Parvlaev "Estonia" hukkumine

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ühes eelmises Pealtnägijas oli teema uuesti üles võetud.

Teooria oli alljärgnev. Viimasel ajal on uppunud 2 analoogset ro-ro laeva, neist üks, Herald of Free Enterprise, jäi külili pinnale (sest uppus sadama ligi, seal oli madal) ja üks Aasias uppunud laev sõitis enne kividesse ja sai põhja augu ning uppus täielikult. Nende kahe, suhteliselt lõdvalt seotud näite põhjal on konstrueeritud teooria, et Estonia põhjas pidid olema augud, sest muidu oleks pidanud laev kummuli minnes jääma põhi püsti ujuma. Tõenäoliselt on inspiratsiooni saadud Hollywoodi action-filmist "Poseidon", kus hiidlaine keset ookeani keerab kruisilaeva (laeva, mitte autopraami) kummuli ja see ujub sedasi tunde, võimaldades filmikangelastel kangelastegusid teha laeva ümber pööratud sisemuses. Paraku pole vist lõpuni vaadatud, sest ka see laev uppus.
Ilmselt püsis see veepinnal seepärast, et tegemist polnud autopraami, vaid ookeani reisilaevaga, kus puudub läbi terve laeva ulatuv vaheseinteta autotekk, mis oluliselt uppumist lihtsustab. Ja muidugi kuulis Estonial keegi kõva pauku. Kuna ma olen omajagu sõitnud Stockholmi vahet, siis meenutasin, et ka mind on äratanud ükskord (väljas oli 25 m/sek tuul ja lained ulatusid reelinguni) kõva pauk, nii kõva et hüppasin automaatselt istuli (et kas nüüd tuleb evakueeruma asuda). Kui koos teiste unesegaste reisijatega hakkasime koridoris paugu põhjust uurima, siis kõrvalkajutis oli käinud kõva pidu ja üks liiga õllene 130 kilone kalevipoeg oli end külge keerates ülemiselt narilt alla põrandale kukutanud, kus ta kõvasti norsates oma und edasi magas. Kuna häirekella polnud kuulda ja laev sõitis normaalselt edasi, siis kehitasid kõik õlgu ja läksid koikusse tagasi. Pauk aga oli selline, nagu oleks miini otsa sõitnud.

Vaatasin ja mõtlesin, et kes ketrab taolisi teooriad ja mis on selle motiiv? Jooksutada kannatanuid valejälgedel, et need ei saaks raha nõuda sealt, kes vastutab (eelkõige laevatehas)?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

25 m/sek...see ju ligi kolmandiku võrra kõvem tuul kui Estonia hukkumispaigas. Kus olla olnud 18 m/sek, iiliti ka üle. Aga jutud mingist übertormist, mis laeva põhja ajas, on muidugi leelotus. Üübertormiga seisavad liinilaevad sadamas ja jäävad helikopterid maa pääle. Seal aga liikusid kõik autopraamid tavapäraselt(Mariella, Europa) ning lendasid ka päästekopterid.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas AMvA »

Lemet kirjutas:25 m/sek...see ju ligi kolmandiku võrra kõvem tuul kui Estonia hukkumispaigas. Kus olla olnud 18 m/sek, iiliti ka üle. Aga jutud mingist übertormist, mis laeva põhja ajas, on muidugi leelotus. Üübertormiga seisavad liinilaevad sadamas ja jäävad helikopterid maa pääle. Seal aga liikusid kõik autopraamid tavapäraselt(Mariella, Europa) ning lendasid ka päästekopterid.
Tuul oli ikka olnud kuni 27 m/sek. Teised laevad olid liikunud oluliselt aeglasema kiirusega, lisaks ei olnud Estonia üldse projekteeritud ja mõeldud sellistesse oludesse ja lainekõrgusele.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

Ma ei viitsi sellise tobedusega isegi vaielda...

Tsiteeri:

According to the final disaster report, the weather was rough, with a wind of 15 to 20 metres per second (29 to 39 kn; 34 to 45 mph), force 7–8 on the Beaufort scale 


Ametlik määratlus "torm" algab minu mäletamist mööda alles 20 m/sek. Või Beauforti skaalas üheksast pallist.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

...Teised laevad olid liikunud oluliselt aeglasema kiirusega...
Tõsi või? Ära sa räägi...
...Esa Mäkelä, the captain of Silja Europa who was appointed on-scene commander for the subsequent rescue effort, described the weather as "normally bad", or like a typical autumn storm in the Baltic Sea. All scheduled passenger ferries were at sea. The official report says that while the exact speed at the time of the accident is not known, Estonia had very regular voyage times, averaging 16 to 17 knots (30 to 31 km/h; 18 to 20 mph). The chief mate of the Viking Line cruiseferry Mariella tracked Estonia's speed by radar at approximately 14.2 knots (26.3 km/h; 16.3 mph) before the first signs of distress, while the Silja Europa's officers estimated her speed at 14 to 15 knots (26 to 28 km/h; 16 to 17 mph) at midnight...
Ehk siis aeglasemalt oma tavapärasest kiirusest, ligi kolm sõlme. Või ca 20%
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui mina oleks laevafirmat või laevaehitajat abistav PR büroo, siis kanaliseeriks ma ka sujuvalt kogu kannatanute viha kolmetäheliste luureorganite, vene relvaveo hämarate telgitaguste ja tundmatute allveelaevade suunas ning mõistagi endiste sovjettide viletsate mehemeheoskuste suunas. Ühesõnaga sinna, kus keegi vastu ei argumenteeri ja kus ilmselt ei kuulata kah sellist teemat.

Puudujääkidest laeva ehituses ja laevafirma tegevuses läheksin sujuvalt mööda.

Kahjuks omaaegne kehv uurimise kvaliteet (sellele on igasugu komisjonid korduvalt viidanud, et vastust ei saa ei "jah" ega "ei") jätab selliseks hookuspookuseks (ja kannatanute nörritamiseks) lubamatult palju ruumi :evil:

Aga ühte asja ma olen õppinud uskuma - TTÜ inseneride kvaliteet (sh laevaehitajad-eksperdid) ja Merekooli meremeeste kvaliteet lõi vanasti vastu igale lääne vastavale asutusele. Täitsa küsimusteta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ehk siis aeglasemalt oma tavapärasest kiirusest, ligi kolm sõlme. Või ca 20%
Tavapärane sügistuul puhub meil läänekaarest, seega umbes läänekursil seilav Estonia pani lihtsalt vastulainet.
Paar-kolm sõlme kiirusest võtab ränk vastulaine maha küll. Laev polnud ka esimeses vanuses, st reaalne kiirus jäi juba alla katsetustel saadud 21,1 sõlmele.
Seega võiks oletada küll, et laev pani enamvähem täie käiguga, lihtsalt ränk vastulaine ja kulumine ei võimaldanud reaalseks kiiruseks üle 15 sõlme saada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Sekeldaja
Liige
Postitusi: 840
Liitunud: 29 Aug, 2014 17:38
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Sekeldaja »

Kapten Trumm kirjutas:...kus puudub läbi terve laeva ulatuv vaheseinteta autotekk, mis oluliselt uppumist lihtsustab.
Lihtsustab laeva ümber- aga mitte otseselt põhjaminekut, sellele viidatakse Pealtnägijas. Ehk laeva enda, sh lasti ja pealisehituse raskust kandma on projekteeritud selle alumine osa, kere. Mis peaks idee järgi kandma sama raskust (tegelikult lasti ja pealisehituse veeväljasurve võrra kergemat) ka ümberpööratud asendis. Eeldusel, et sealt välja ei pääse õhk ja sinna sisse vesi. Atvestades konstruktsiooni, on see suures osas vältimatu, küsimusi tekitab protsessi kiirus arvestades ümbermineku kiirust. HoFE selle teooria tõestamiseni ei jõudnud, kuna pöördus madala vee tõttu ainult külili, mitte ümber.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

Tavapärane sügistuul puhub meil läänekaarest, seega umbes läänekursil seilav Estonia pani lihtsalt vastulainet.
Estoniale puhus tuul vasakusse pardasse
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lihtsustab laeva ümber- aga mitte otseselt põhjaminekut, sellele viidatakse Pealtnägijas. Ehk laeva enda, sh lasti ja pealisehituse raskust kandma on projekteeritud selle alumine osa, kere. Mis peaks idee järgi kandma sama raskust (tegelikult lasti ja pealisehituse veeväljasurve võrra kergemat) ka ümberpööratud asendis. Eeldusel, et sealt välja ei pääse õhk ja sinna sisse vesi. Atvestades konstruktsiooni, on see suures osas vältimatu, küsimusi tekitab protsessi kiirus arvestades ümbermineku kiirust. HoFE selle teooria tõestamiseni ei jõudnud, kuna pöördus madala vee tõttu ainult külili, mitte ümber.
Mina kipun antud teemal usaldama Eesti laevaehituse insenere, mitte jutaraabesid. Eesti laevaehitajad ütlesid, et täiesti tehniliselt seletatav on.
Aga antud argmentatsioonist, mis esitati, jääb ikkagi väheks väitmaks, et laevapõhjas olid mingid augud.
Selliseid laevu (laevu, mitte praame) nagu väga ei mäleta, mis olekski sedasi põhi püsti ujuma jäänud. Ikka lähevad varem või hiljem põhja. Ka siis, kui laeva põhi täiesti hermeetiline on. Ilmselt on küsimus autoteki aluste ruumide veekindluses, kui seal jäeti jalga lastes luugid lahti, siis oli asi lihtsam. See, et põhi terve on, ei välista uppumist. Vesi hakkab tasapisi alt üles autoteki alustesse ruumidesse tungima ja kui õhku täis osa maht (rõhk seal kasvab, õhk surutakse kokku) väheneb alla teatud piiri, siis alus upub. Mida kergemini pääseb vesi autoteki alustesse ruumidesse, seda kiiremini. Mäletan neid Rootsi laevu (praegu sõidavad vist Riia liinil), kus reisijate saun asus autoteki all 2. tekil. Sinna sai (st autoteki alla) tavalise liftiga, autotekilt pääses treppideni ja liftideni mitte veekindlatest ustest jne. Ja niipalju kui reisijad said ringi liikuda, polnud seal mingeid veekindlaid uksi. Sama kiiresti läheb sama teed ju vesi kah.

Küss on lihtsalt selles, kui suur maht laevapõhjas jääb õhku täis, mida vesi ei suuda kokku suruda. Kui selle maht on väiksem kui ujuvuseks vaja, siis upub laev ka ilma aukudeta. Kui lihtsalt antud lahendusega laev kummuli läheb, kui vesi autotekile pääseb, seda näitas see Herald väga kõnekalt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Zwyx
Liige
Postitusi: 110
Liitunud: 29 Dets, 2017 13:13
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Zwyx »

Noorusaegadel (ja ka praegu) tundus "Estonia" uppumine igati loogiline. Autotekk oli lai, vööriavavus (koos oma kuulsa aparelliga) sellest tunduvalt kitsam. Seega pealtvaates midagi pudelitaolist. Kui aparell lahti rebiti ja vesi sisse hakkas voolama, liikus see mõõda autotekki laiali, paiskus vastu vaheseinu ja avaldas survet. Kuna tekil olid autod, siis vee tagasivool oli raskendatud, samuti ilmselt polnud laeva õõtsumine ja lained sünkroonis, vett visati kiiremini sisse, kui välja suutis voolata. Mereveel polnud kuhugi välja voolata, iga veidi aja tagant voolas vöörist veidi juurde. Et pudel muudkui õõtsus ja kõikus ja tasapisi täitus veega. Kreeni ilmnemisel voolas kogu vesi antud pardasse ja aitas kallet süvendada, kreeni kasvades vee juurdevool vöörist hoogustus (kuna jäi merepinnale järjest lähemale). Lõpuks oli laev külje peal, autoteki üks külg veega kaetud. Kuna autoteki seinad ei olnud survevee kindlad (veesammas omab parajat rõhku), hakkas merevesi ennast teistesse ruumidesse suruma, samuti hakkas ilmselt vee sissetung vee alla jäänud ülemiste tekkide akendest ja ustest. Tasapisi täitus laev veega ja oligi kõik.
Vahepeal unistati "Estonia" ülestõstmisest ja võrreldi seda mõne allveelaeva päästmisega. Erinevuseks aga see, et allveelaevad on mõeldud vee all survet taluma, aga reisilaev aga mitte. Põhjaminekul sai laev ilmselt tugevalt kannatada ja väljatõstmine oleks pigem võrdne olnud laevajuppide päästmisega.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja veesurve tõttu või kere põhja vastu vajumisest tekkinud laevakere kahjustused annab veelgi elegantsemalt KGB/Mossadi/CIA teooriatega seostada - kõik me oleme ju visanud mingi rauast eseme vette ja näinud, et sinna auke ei teki. :wall:

Autotekilt trepikodadesse lähevad sellised siinidel elektriga liikuvad õhukesed lükanduksed, mis minu silmis küll ei meenuta veekindlaid luuke. Kuna masinaruumid asuvad autotekist allpool ja küllap ka sealt pageti, siis eks ka mõni neist lahti jäi. Kogu see uppumisteooria tekitab 2 küsimust - miks on laevas nii vähe veekindlaid avatäiteid (ohutusnõuete ja laevaehitaja küsimus) ja kui korras olid tihendid/sulused (laevafirma küsimus). Vanadusest kivikõvaks muutunud "tihenditega" luugid ja uksed ei oma murdosagi veepidavusest, mis nad omama peaksid.

On ka päris selge, et nii laevaehitus kui ka laevandus on kapitalismiühiskonnas äri nagu iga teinegi, kus liigset senti ei kulutata - tehakse täpselt niipalju ja mitte grammigi enam, kui normid/kontrollijad nõuavad. Tehniliselt oleks võimalik ju see autotekk ka ära sektsioneerida ja sellega likvideerida taolised kummuli keeramise riskid, lihtsalt see maksab kõvasti raha ehitamisel kui kasutamisel (keerukam laadimine ja ajakulu). Samamoodi on rahaline küsimus, miks autotekk asub praktiliselt veepiiril, st vähimgi vööri vigastus toob sinna vee? Kuna autoteki all ei taha keegi olla (moodsatel laevadel pole seal ka enam odavaid kajuteid), siis laevafirmale on autoteki kõrgemale viimine lihtsalt surnud ruumi tekitamine, mis raha ei teeni.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

No ei ole need uksed õhukesed, usu mind. Ja hüdraulikaga suletavad veekindlad vaheuksed on samuti olemas, kui viitsid vähegi avatuma silmaga mööda laeva ringi konnata.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kriku »

Alljärgnevaga on raske mitte nõustuda.

Uurimiskomisjoni juht: tuleks korraldada uus sukeldumine
Karoliina Vasli
Eelmisel kümnendil valitsuse uurimiskomisjoni juhtinud endine riigiprokurör Margus Kurm ütles Eesti Päevalehele sel nädalal antud intervjuus, et kuni laevakere pole uuritud, jäävad kõik stsenaariumid teoreetilisteks arvamusteks.

Teie toonases aruandes on märgitud, et laevakere põhjaosa ei ole kunagi kogu ulatuses uuritud ega filmitud. Teadaolevalt pole praegusekski suuri uuringuid tehtud. Saan aru, et seetõttu ei saa lõplikult ikkagi välistada ka plahvatusi? Miks laevakere põhjalikult ei uuritud?


Hinnangud ja arvamused ei maksa palju. Asju tuleb uurida. Mina püüdsin seda uurida. Kohtusin JAIC-i (laevahuku algne uurimiskomisjon – toim) liikmetega, nii eestlaste, rootslaste kui ka soomlastega, aga vastust ei saanud. Selgus, et ainus mees, kes võiks midagi teada, oli rootslane Börje Stenström. Paraku oli tema 2005. aastaks juba surnud. Kokkuvõtteks, oli põhjus milline tahes, fakt on see, et filmi või mingit uuringuaruannet lavakerest ei ole.

Vastuseta küsimus on seegi, kuidas pääses vesi autoteki all olevatele tekkidele. Kas nüüdseks, aastaid hiljem, on selles rohkem selgust?

Selgust on täpselt sama palju kui oli 2009. aastal, kui valmis komisjoni viimane aruanne.

Algne ametlik versioon pärast õnnetust ütles, et vöörvisiiri kinnitused purunesid, visiir kukkus vette ja ramp avanes täielikult. Teie aruandes oli viidatud, et see jutt läheb vastuollu paari tunnistaja ütlusega. Milline sündmusre käik on teie hinnangul kõige tõenäolisem?

Hinnangud ja arvamused ei maksa. Loevad faktid. Fakt on see, et mitte keegi mitte ühelgi ajahetkel pole näinud, et ramp olnuks lahti. Küll on aga viis pääsenut, kes nägid, et ramp oli kinnises asendis ka siis, kui laev oli juba kreenis. Isegi kui JAIC algul arvas, et vesi pääses sisse avatud rambist, siis sellele arvamusele vasturääkivate tõendite ilmnemisel tulnuks kontrollida alternatiivseid hüpoteese, näiteks seda, et laevakeres on auk. Kuna seda ei tehtud, siis polegi muud kui JAIC-i arvamus ja sellele vasturääkivad tõendid. Kui mina siin nüüd midagi arvaks, siis oleks see ju ka ainult arvamus, mida ei ole võimalik faktide abil kinnitada ega ümber lükata. Kuni laevakere pole uuritud, jäävad kõik stsenaariumid teoreetilisteks arvamusteks.

Vrakki üles ei toodud – seda on põhjendatud ka hauarahuga. Kas seda oleks uurimise huvides pidanud ikkagi tegema?

Arvan, et vraki ülestõstmiseks puudus vajadus. Laevakere põhjaosa oli suures osas, võib olla isegi täies ulatuses nähtav ning seda oleks saanud ka vee all uurida ja filmida.

Meedias on aastate jooksul räägitud palju ka sõjatehnika salakaubaveost.

Väidet, et laevaga veeti huku ööl mingit sõjatehnikat või muud salakaupa, pole keegi suutnud tõestada.

Millest võis tuleneda, et mitu isikut kanti esiti pääsenute nimekirja, ent hiljem nad sealt kadusid? Näiteks Andi Meister tõi raamatus „Lõpetamata logiraamat” välja kapten Avo Pihti, tüürimehe Kaimar Kikase, laevaarsti Viktor Bogdanovi, mehaanikud Lembit Leigeri, Agur Targama, kaupluse juhataja Tiina Müüri ja varieteetantsijatest õed Hannika ja Hannely Veide.

Teoreetiliselt on igasuguseid võimalusi, aga milleks teoretiseerida, kui on võimalik uurida. Otsige üles need inimesed, kes neid nimekirju koostasid ja küsige, miks nad kirjutasid sinna need nimed.

Kas teie enda jaoks on Estonia katastroofiga seotud suuremaid küsimusi, millele siiani vastust pole? Kas ja mida annaks üldse riiklikul tasandil teha, et neile vastused leida?

Teha annaks igasuguseid asju. Kõige lihtsam ja mõttekam oleks korraldada uus sukeldumine.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kes vaatas kolmapäevast Pealtnägijat, siis nende "pealtnägijate" tunnistused käisid sealgi seinast seina - laeva uppumise põhjus on selge laevaehituslik probleem, mitte 20-aastaste tütarlaste meenutused 25a tagusest ajast. See, et rootslased orgunnisid seal mingi tehnikaveo, ei tõenda veel, et laeva keegi uputas. Tõenäoliselt veeti ka selle laevaga narkot, salakaupa, mõni varastatud auto jne.

Kogu selle vahu juures tekib jälle küsimus, et kellel on (rahaline) huvi sellist vahtu keerutada. Eesti meremeeste professionaalsus ja Eesti laevaehitajate teadmised laeva huku selgitamisel on ilmselt väljaspool kahtlust. Mis teemal kahtlused on, on laevafirma, kes eiras ohutust (ja survestas kaptenit laskma kiire käiguga, et püsida graafikus) ja laevaehitusfirma, kes ehitas viletsavõitu laeva. Ilmselt neil võib ka olla motiiv kannatanuid eksitada ja produtseerida igasugu jutaraabede teooriaid, et rahasoovijad jooksutada valejälgedel? Kas kuskil ei hakka vahest finaali saama mõni kohtuasi, mille tulemusena peab laevaehitaja maksma nt 10 miljonit eurot...?

Merepõhja vajumisel on läbi aegade laevad saanud vigastusi. Osa on lausa pooleks läinud. Huvitav, millise Pandora laeka avab video, mis näitab, et kesk laeva on suur auk põhjas (mis tekkis kui 40 tuhat tonni mürinaga vastu põhja vajus). Kuna selle augu servad on sissepoole, siis plahvatus väljaspool laeva? Torpeedo? Meremiin? Sukeldujate pandud laeng? KGB? Mossad?
Viimati muutis Kapten Trumm, 27 Sept, 2019 10:10, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist