur puudus, jääb tegutsema hotell-laevana, kusjuures 1969.a. suviseks laulupeoks on juba osalejatele kohad kinni pandud. Samas on meil sellel lehel http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=645 üleval aastaarvuga Pihkva foto....Sobrasin Pihkva materjalides ringi. Nad ise märgivad, et kesklinna uus sild ehitati 1970-71 ja vana lammutati 1969.a. Paraku usun, et pihkvalased ikkagi enamjaolt teavad, mis ja millal nende linnas toimus. Et see sild oli ja on Pihkva jaoks ehk olulisim, siis on teda, sh lammutust-ehitust palju jäädvustatud ja pole väga mõtet foto dateeringus kahtlema hakata. Eeldades, et „Turistil” kohe mootorit maha ei võetud, võis tal sõiduvõime säilida ja suure hulga sadamale laekunud ekskursioonitellimuste tõttu võidi teda ajuti kasutada. Ja 1970.a. kevade ühest artiklist võib lugeda üht huvitavat lauset- Varsti sõidavad veele võõrastemajana kasutatavad „Lermontov” ja „Turist. Aga sellel hooajal liikumisest tõendus täielikult puudub.
Ajakirjandus-ajakirjanduseks, õnnekombel on taas ette sattunud suur hulk sovetiaja Edasi lehti ja ehkki päevakajaliste asjade edastamine on ilmsesti üpris adekvaatne, võib mitmelgi puhul arvata, et see, mis ajakirjaniku interpretatsioonis trükisõnasse jõuab, sõltub sageli ka tema funktsionaalsest kuulamisoskusest. Siiski leidub materjali reeglina piisavalt, et vastuolulised kohad mõnest teisest nupust üle kontrollida.
Pisut „Vanemuisest”. Kindla peale on ta peafunktsioon olnud ekskursioonilaev hiljemalt 1971.aastast- nädala sees reeglina 5-päevased tiirud, nädala lõpus ühe-kahepäevased. Aga lõplikult ehitati ta sisu ümber 1973.a. hooajaks, ehk ilmsesti tekitati ülemisele korrusele mõned kerged vaheseinad. Nii et järvelaevade ümbersättimine magamiskohtadega laevadeks on nüüd lõplikult paigas- varasematest „Turist” 1965, „Lermontov” kaks aastat hiljem. Kõik nad tegid hiljem muidugi veel nädalalõppudel ühepäevaseid reise ja sõitjaid võeti nendele suurema tungi korral loomulikult mitu korda rohkem kui magamisplatse oli. „Vanemuise” puhul on 70-te esimesest poolest ajalukku jäädvustunud,et lühemateks Peipsi sõitudeks 120 reisijat, mõned aastad hiljem kuivas number 102 peale. Kuivõrd sellest kinni peeti... ka „Vanemuine” on kunagi sõidutanud Luunja laagri lapsi ja ühes vahetuses oli seal korraga neid 150 tuuri. Ja on leitud artikkel, kus märgitakse, et laev tõi korraga Oudovast Tartusse poolteistsada turisti (tõsi küll, mõlemad näited on kuuekümnendatest)
Vene poole asjadesse korraks põige- Pihkva- Oudova laevaliin on veel 1965.a. käigus olnud. Kui kaua aga veel kestis, pole ette sattunud.
Millalgi kirjutasin, et laevade slippimine toimus teatava mudeli alusel- uutel laevadel 5, alates teatud vanusest 4.a. tagant. Enamjaolt näib see skeem töötavat, aga on ilmselt vajaduspõhiseid erandeid. „Lermontovi” puhul on viimane kuivalkäik siiski alles 1973/74 talvel-kevadel, kui ta praeguse Turusilla kohal oli Ülejõe poolsele kaldale tõmmatud. Ja see kolmepäevane madalikulistumine Rannapungerja juures (mida ka kunagi [lk 4 lõpus] meenutasin) oli 1974.a. juuli lõpus. Oli suure tuule ja lainega sadakond meetrit enne jõesuuet kinni jäänud. Päästmine oli olnud paras kino, esimene appitulnud puksiir oli ise kusagil madalikule sattunud, Tartust saadeti veel Kirovets traktor teele, sellest polnud abi. Kolmanda päeva õhtul jõudis pärale uus puksiir, mis hommikuks vabastamisega hakkama sai.
------
Ühest vähemtuntud alusest. Õnnetu pilt muis.ee-st. pärit https://www.muis.ee/museaalview/2712301
üks fragment vrakist veel https://www.muis.ee/museaalview/2712304
Konsade laevaparki kuulus ka kunagine „Kooperaatori” nimeline alus. Kahjuks pole leidnud temast ühtegi päris”õiget” fotot. Muis.ee omadest saab teada, et need tekiehitised on Konsade poolt tehtud ja et laev oli kunagi vedanud Piirissaarele kaupa.
Laevuke ehitati 1968.a. Saaremaal ja aasta lõpus sõidutati Tartusse. Kere meenutas pisut kakuamipaate, aga oli neist natuke suurem, mõõdud 14X3,8m. Jõumasin 50 hobust, pidavat olema miski kombainimootor.
Mina teda sõitjana tähele pannud pole, aga muidu jäädvustas pilk ta vast kusagil 70-te keskpaigas, oli sadamas remonditöökoja lähedal kaldale tõstetud. Halli värvi kere oli kõvasti peksasaanud moega ja tekipiirete kallal ka keegi tõsiselt jõudu proovinud. Kindlasti püsis seal vähemalt 2-3 hooaega, siis kadus ära. Eks vennakestel hakkas temast hale.