Riigikaitse eelarve

Vasta
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas A4 »

https://novaator.err.ee/946206/valitsus ... ini-skp-st

Jätkuks (või vist pigem lõpetuseks) siin aegajalt kerkivatele aruteludele „erakondadeülese riigikaitsekokkuleppe“, ja sama hooga ka kaitsekulude võimaliku tõusu üle järgnevatel aastatel. Kui raha ei ole, või õigemini, poliitiline eelistus on pigem käraka hind ja pensionid, siis ei maksa enam midagi ei allkirjad igasugustel ühiskondlikel kokkulepetel, ega ka kõigest kaks kuud sõlmitud iseenda koalitsioonilepingul. Selle juhtumi pealt julgen mina tuletada, et:

- Kui ei tule koalitsioonileppes sõnaselgelt ja arvuliselt (1%) fikseeritud teadusrahastuse tõusu, siis võib sama hooga suu puhtaks pühkida ka „täiendavatest rahaeraldistest võimearenduseks“;
- Pigem tasub peale passida, et sealsamas koalitsioonilepingus fikseeritud 2% samamoodi järgmise kärpevajaduse korral „lappama“ ei läheks;
- Pikaks ajaks kaob kõigil asjaosalistel ära igasugune tahtmine ja valmisolek mingeid sarnaseid ühiskondlikke või erakondadeüleseid kokkuleppeid kokku kutsuda või sinna oma allkiri anda.

Jah, nõus, et kokkuvõttes on kõige kurja juur rahapuudus ja vajadus eelarve tasakaalus hoida. Aga selle peale oleks tulnud mõelda koalitsioonilepet sõlmides. Kui ei ole lõplikku kindlust majanduse ja riigirahanduse lähiperspektiividest, siis tasubki asju sõnastada pigem ümaramalt, et ei peaks kõigest loetud nädalad hiljem oma sõnu (ja allkirju) hakkama sööma. Tõenäoliselt saame selliseid „taandumislahinguid“ veel omajagu lähiajal näha.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olen siinkohal täiesti nõus - kokku aetud koalitsioonil pole majandusteemad mitte just kõige kirkam külg ja kui majandusasjad hakkavad allamäge veerema, siis võivad hakata näpud sügelema ka selle 2% järele.

Teema võttis kõige täpsemalt kokku kõneluste lõppemisel Jüri Ratas ise - me polegi Excelisse vaadanud :shock:

Ja noh, koalitsioonis on jäme ots ikka selgelt KE käes, mida näitab ilmekalt ka EKRE kapitulatsioon lubaduste osas. Ja tegelikult ka Isamaa kaitsekulude-lubaduse söömine.
Viimati muutis Kapten Trumm, 28 Mai, 2019 12:04, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Ma pigem oletan, et veeretatakse ratast edasi-tagasi ja kokkuvõttes jääb status quo igal alal peale alkoholi aktsiisi.

Aga hakkab teemast kaugenema...
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

- Pigem tasub peale passida, et sealsamas koalitsioonilepingus fikseeritud 2% samamoodi järgmise kärpevajaduse korral „lappama“ ei läheks;
Selle puhul on õnneks veel ka teatud väline surve. Kui Eesti hakkaks sealt kärpima, siis ei jääks see meie liitlaste poolt märkamata ja kindlasti hakkaks opositsioon sellega päris teravalt torkima, sest NATO 2% on ju teadupärast "kohustuslik" (tegelikult ei ole).
Hea seegi.
Kuid seda kuidas kaks kaitse-eelarve tõusu lubanud erakonda oma lubaduse koalitsioonikõnelustel kiirelt unustasid oli tugevalt pettumust valmistav ja teatud ohumärk küll. Kui nemad ei olnud selles vallas kulude tõstmiseks valmis, siis teiste erakondade peale ei maksa lootagi.

EDIT:
Repsi jutt kinnitab mingil määral kartusi:
Kas valitsuskabinetis oli ka neid inimesi, kes ütlesid, et tõmbame teadus-arendusraha vähemaks?

Mitte niivõrd üksikuid inimesi, vaid ettepanek, kust leida kärpele kate, oli see, et kõik valdkonnad peavad kärpima ilma ühegi erandita, mille sees oli nii teaduse valdkond, haridusvaldkond kui ka kaitsekulud.
https://novaator.err.ee/946539/reps-ees ... hendamised
:evil:
gooligan
Liige
Postitusi: 1248
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas gooligan »

häda on selles, et valimiseelses tuhinas võeti pikaajalisi kohustusi aastateks ette, omamata piisavat tulubaasi.
Järsult tõusnud õpetajate palgad, lastetoetused jms oli sel hetkel sisuliselt SMS-laen tuleviku arvelt.

Tänaseks on tekkinud olukord, kus püsikulusid on oluliselt püsituludest rohkem.

Saan EKRE kimbatusest täiesti aru (Isamaa ja KESK mõlemad ise süülised), kus värkelt võimule asudes avastad, et vaatamata 5% majanduskasvule puuduvad riigil vahendid oma poliitiliste lubaduste täitmiseks sh valitsuse väljahõigatud prioriteetide jaoks (erakorraline pensionitõus jms).

Juba mõne aasta pärast terendab ees ka ülijärsk EL investeeringute langus, mis pingestab eelarvet veelgi.

Seega neid ühekordseid riigikaitseeelarveväliseid rahasüste lähiajal meil küll näha ei ole. Pigem tuleb hinge kinni hoida, et olemasolevat taset hoitakse (see on ju hetkel üle 2,2%. seega nt 2% allatulek oleks NATO silmis veel igati kosher).
sang
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 14 Juul, 2015 14:06
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas sang »

2% SKPst on õnn ja õnnetus, rahastamise stabiilsus selle varjus on näiline.

Jätaks kõrvale mõttemängud, et mida selle 2% sisse võidakse soovida toppida. Laskem fantaasial lennata, mis on sõjaliseks riigikaitseks vajalik: piiritara, PPA mereseire, haiglavõrgu mingid osad, kaitseväelaste ravikulud jne jms. Selliste oinaste mihklipäev saabub küll suht kiiresti, NATO iga-aastase aruandluse käigus. NATO kaitsekulude metodoloogia on jäik ja emotsioonitu, ei vaadata mitte deklaratsioone vaid reaalseid kulutusi. Ja kui leitakse, et miski asi ikka ei ole riigikaitsekulu, siis jäetakse see ka välja. NATO 2% SKPst on olnud alati madalam, kui riikide deklareeritud 2%SKPst.

Sisulisem, püsivam riigikaitse eelarvet mõjutav muutus on selles samas protsendis: see ei ole mitte lõplik summa vaid protsent, kusjuures SKP selgub ju alati tagantjärele, kõik eelarved tehakse SKP prognooside pealt. Ja kui poolest aastast selgub, et SKP tõus ei saa sel aastal olema mitte planeeritud 4% vaid 2,8%, siis rahaministeeriumi onud koputavad kaitseministeeriumi uksele ja ütlevad: palun korrigeerige etteantud prognoosi ulatuses. Ja KaM võtabki oma eelarvest summasid välja, sest garanteeritud on protsent, mitte lõppsumma. Selline prognoosi pealt kärpimine on tavapärane protseduur. Kuigi hea on see, et mõnikord antakse poole aasta pealt ka vahendeid juurde, et 2% ikka täis tuleks ning siis pead selle kiiresti ära sisustama. Aastad ei ole vennad.

Mida see praeguses protsessis tähendab? Kui valitsus tõmbab eelarvet koomale, siis paratamatult väheneb ka prognoositav SKP, kuna riik paneb majandusse vähem raha sisse. See tähendab, et kuigi valitsus ei tagane 2% lubadusest ning isegi deklareerib, et riigikaitse eelarvet ei kärbita, siis reaalselt kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve väheneb SKP kasvu prognoosi kahanemise võrra.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

2% SKPst on õnn ja õnnetus, rahastamise stabiilsus selle varjus on näiline.
On ja ei ole näiline. Siiski tähendab see seda, et suurte kääridega ei minda eelarve kallale ja enamus olemasolevaid võimekusi jäävad üldiselt kestma. Mingeid pisemaid kärpeid võib tõesti tulla, kuid üldises plaanis mitte nii suurelt kui võiks. Probleem tekib siis kui majanduse seis on pikemat aega kehvem, siis manduvad kõik võimed järjepidevalt ja lõpuks peab hakkama valikuid tegema, et millest loobuda.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Lohetapja »

sang kirjutas: Jätaks kõrvale mõttemängud, et mida selle 2% sisse võidakse soovida toppida. Laskem fantaasial lennata, mis on sõjaliseks riigikaitseks vajalik: piiritara, PPA mereseire
Kas PPA-le on antud sõjalised ülesanded?
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas toomas tyrk »

Mina küll väidan, et see 2% SKP-st on tegelikult pikaajalise kaitseplaneerimise jaoks väga oluline nr ja sellisena vajalik. Kui kuidagi suudetakse saavutada pikaajaline kokkulepe suurema protsendi peale - on muidugi tore.

Ainult et see suurem protsent tuleb siis millegi arvelt. Küsimus, et mille...

Teine teema on aga see, et mõned kulud kasvavad kiiremini kui SKP. Viimasel ajal on selleks näiteks töötasu.
salary.JPG
Samal ajal on SKP kasvanud suurusjärgus 2-3,5% aastas. Et EKV oleks atraktiivne tööandja - palgakasv peaks vastama üldisele trendile. Kuid eelarve samal ajal nii palju ei kasva. Järelikult - väheneb raha muude kulude jaoks...
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Samal ajal on SKP kasvanud suurusjärgus 2-3,5% aastas. Et EKV oleks atraktiivne tööandja - palgakasv peaks vastama üldisele trendile. Kuid eelarve samal ajal nii palju ei kasva. Järelikult - väheneb raha muude kulude jaoks...
Vähemalt osades piirkondades on sellel aastal siiski täheldatud palgakasvu pidurdumist. Õnneks või kahjuks - oleneb kuidas võtta.
sang
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 14 Juul, 2015 14:06
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas sang »

Palgakulu on (õnneks) väiksem osa kaitse-eelarvest, kuigi kindlasti üks olulisemaid - rahuajal peame eelkõige hoidma ja arendama oma inimesi.

Kahjuks ei ole mul küll pakkuda häid numbreid ja tabeleid, kuid antud valdkonna eksperdid kinnitavad, et kaitse-eelarvest väga olulist osa mõjutava sõjalise kauba (relvastus, moon, MIL-varustus jne jms) rahvusvahelisel turul on inflatsioon oluliselt kõrgem kui üldine hindade kallinemine. Ehk siis sõjaasjad maksavad järjest rohkem nii reaalsummadelt kui ka kasvuprotsendiliselt. Kui meie eelarve on lukustunud 2%SKP külge, siis militaarturu inflatsiooni tõttu me saame selle eest endale aasta-aastalt järjest vähem asju lubada. Selles ongi 2% probleem. Jah, hea on see, et meil on kindel rahastus, mis võimaldab pikkasid plaane teha, mis ei ole ainult plaanid vaid reaalsed tegevuskavad. Halb on aga see, et iga planeerimistsükliga saame järjest vähem uusi asju plaani panna.

Kaitse-eelarve üldist, püsivat ja kestvat tõstmist üle 2% ei pea ma kehtivas poliitilises situatsioonis eriti realistlikuks. Meie poliitmaastikul valitseb rahaliste vahenditega katmata lubaduste üleküllus ning seni kuni riigikaitsega ei ole mingit akuutset valu ("vaenlane müüride taga"), seni lähevad vahendid oluliselt prioriteetsemate (loe: kindlamalt lisahääli toovate) teemade sisse. Ainus lootus on kaitseinvesteeringute programm, aga selle loomine on igakordne eriotsus ning selle praegune maht (20M€/a) pigem ei näe kasvu. Kui moonavaru jaoks on vaja 1B€, siis mitu aastat veel läheb?
Kas PPA-le on antud sõjalised ülesanded?
Nagu ütlesin, on sellised teemad praegu (veel?) fantaasialend. Aga arvake ära, millisest eelarvekillust otsib valitsus rahastust, kui ühtäkki tekib poliitiline konsensus näiteks piirivalve sõjaväestamise ja SA ülesannete andmiseks? Kas siseminister läheks välja poliitilise seppuku peale ning jätaks päästjate-politseinike palgad jätkuvalt tõstmata? Või ammutame sellest lõppematust kuldmüntide hunnikust nimega "2%SKPst"?
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Ehk siis sõjaasjad maksavad järjest rohkem nii reaalsummadelt kui ka kasvuprotsendiliselt.
Mis on igati loogiline, sest nõudlus on nii Euroopas kui ka mujal peale pikki seisakuaastaid taas tõusnud. See on paratamatu hetkel ja lähitulevik väga muutusi ei too.
Kui moonavaru jaoks on vaja 1B€, siis mitu aastat veel läheb?
Kui see varu kestab 10 aastat, siis liiga palju, kui kestaks 20 aastat, siis võib-olla oleks parema poliitilise motivatsiooni puhul isegi käeulatuses.
Aga arvake ära, millisest eelarvekillust otsib valitsus rahastust, kui ühtäkki tekib poliitiline konsensus näiteks piirivalve sõjaväestamise ja SA ülesannete andmiseks?
Seda ma kõige rohkem kardangi. Julgeoleku killustatus erinevate organisatsioonide vahel on teatud mõttes nii õnn kui ka õnnetus.
Drax
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 22 Mai, 2009 13:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Drax »

http://www.kmin.ee/et/uudised/sojalise- ... a-2-skp-st
Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKPst ning sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ja kaitseinvesteeringute programm vastavalt julgeolekupoliitika alustes ja koalitsioonilepingus väljatoodud põhimõtetele. See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

„Näita oma eelarvet ja ma ütlen kus on sinu prioriteedid“ – sellest põhimõttest lähtuvalt tasub alati lugeda kõiki arengukavasid ja suunda seadvaid plaane. Hiljuti tuli välja RES 2020-2023 ehk uue valitsuse riigieelarve plaan järgnevaks neljaks aastaks. Paar tähelepanekut peale läbilugemist. Natuke vale teema all küll kirjutan, kuid ehk annab järgnev lühivorm vastuse küsimustele, et miks riigikaitseks raha juurde ei tule ja kus on järgneva nelja aasta sihid.

1. Aastal 2017 oli Sotsiaalministeeriumi osakaal riigieelarvest pisut alla 40%, nii nagu see oli ka näiteks aastal 2013, seevastu aastaks 2023 on sotsiaalkulutuste osakaal tõusnud juba pea 52% eelarvest. 7 aastaga (2017 kuni 2023) 3,8 miljardi pealt 6,5 miljardi peale. Muljetavaldav tõus. Sama tempoga jätkates koosneks aastal 2047 kogu riigieelarve ainult sotsiaalvaldkonna kulutustest. Senisest suurem finantseerimine ootab ees järgmisi programme:
a. sotsiaalkindlustus
b. tervis
c. laste- ja perede programm
d. tööturuprogramm
e. hoolekande osa 2023. aastaks vähendatakse
2. Perioodi 2020 – 2023 kaotajad ehk kes peavad leppima pitsitama hakkava näljatundega. Võrreldud on valdkonnale eraldatud summasid aastal 2020 ja 2023. aastal.
a. haridus- ja teadus (koolivõrgu programm, üldharidus, teadus, digipööre, täiskasvanuharidus)
b. keskkonnakaitse- ja kasutuse valdkond
c. põllumajandus, toit ja maaelu
d. majandusvaldkond, täpsemalt transport, konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, ehitus, energeetika, infoühiskond, e-riik ja sideturg
e. regionaalpoliitika
3. Sisejulgeolek ehk siseministeeriumi valitsemisala läheb järgnevaks neljaks aastaks pausile. 2020. aastal antakse neile 424 mln ja 2023. on plaanis neile eraldada 421 mln. Seega arvestades elukalliduse tõusu ja prognoositud palgakasvu muudes sektorites saame aastal 2023. üle paarikümne miljoni eest aastas vähem turvalisust. Isiklik leping turvafirmaga ja koju suurema tulekustuti soetamine on igati mõistlik soovitus igale Eesti elanikule.
4. Kokkuhoidlikumalt majandama peab ka välisministeerium ja kultuurivaldkond.
5. Riigikaitsesektor jätkab 2% kursil, näpuotsaga liitlastele jaoks veel peale, samuti 20 mln laskemoonale aastas täiendavalt juurde.
6. Protsentuaalselt suurim kasv, kui võrrelda 2023. aastat 2020. aastaga, ootab ees lugupeetud seadusandlikku kogu. Tõsi küll, summaliselt pole tegemist märkimisväärse teemaga. Pigem on kasvul märgiline tähendus ja põhjus tarbetuks vihakõneks.
7. Eurotoetused, mis moodustasid varasemalt ligi 10% eelarvest ja mille najal tehti märkimisväärne osa investeeringutest, lõppevad ära ja kukuvad 3-4% peale eelarvest. Asendust meie enda eelarvest plaanis ei ole. Investeeringud jäävad seega vähemaks, silmaga nähtav mõju ilmneb 10-15 aasta pärast.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Selline kaudselt teemasse puutuv uudis siis:
https://majandus24.postimees.ee/6704730 ... -volakirju
Eesti emiteerib esimest korda lühiajalisi võlakirju, kusjuures negatiivse(!) intressiga. See tähendab, et riigile makstakse võlakirjade eest sisuliselt peale! Riigi rahanduse seisukohast on see vähemalt lühiajaliselt väga kasulik samm, sest võimaldab lappida puudujääke ja vähendab ehk võimalike kärbete ulatust ning mõjusid. Boonusena muidugi see, et paarsada tuhat eurot saadakse kaubapeale. Kui see tähendab sisejulgeolekul sektorile vähendatud eelarvelisi kitsendusi, siis mõjutab see otseselt ka n-ö laiapindset riigikaitset.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist