Venemaale vabatahtliku ümberasumise riiklik programm ei ole Eestis nagu teisteski riikides populaarseks osutunud. Kremli katsed selle atraktiivsust paisutada ebaõnnestuvad. 2018. a võeti Venemaa keerulisi rahvusvahelisi suhteid arvestades aktiivsemalt kasutusse humanitaarkaitse mõiste. Seda seostatakse muu hulgas Venemaa ajalookäsitluse (nt II maailmasõja mälestusmärgid) ja välisvene kogukondade õiguste kaitsmisega. Kinnitati Venemaa rändepoliitika uus kontseptsioon, mille põhimõte on „määrata humanitaarsetel eesmärkidel välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kategooriad, kellel on õigus Venemaa Föderatsiooni kodakondsusele lihtsustatud korras“. Muude eesmärkide kõrval soovitakse selle varjus laiendada Kremli lõhestuspoliitika õiguslikke tagajärgi NSV Liidu okupeeritud Balti riikide elanikele, nt anda lihtsustatud korras VFi kodakondsus Venemaa Keisririigi ja NSV Liidu territooriumil elanud inimestele ja nende järglastele. Kremli seesugused püüdlused viimasel paarikümnel aastal on olnud väheviljakad, sestap on nende huvides hoida hägusena Venemaa kaasmaalase mõiste, et õigustada enda sekkumist teiste riikide siseasjadesse. Ühiskonna lõhestamise tööriistadest väärib mainimist Vene välisministeeriumile alluv SRÜ Riikide Küsimuste, Välismaal Elavate Kaasmaalaste ja Rahvusvahelise Humanitaarkoostöö Föderaalagentuuri Rossotrudnitšestvo rahastatud ning Vene saatkonna ja siinse Puškini Instituudi ühisprogramm, mis pakub Eestis elavatele noortele õppimisvõimalust Venemaa ülikoolides. Programm on mõeldud just välisriikides elavatele venekeelsetele noortele, kelles Kreml näeb tulevikus vene maailma idee kandjaid ning edendajaid nende kodumaal. Noori püütakse siduda lõhestuspoliitikaga ka ürituste ja projektide kaudu, mille tarbeks arendatakse juba olemasolevaid kontaktvõrgustikke. Näiteks toimus Moskvas 2018. a novembris Vene-Eesti noortefoorum, mis oli 2017. a Sotši noortefestivali järelüritus. Eesti delegatsiooni sooviti näidata suuremana ja seetõttu otsiti juurde Venemaal õppivaid Eestist pärit või muul viisil Eestiga seotud (kunagi siin elanud-õppinud) inimesi. Foorumiga üritati luua platvorm Eesti ja Venemaa noorte ühisprojektidele majanduse, samuti kultuuri, teaduse, hariduse jm teemadel.
Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda. Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Neist üks pere on naasnud Iraaki, kuid ülejäänud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis.
2018. a jõudis Viru Maakohtus süüdimõistva kohtuotsuseni Jevgeni ja Juri Saltkõkoviga seotud juhtum. Kaitsepolitsei pidas 2014. a oktoobris kahtlustatavatena kinni Kohtla-Järve volikogu liikmed, noortekeskuse direktori Juri Saltõkovi ning tema poja noortekeskuses projektijuhina töötava Jevgeni Saltõkovi ning nad võeti pooleks aastaks vahi alla. Isa ja poeg Saltõkovid korraldasid noortekeskusesse fiktiivselt mitme isiku tööle võtmise, kuid tegelikult need isikud seal kunagi ei töötanud. Tööle vormistatud inimeste nimele laekunud töötasu võtsid uurimisalused endale. Viru Maakohus mõistis Juri Saltõkovi süüdi kelmuses ja ametialases võltsimises, määrates temale karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistuse 3-aastase katseajaga. Kohus mõistis Jevgeni Saltõkovi süüdi kelmuses ja ametialases võltsimises, määrates temale karistuseks 2 aasta pikkuse tingimisi vangistuse 3-aastase katseajaga. Kohus rahuldas osaliselt Kohtla-Järve linna kui kannatanu tsiviilhagi ning mõistis Saltõkovidelt solidaarselt välja linna kasuks 40 237 eurot.
https://www.kapo.ee/sites/default/files ... t-2018.pdf
EKRE esimees Mart Helme: „Jah, meil on selle vastu, et Eesti riigikeeleks muutub paralleelkeelena vene keel. Et eesti keel taandub tasapisi köögikeeleks, inglise ja vene keele ees. Jah, meil on väga palju selle vastu. Ma tean Tallinna volikogu kaudu, et vene koolides kasvab õpilaste arv sissesõitnud uue tööjõu laste tõttu, kes pidanuks ametliku jutu järgi lahkuma. Kui me ukrainlasi, valgevenelasi ja venelasi jälle kümnete ja kümnete tuhandete kaupa võõrustame, jagame kodakondsust igaühele, kes siia jala maha paneb ja ei kavatsegi eesti keelt ära õppida ja siinsete kommetega arvestama hakata, siis lõpetame...“
https://www.err.ee/928529/ekre-esimees- ... rt-helmeks
Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse analüütikud uurisid 2018. aastal 2800 Eestis Harjumaal ja Ida-Virumaal elavate 16-20 aastaste vene keelt kõneleva noore arvamusi ja hoiakuid, nende väärtushinnanguid ja mõjutajaid, meediatarbimist. Passi seostavad lihtsalt dokumendina või praktilise vahendina ligi pooled vastanutest ja teine pool seostab passi väärtushinnangute, konkreetse ühiskonna ja sümbolitega.
https://www.postimees.ee/6572836/eestiv ... ne-tagatis
Eesti riigipea Kersti Kaljulaid: „Töötasin mitu aastat meeskonnas, kus enamik inimesi rääkis vene keeles. Üldiselt võib öelda, et tean eestivenelasi. Tihti kuulen välisajakirjanikelt, et meil on suur venekeelne vähemus, nad peaks olema oht meie julgeolekule. Mind sellised ütlemised solvavad.“
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85964387
Keeleinspektsioon leidis 2018. aastal Kohtla-Järve linnavalitsusest neli ametnikku, kes ei oska piisavalt soravalt eesti keelt. Hilisemas kontrollis selgus, et juba varasemalt tasemeeksami sooritamisega kohustatud ametnikest oli keeleeksami sooritanud vaid üks, üheksa tükki polnud sellele tähelepanu pööranud. Kontrolliti ka Ida-Viru maakohtu kohtumaja haldusosakonna ja õigusosakonna töötajate eesti keele oskust. Kokku koostati 7 akti, viis neist esimest korda, kahele oli varasemalt ettekirjutus juba tehtud. Ida päästekeskuse 11 töötajale oli varasem ettekirjutus tehtud - kaks olid seda täitnud, ühele tehti trahvihoiatus ning seitse neist olid lahkunud mujale tööle. Maximas on kõige suurem probleem tööjõu puudus ja töötajate pidev vahetumine. Lisaprobleeme on tekitanud ka see, et nii Rimi kui ka Maxima kauplustes kasutatakse teistest riikidest pärit renditöötajaid, kes ei valda ka vene või inglise keelt.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85914241
Indias Mumbais tegutseva konsultatsiooniettevõtte Avtaran Capital Advisors direktor Hardik Khatri: „Käisin äsja Eestis isiklikult kohal ja olen täiesti vaimustatud Eesti sõbralikest inimestest ning viisakast ärikultuurist. Tegemist on küll väikese, aga väga hästi arenenud ja hea ärikliimaga riigiga.“
https://majandus24.postimees.ee/6676302 ... india-raha
Must Kast mängib Lindakivi kultuurikeskuses Silver Kaljula lavastust „5 граммов“, mille peaosas on Vene Teatri näitleja Aleksandr Žilenko.
Kaljula: „1990. aastatel alguse saanud stereotüüp, mis kandus üle ka uue sajandi algusesse, kus Lasnamäest räägiti hirmulugusid kui Tallinna narkokultuuri mekast, on end tänaseks päevaks ammendanud. See on elusalt aus ja valuhell lugu noormehest, kellest kujuneb läbi kasvuraskuste süstiv narkomaan, kuid seal puudub etteheitev «miks?». Lavastus ei näita kellelegi näpuga, läbi narkomaania keskkonna näidatakse vaid valupunkti ning selle inimlikku tõsidust. Narkomaania ei vali keelt, rahvust ega sugu: see pole probleem, mis kuulub mõnele rahvusgrupile rohkem kui teistele. See on inimeste probleem. Osa elu pahupoolest, mis paljudele silmapaaridele varjatuks jääb. Õnneotsing püsib läbi kasvamise noorest täiskasvanuks ning vahel unustame me, et ühel hetkel elus võisime me silmitsi seista samade pahedega, samade eksistentsiaalsete küsimustega, kuid nüüd oma laste puhul need tundmused, need küsimused ja tee rajamised märkamata jätta, mitte tähele panna, et nende samade tunnete otsingul on inimesed meie ümber sattunud halvale teele. Otseütlemises nähakse sageli moraalilugemist, ettenäitamist, piiranguid, samas kui järele proovida ja omad vitsad kätte saada, kogeda omal nahal, mis on halb, mis hea, katsuda lapsena pliidirauda, on miski, mida igaüks meist peaks ühel või teisel moel kogema. Loos on moraalid, sest igas loos peab moraal olema, kuid need ei ole näpuga näitamise kohad, pigem on see võimalus näha ja kogeda laval moraali, mis ei loe sõnu peale ega jaga hinnanguid kõlbelisuse kohta. Õnnele pole retsepti, kuid ühe inimese näitel tuuakse välja, et õnnehurm koorub välja inimlikust lähedusest, kontaktist teise inimesega. Pidepunktist, mille ülesanne ei ole elu ümber elada teise inimese pilgu läbi, vaid ennekõike leida miski, millest kinni hoida, end mitte täielikult ära kaotada ning seeläbi teist inimest enesega kaasa kiskuda. Vene Teatri näitleja Aleksandr Žilenko mängib rolli, mis sisaldab endas lisaks püüdele kanda vaatajani elu pahupoolt, ka püüdu jääda seejuures ise terveks, leida tasakaal, seega pole säärane kuuluvus otsimine omane vaid narkomaanile, pidepunkti peab leidma ka näitleja. Võiks öelda, et meis kõigis leidub kübeke samu eesmärke, samu taotlusi, mis muudavad lavastuse universaalseks kõigile. Mida me vajame, mida me tahame. Me otsime midagi, kuid mis see on? See inimene ei ole ainult narkomaan, aga tihtipeale kipuvad inimesed sildistama, välistatakse inimene ning alles jääb vaid tarvitaja. Heidetakse peast välja mõte, et ka sõltlane on kellegi laps, vend või ema, nähakse vaid sõltuvust ja sellest tingitud hirmu. Ühel hetkel koolitöö lõpetanuna mõistsin, et narkomaania on oluline ja päevakajaline teema, millest peab rääkima ning Musta Kasti teater osutus selle avamiseks väga heaks võimaluseks. Otsus ise mängimine lõpetada oli tingitud tundest, et olen liialt sellesse sisse mässitud, selle sisust läbi torgitud. Paradoksaalselt on see sama lavastus justkui narkootikum, millest päriselt lahti ei suuda öelda.“
Etendused 29. aprillist kuni 15. maini Tallinnas Lindakivi Kultuurikeskuses, Tartus Genialistide Klubis, Narva Vaba Laval ja Jõhvi Kontserdimajas. Etendus on soovitatav alates 12. eluaastast. Igale etendusele järgneb pooletunnine vestlusring näitleja ja ekspertidega.
https://kultuur.postimees.ee/6676167/mu ... -lavastuse