Jõelaevad Emajõel

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

On see ankur laeval olnud veelgi madalamal.Kas kett on klüüsist või üle teki -raske öelda
Manused
19656945_1429478083780619_5274135854810917808_n.jpg
19656945_1429478083780619_5274135854810917808_n.jpg (20.82 KiB) Vaadatud 6300 korda
Zoig
Liige
Postitusi: 93
Liitunud: 11 Sept, 2009 9:57
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Zoig »

Leedukad on jõudnud "Aiste" eelmise nädala seisuga edukalt vette lasta.

Kodulehe järgi on esimene graafik ka paika pandud, Juunis maksvat täiskasvanu pilet 29 eurot, Juulist kuni hooaja lõpuni 49 eurot. Võimaluse korral proovin sel suvel Kaunasesse sattuda ja sõidu kaasa teha. Ei kujuta ette kaua uute omanike käes see laev sõidab, pessimist minus just pikka iga ei ennusta. Kuna järgmised/viimased kaks sõitvat Raketat on Yakutskis, siis ilmselt paremat võimalust lähitulevikus Raketa pardale sattumiseks ei pruugi enam tulla.

https://www.laivasraketa.lt
IV Kaunas - Nida 9:00 ; Nida - Kaunas 15:30
V Kaunas - Nida 9:00 ; Nida - Kaunas 15:30
VI Kaunas - Nida 9:00
VII Nida - Kaunas 15:30
Mõned fotod mis internetist postituse ilmestamiseks leidsin. Minujaoks huvitav lisand on sõukruvi kohal olev sirm-suunaja. Ei mäleta, et seda detaili oleks ühelgi teisel Raketal kohanud. Täiesti võimalik, et aja jooksul kohalike tekitatud lisand. M tüüpi laeval pole ilmselt võimatu kruvi veest välja saada, ehk aitab ülespiserdavat vett natuke mõistlikumas suunas juhtida.
Manused
20190523_110326-m-5ce66c06a096d.jpg
laivas-raketa-ikelimas2.jpg
img943895_0.jpg
Et oleks raskem!
Kasutaja avatar
Rügaja
Liige
Postitusi: 712
Liitunud: 01 Dets, 2008 3:07
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Rügaja »

M tüüpi laeval pole ilmselt võimatu kruvi veest välja saada, ehk aitab ülespiserdavat vett natuke mõistlikumas suunas juhtida.
See peaks aitama vältida kavitatsiooni.
Vene ajal polnud kavitatsioonikahjustused laevakruvil eriline mure, sest toorikuid ja töökodasid jätkus laialt ning ladudeski on vanad varustajad öelnud laevakruvisid hulgakaupa riiulitel seisnuvat.
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

Hea Zoig, kui Leedus ära oled käinud, jaga siis nostalgialaksust muljeid kah!
Piletihind oli nagu antud edasi-tagasi tiiru eest? Siis see juunikuine sissesöötmishind on ikka väga OK.

Ühest artiklist tuli välja, et uued omanikud ostsid eelmiselt ära kaks laeva. Ilmsesti on teine ikkagi Polesje tüüpi "Kriste", mis ka varem Nidasse sõite tegi. Teise Raketa ostu hästi uskuda ei taha, eelmine omanik kavandas temaga sõite vaid Kura lahel ja Nemunase alamjooksul- asi selles, et jõe keskjooksul olla laevatee garanteeritud sügavus tavalise Raketa jaoks liiga väike. Kui kogu aeg tiibadel udjada, siis saaks hakkama, aga vales kohas veeväljasurveasendisse minnes võivad tiivad põhja kinni jääda.

Tartu Raketade ajaloo täiendusena tuli välja senimainimatuid liinisõitude peatusi. Nimelt on 1971 maikuus hakanud mõlemad tollased Raketad Pihkva vahet regulaarreisidega pihta. Väljumised ainult tööpäevadel (nädalavahetused olid tellitud sõitude jaoks) Esimene startis 8.00, teine 10 min. hiljem. Esimese marsruut Tartu- Samolva- Puudavitsa (Budovitši)- Pihkva. Teise liin Tartu- Piirissaar- Terebištše- Pihkva. See Terebištše oli ikka hirmus haak.
Suve lõpul jäi regulaarliinile vaid üks, kõiki peatusi ei peili vist enam keegi välja, aga Piirissaar ja Samolva olid kindlalt sees.
Järgmisel aastal on jälle alustatud samade väljumisaegadega, aga peatustest(lisaks nagunii seesolevatele Piirissaarele-Samolvale) ei ole enam teateid.
Ihaste laevaliini ajaloo algus sai nüüd lõpuks paika. 1968 maikuu keskelt väljumine kl 9.00 ja 18.00 Aasta hiljem juba mai algusest kl 7.00 ja 19.00 .1970. aastast siis juba tihe graafik.
Millal peatus tuli Porijõe suudme vastast kurvi peale? Üsna pikk randumissild ehitati 1973.a. Millegipärast arvan, et see tehti valmis sügisel ja laevad hakkasid seal silduma siis järgmisest kevadest.
----
Ma ei usu, et keegi on järgmist ajaloofotot kunagi näinud. Tehtud 1941.a. maikuu alguses.
tl.jpg
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Castellum »

Budapestis hukkunud alus oli ka Moskvitš-tüüpi jõetramm:
https://de.wikipedia.org/wiki/Hable%C3%A1ny
On öeldud, et pärast kokkupõrget läks alus sekunditega põhja. Ja ometi olevat ülevaatuse läbinud...Kas meie Pegasusel võib siis samuti mingi sarnane viga olla?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

Castellum kirjutas:Budapestis hukkunud alus oli ka Moskvitš-tüüpi jõetramm:
https://de.wikipedia.org/wiki/Hable%C3%A1ny
On öeldud, et pärast kokkupõrget läks alus sekunditega põhja. Ja ometi olevat ülevaatuse läbinud...Kas meie Pegasusel võib siis samuti mingi sarnane viga olla?
Sellele on ksf Rügaja kindlasti pädevam vastama, aga Peipsi basseinis selliseid jõuvahekordi Pegasuse suhtes ei eksisteeri.
Teine laev oli 135 m pikk ja tulemus sama, mis oleks siis, kui Pegasus ise sõidaks mõnele tavalisele mootorpaadile otsa.
VikingS1jpg.jpg
VikingS.jpg
VikingS.jpg (143.98 KiB) Vaadatud 6029 korda
Õnnetu "Hableany" olla Ungarisse saabunud 1992.a. Viidatakse, et üks esimesi Hersonis ehitatud "Moskvitše", kus aga üle 40 aasta aega veetis, pole suudetud kindlaks teha. Üsna selge, et kusagil Ukrainas
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Manurhin »

Sellest kokkupõrkest näitas telekas mitmeid videojuppe. Küllap on ka juutuubis, kes viitsib, võib otsida. Igatahes lükkas suurem laev väiksema enda ees lihtsalt külili ja no sellises asendis läheks vist iga laev, veekindlate vaheseinteta jõelaev seda enam, mulksti loetud sekunditega põhja. Kauss ka ujub vee peal kenasti, aga keera serva peale püsti ja upub kivina.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
paadikapten
Liige
Postitusi: 292
Liitunud: 06 Juul, 2005 14:34
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas paadikapten »

Suurem alus oma kõrge ninaga surus pisema väga ruttu külili. Kui pisemal laeval aknad ja salongiuksed lahti olid, pole kiire uppumine ime. Sellisel laeval on parras ülimadal, salongi põrand asub kuskil veeliini kandis. Aknast võib käe vette pista.
Vaatame siis, mis siin toimub...
Zoig
Liige
Postitusi: 93
Liitunud: 11 Sept, 2009 9:57
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Zoig »

aurik kirjutas:Teise Raketa ostu hästi uskuda ei taha, eelmine omanik kavandas temaga sõite vaid Kura lahel ja Nemunase alamjooksul- asi selles, et jõe keskjooksul olla laevatee garanteeritud sügavus tavalise Raketa jaoks liiga väike. Kui kogu aeg tiibadel udjada, siis saaks hakkama, aga vales kohas veeväljasurveasendisse minnes võivad tiivad põhja kinni jääda.
Teine Raketa on vanemat tüüpi 340, mitte 340(M)E. Tiibade kõrgus nendel ei erine, kuid kruvi asukoht ja tüürilaba süvis küll. Ilmsesti kui asja tõsiselt kätte võtavad, saavad Aiste eeskujul ka selle laeva M tüübiliseks teha. 340 projekti nõrk koht esimeste tiibade kinnituse juures ei tohiks ka suuremat rolli mängida, vaevalt Kura lahes pidevalt lainet kogeb mis kere lõhkuma hakkab. Puhtalt jõetarbimises kestab kindlasti piisavalt hästi.

Rügaja, täiesti loogiline põhjus miks see kate seal kruvi kohal on. Idee on siis selles, et kruvi kohal oleks alati piisavalt vett ja ei tekiks võimalust kruvi juurde pealtpoolt õhku tõmmata mis kavitatsiooni soodustab?
Et oleks raskem!
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

Zoig kirjutas:Teine Raketa on vanemat tüüpi 340, mitte 340(M)E. Tiibade kõrgus nendel ei erine, kuid kruvi asukoht ja tüürilaba süvis küll. Ilmsesti kui asja tõsiselt kätte võtavad, saavad Aiste eeskujul ka selle laeva M tüübiliseks teha.
Just, mul mõttelõng vääratas, tahtsin kirjutada sabaots kuid läks kuidagi automaatselt tiibadeks. Venelaste andmebaasides on "Lina" endistviisi ME laevaks märgitud, ehkki mitmelt poolt on moderaatoritele vastavad märkused saadetud.
Hästi ei usu, et leedukad ümberehituse vaevaks võtavad.
----
Tartu "Raketa 2-le" mindi Feodossiasse järgi 1967.a. juuli keskpaiku, st augusti algupoole oleks ta pidanud Tartus olema, Pihkva R143M u. sellel ajal jõudiski. Aga tollases ajakirjanduses pole saabumise kohta ühtegi teadet (või on mul kahe silma vahele jäänud?) Kui tõesti pole, siis on see Tartu reisilaevanduse kohta enneolematu, varem ja hiljem on uus või ümberehitatud reisilaev saanud "Edasis" korraliku tähelepanu osaliseks. Näib, et vigastus Omutis on täiesti tõene ja laiema avalikkuse jaoks vaikiti lihtsalt maha. Aga vaatame, otsin veel.
----
Jätkuks ühele igiteemale, mille viimane kajastus lk 73-74
Üks hea allikas on tollaste "Edasi" lehtede juures lk 4, kus on teadaannete ja kuulutuste osa. Vaatasin järgi, et laev-kohvik "Emajõe" on Mitšurini ja Okt.pst nurga juures tehtud lahti järgmistel aastatel - 1970, 1971, 1972, 1973, 1974.... edasi ei viitsinud otsida. Kõikidel aastatel avamine aprilli viimasel nädalal, lahtiolekuajad reeglina kl 15-22. Kui veel leidub uskmatuid, võin ajalehtede kuupäevad kirja panna, saadakse oma silmaga kontrollida. Ebareaalne, et rahvast allveelaev-kohvikusse kutsuti. Jää kah selleks ajaks läinud.
1969.a. avamisest kuulutust ei leidnud, küll aga otsiti aprillikuu keskpaigas vähemalt kahes kuulutuses avatavale kohvikule puuduolevaid töötajaid
----
EDIT: Et Moskvitšid praegu kõrgendatud tähelepanu all, siis üks foto kah- millise jahi annab Moskvitšist teha
T14.jpg
Siberis sõidab, Obi-Irtõši jõestikus. Vaatasin vene registrist, et max 15 reisijat võtab
Kasutaja avatar
Rügaja
Liige
Postitusi: 712
Liitunud: 01 Dets, 2008 3:07
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Rügaja »

Rügaja, täiesti loogiline põhjus miks see kate seal kruvi kohal on. Idee on siis selles, et kruvi kohal oleks alati piisavalt vett ja ei tekiks võimalust kruvi juurde pealtpoolt õhku tõmmata mis kavitatsiooni soodustab?
Nii jah. Pmst on ka Pegasusel kruvi kohal selline kaarjas serv, mis juhib vett hästi kruvile. Kuigi aeglasema käigu juures ei ole õhumullide kaviteeriv toime nii tugev, siis näiteks vale kruvi kasutamisel on kavitatsiooni mõju juba ühe hooajaga näha.
Kiirlaeval on aga kruvile mõjuvad jõud oluliselt suuremad, seega seal on iga võimalus kavitatsiooni vältimiseks või vähendamiseks oluline.
salongi põrand asub kuskil veeliini kandis. Aknast võib käe vette pista.

Mõlemad väited ei vasta tõele ;) Salongi põranda kõrgusel pole selles juhtumis uppumatusega pistmist. Konkreetset laeva ei tea, aga üldiselt põrand peaks jääma isegi veeliinist allapoole. Mida madalam on põrand, seda stabiilsem on laev, kui rahvas on all salongis.
Aga aknast käe vette panekuks peaks inimene ennast varvastega aknaraami küljes hoidma. Isegi väljas privalnikul ehk laeva laial välisserval olles on käega veeni ulatada raske, kui mitte võimatu. Mulje laeva madalusest tekib tema suure pikkuse tõttu - ligi 28 meetrit.

Doonaul äkilise uppumise põhjus oli muidugi küljelt sissesõit, laeva kaldumine ja äkiline vee sissevool purunevatest akendest. Just tormiga akende purunemise võimalus on põhjuseks, miks me ei tee Peipsil Pegasusega reise. Peipsi äkiline laine võib vöörist või küljelt mõne aknaklaasi puruks lajatada ja püüa siis seda lainetega sisseuhavat vett välja pumbata.
Kui suuremaks kere remondiks läheb, siis vahetame ka aknad välja purunematu mereklaasi vastu. See ei karda lainet ja siis saab ka Peipsile pikemaid otsi plaanida.
Kasutaja avatar
Rügaja
Liige
Postitusi: 712
Liitunud: 01 Dets, 2008 3:07
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Rügaja »

Siberis sõidab, Obi-Irtõši jõestikus. Vaatasin vene registrist, et max 15 reisijat võtab
:scratch: Need hullukesed on laeva kolmekorruseliseks ehitanud. Kusjuures vaid 4.80 on laius, veeliinist vist pool meetrit vähemgi. Kolmekorruselise laeva kõrgus on aga nüüd vähemalt 7 meetrit, kui mitte rohkem. Pole siis ime, et stabiilsust napib ja vaid 15 inimest pardale lubatakse.
Algsele, ümber ehitamata laevale lubati 150 reisijat.
Uuendus näeb muidugi uhke välja, aga vööriteki puudumine võtab palju võlu ära.
Kasutaja avatar
paadikapten
Liige
Postitusi: 292
Liitunud: 06 Juul, 2005 14:34
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas paadikapten »

Rügaja kirjutas: Aga aknast käe vette panekuks peaks inimene ennast varvastega aknaraami küljes hoidma. Isegi väljas privalnikul ehk laeva laial välisserval olles on käega veeni ulatada raske, kui mitte võimatu. Mulje laeva madalusest tekib tema suure pikkuse tõttu - ligi 28 meetrit.
Viimastel aastatel pole nagu tõesti näinud, et keegi seal aknast käega vett patsutaks. Kuid umbes 10-15 aastat tagasi seda harrastati ja proovisin minagi. Täpsel aega ei mäleta, toona tegi laev tunnisõite Atlantise eest. Jah, eks küünitada oli vaja, kuid vett sai katsuda. Tol ajal oli laev veel oma vanas konditsioonis, polnud sellele peale ehitatud praegust atribuutikat. Mürises, kolises ja tühikäigul värises mõnusasti.
Peale uue mootori panekut pole ma selle laevaga sõitma sattunud. Tuleb ilmselt ära teha, saaks teada, kas võdiseb samamoodi :) Ja ehk prooviks käe vette kah pista.
Vaatame siis, mis siin toimub...
Zwyx
Liige
Postitusi: 110
Liitunud: 29 Dets, 2017 13:13
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Zwyx »

Teema kuidagi rahulikuks jäänud, lisan paar ajaloolist pilti kuupäevaga 14.06.2008 - tiibur "Polaris" oma saatust Ropka sadamas ootamas.
14.06.2008
14.06.2008
Polaris_1.jpg (79.96 KiB) Vaadatud 5397 korda
14.06.2008
14.06.2008
Polaris_2.jpg (52.28 KiB) Vaadatud 5397 korda
Kasutaja avatar
Rügaja
Liige
Postitusi: 712
Liitunud: 01 Dets, 2008 3:07
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Rügaja »

Ahoi, panen siia veidi pikema jutu. Jõudsin üleeile õhtul tagasi Pihkvast rahvusvahelistelt hansapäevadelt. Venepärase vägevusega korraldatud üritus tähendas kolme päeva kontserte kolmeteistkümnel laval, lõputuid lavka- ja telgiridasid kohaliku ja kaugelt toodud nänniga ning arvukalt erinevate linnade delegatsioone, kes üksteise võidu oma kodulinnade hansaväärtusi promosid. Tartut selles lõputus reas esindasid muidugi väljapanek ülikoolist, ERM koos kostüümide ja pillimeestega ning ohtralt allekoki õlut.

Lootsin Tartu esindajana festivali külastades saada selgust Pihkva laevaliikluse võimaluste asjus ja sõlmida suhteid võimalikuks koostööks. Seis pole kiita. Pihkvas on järel kõigest 2 laeva, millest ühte nägin isegi korra sõitmas. Teine laev, mis seisis kai ääres, olevat sakslaste tehtud ja algselt sõjanduslikku funktsiooni täitnud kaater, pärit ilmselt viimase suure sõja lõpuaastatest. Omaaegsed Raketad ja muud rahuotstarbelised nõukatehaste laevad olevat kõik viidud vanametalliks. Ja jõevaksali asemel, kus Tartust tulnud laevad sildusid, on nüüd restoran.

Tegin pildid neist järelejäänud kahest laevast. Räägitud sakste toodangu puhul tahaksingi siinsetelt teadjatelt küsida: ehk keegi oskab öelda, mis tüüpi laevukesega on tegu?
[img]IMG_20190627_213954_resized_20190701_082537722%20(2)[/img]
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 20 külalist