See jutt pädeb juhul, kui kuul puruneb vastu telliskivi või betooni väikesteks fragmentideks.kaur3 kirjutas:Sellel teemal on ka varem juttu olnud, miks USA-s paljud politseiüksused on .223 peale läinud. K komando vist ka.
http://www.olyarms.com/index.php?option ... &Itemid=26If an operator misses the intended target, the .223 will generally have less wounding potential than some pistol rounds after passing through a wall or similar structure...
Samas .223/5.56 omab aga ligi neli korda rohkem energiat (1800J vs 480J) ja kolm korda suuremat suudmekiirust (990m/s vs 360m/s), kui 9x19 para ning läheb osadest materjalidest sirgelt läbi, seal kus püstolikuul kinni jääb. Miks paljud sisetiirud ei luba oma (eriti mobiilsetesse ja metallist) kuulipüüdjatesse vinti lasta? Need ei pea vindikuuli kinni.
Kui võtame näiteks kõrvutiolevad kipsseintega ruumid ja hakkame piki neid laskma, siis vindikuul jõuab kindlasti kaugemale, kui püstolikuul.
Kes hakkab tänapäeval seinu tellistest laduma? Kui kipskarkass ja betoonpaneel kõrvale jätta, siis laotakse kiviseinad reeglina väikeplokkidest - Fibo, Aeroc vms. On kergem ja saab kiiremini. Aga kergblokist läheb igasugune (täiskaliibriline) kuul sirinal läbi.mongol kirjutas:Ja kusjuures tegelikult ainus asi, mis taolist õnnestust pea täielikult välistada saaks, on see, et kontoriruumide seinad laotakse tellistest, mitte ei minda gyproci-teed. Aga mis sa ikka teed, kokkuhoid on siiski peamiselt riigiasutuste teema.
Samuti ei ole sarnaselt eelkommenteerijatega ma nõus sellega, nagu telliskivisein "täielikult välistaks" õnnetused juhuslikult lendulastud kuulist. Aga mis siis saab, kui kuul lendab läbi akna või ukse? Või tabab kõrvalseisjat? Või rikošetib kiviseinalt-põrandalt-laepaneelist tagasi? Igale kursandile tuleks sel juhul eraldada oma isiklik, akendeta betoonboks... ja seda veel pehmete seinadega rikošeti vältimiseks. Meenutab veidi hullumaja kirjeldust.