Relvaseadus

[vtl]

Hall ala küll aga millise relvaseaduse paragrahvi vastu siis omal maal paari pauku tehes eksitakse, mille alusel täpsemalt kohalekutsutud ametnik väärteomenetlust alustab?

ReS §84 äkki, mis sätestab ära, mis on laskeharjutuste või -võistluste korraldamiseks kohaldatud koht, ehitis, ruum või territoorium. See paragrahv jätab piisavalt avarad võimalused väänata seda nii ühes suunas (justkui mujal ei tohikski laskeharjutusi teha) või ka teises suunas (sõna "korraldamine" viitaks justkui avalik-ametlikule teenusele)

Ehk kas see mis ei ole lubatud, on keelatud, või see, mis on keelatud, ei ole lubatud.

Üks asi on selge - peale otsese ohutuse (kuulipüüdjad), müra ja tuleohutuse peaks üks laskekoht vastama tervise- ja keskkonnanõuetele. Plii- ning püssirohujäägid ON mürgised ja tegelikult ei ole kuigi hea mõte oma tagaaeda ülemäära pliid külvata.

[Kriku]

Selles teemas pigem ikka see, mis pole lubatud, on keelatud.

[Andrus1973]

Selles teemas pigem ikka see, mis pole lubatud, on keelatud.

Miks sa nii arvad? Seaduse tekstis on kül pigem loetlelu, mis on keelatud.

[Kriku]

RS § 84 lg. 2:

Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

See on üldnorm ja sellest ei tee seadus mingeid reservatsioone. Mitte kuskil ei ole öeldud, et see, kui üks inimene läheb märki laskma, ei ole laskeharjutus. Jah, nagu ülal öeldud, võib filosofeerida, et see norm on mõeldud pigem ürituste ja kommertstegevuse jaoks - aga seadus ei anna mitte mingit alust arvata, et see ei kehtiks ka individuaalse laskeharjutuse kohta. Kuna seadust tuleks põhimõtteliselt tõlgendada nii, et lünki oleks võimalikult vähe, siis tuleks erinormi puudumisel üldnormi tõlgendada võimalikult laialt kohanduvana.

[vtl]

RS § 84 lg. 2:

Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

See on üldnorm ja sellest ei tee seadus mingeid reservatsioone. Mitte kuskil ei ole öeldud, et see, kui üks inimene läheb märki laskma, ei ole laskeharjutus. Jah, nagu ülal öeldud, võib filosofeerida, et see norm on mõeldud pigem ürituste ja kommertstegevuse jaoks - aga seadus ei anna mitte mingit alust arvata, et see ei kehtiks ka individuaalse laskeharjutuse kohta. Kuna seadust tuleks põhimõtteliselt tõlgendada nii, et lünki oleks võimalikult vähe, siis tuleks erinormi puudumisel üldnormi tõlgendada võimalikult laialt kohanduvana.

Relvaseadus on olnud ja on praeguseni auklik nagu šveitsi juust. Viimane tõsisem lünk oli paar redaktsiooni tagasi, kus enese ja vara kaitseks võis hoida ainult püstoli- ja revolvripadruneid, kuid vindi- ja sileraudse moonast räägiti ainult jahi- ja spordi kontekstis. Samas püsse müüdi (enese ja vara kaitseks) ja ka padruneid neile müüdi sama tähe alusel, kuigi seadus ei lubanud ega keelanud.

Hulk asju on siiani defineerimata ning keegi organitest ei anna konkreetset vastust, mis on lubatud ja mis keelatud.
Nagu ma korduvalt olen öelnud, siis segaselt määratud seaduse korral teeb lõpliku tõlgenduse riigikohus.

Rõhutan veelkord - meil ON tegutsev(aid) eravalduses olev(aid) tiir(e), mis EI ole ametliku laskepaiga või tiiruna arvel, milles toimuv ON ilmselt ka politseile teada (kuna sportlased saavad avalikult sinna võistlustele regada) ning siiani ei ole sellest suuremat kära olnud. Kinni pole ka pandud.

[slider]

loomkatse tehtud. Kui lähim naaber on ca 2 km mõlemale poole, kuuliüüdja on mülgas, mitte kartulipeenar ja 40 kraadi üles kuulid peatab võsa.

[slider]

ca 200 9mm fiocchi ning 20tk 7,62

[OnuHeino]

Seadus jätab seal väga palju ruumi tõlgendamiseks. Seega pole ka vallaametniku, naabri ega kohaliku konstaabli väidetu lõplik tõde, vaid tema isiklik arusaam seadusest. Lõpliku tõe selgitavad välja erinevad kohtuastmed. Kuna seadus nii hõre on, siis järelikult pole tagahoovis laskmine senini suureks probleemiks kujunenud. Piisaks ühest korrast, et omavalitsus või politsei kohtus kaotajaks jääb ja hakatakse usinasti asju sätetega reguleerima.

[oliver]

Mul on loomkatse tehtud ca. 3 aastat tagasi kui vanas karjääris - lähim asustus 2km - märki lastes kohalik jahimees politsei kutsus. Patrull tuli kohale, pani puhuma, kontrollis dokumente ja sõitis jälle minema. Kui millegi vastu totaalselt eksinud oleksin küllap siis mulle sellest teada oleks antud. Jahimees jäi samuti lolli näoga vahtima, tema oli kindel et käed selja taha väänatakse ning relvaluba igaveseks ajaks hoiule võetakse.

Paragrahv 84 ütleb küll millised on nõuded lasketiirule või laskepaigale, st. mille alusel neid ametlikult arvele võetakse kuid pole ju selgesõnaliselt kirjas et ainult nendes kahes kohas tohib lasta.

[Markko]

Selles teemas pigem ikka see, mis pole lubatud, on keelatud.

Miks sa nii arvad? Seaduse tekstis on kül pigem loetlelu, mis on keelatud.

Avalik õigus lähtub printsiibist - mis pole lubatud, on keelatud. Eraõiguses lähtutakse printsiibist, mis pole keelatud, on lubatud

[Kriku]

Rõhutan veelkord - meil ON tegutsev(aid) eravalduses olev(aid) tiir(e), mis EI ole ametliku laskepaiga või tiiruna arvel, milles toimuv ON ilmselt ka politseile teada (kuna sportlased saavad avalikult sinna võistlustele regada) ning siiani ei ole sellest suuremat kära olnud. Kinni pole ka pandud.

See ei tähenda veel, et see seaduslik oleks. Mina sain aru, et küsiti selle kohta, kuidas asi seaduse järgi on, mitte selle kohta, kuidas neid norme praktikas rakendatakse. Seal vahel on alati mingi vahe - kord väiksem, kord suurem - ning see võib mh. sõltuda ka piirkonnast, kus asutakse.

Paragrahv 84 ütleb küll millised on nõuded lasketiirule või laskepaigale, st. mille alusel neid ametlikult arvele võetakse kuid pole ju selgesõnaliselt kirjas et ainult nendes kahes kohas tohib lasta.

Ütleb, et ajutisteks laskeharjutusteks kohandatud paik on laskepaik... Mina väidan, et märklaua üles seadmine on laskeharjutuseks kohandamine.

Kui politsei seda nii rangelt ei kohalda, siis väga hea, mul Jumala eest ei ole midagi selle vastu Aga sellises olukorras eksisteerib pidev oht, et mõni ülimalt agar avastab endale tööpõllu ning aktiveerub või siis juhtub kuskil täiesti tavapärane õnnetus, millesarnaseid täielikult välistada kunagi ei saa, ja ajakirjandusliku kära saatel hakatakse niiöelda probleemiga tegelema.

[oliver]

Laseme siis ilma märkleheta

[alfa hotel]

Näen selles ohtu riiklikule julgeolekule, kui mingi seltskond saab täiesti seaduslikult piiramatult relvistuda ja seda kunagi määramata tulevikus riigi või võimuesindaja vastu kasutada. Meil on selline ühiskonnakiht täiesti olemas. Küll ei peaks selle foorumi lugeja ilmtingimata ennast puudutatuna tundma.

Aga seadus on kõigile üks, ole sa võõrkeelne, seletamatu sissetulekuallikaga, kanna uhkelt georgi linti, ole ümbritsetud krimikaristatud või mitte seaduskuulekatest sõpradest, mingil põhjusel taga kiusatud.
Kui leht on puhas, psühholoog märkusi ei tee, perearsti juures näed alt kolmandat rida ja suudad selle relvaseaduse-natukese mõttega läbi lugeda, siis tõenäoliselt ei saa ka 25m laskekatse takistuseks.

Miks Põhjanaabritel enesekaitserelvadega lood sedasi on?

Riigil ees otsas politsei taustakontrolliga peaks olema nii palju mune, et sellele kategooriale lihtsalt ei öelda ja punkt.
Täiendavas meditsiinilises kontrollis oleks kindlasti abi vereproovist. Nt 3x kvartali jooksul. Kui sealt ilmneb mingeid mõnuainete tarvitamise jälgi saab juba lähemalt uurida.

Millist probleemi sa regulatsiooni karmistamisega lahendad? On meil kuidagi mure ainetetarvitajatest relvaomanikega?

[maskeerimisvork]

Vist ei ole läbi käinud siit aga eelnõude menetlemise IS-s on ülevad järjekordsed relvaseaduse muudatused, nüüd juba praeguses riigikogu koosseisus. Seal on need salvepiirangud jms asjad sees.

[Andrus1973]

Millist probleemi sa regulatsiooni karmistamisega lahendad? On meil kuidagi mure ainetetarvitajatest relvaomanikega?

No mingil määral on ainete ja alkoga siiski probleeme, kui ajakirjandust jälgida. Samas, kui demagoogiat ajada siis kained autojuhid põhjustavad rohkem avariisid, kui täis.... Minu poolest võiks püsse ka supermarketis müüa.