Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Lemet]

Tsiteerime klassikuid- mitte si...i pole muutunud. Ka täna halatakse, et keskmist palka ei saa keegi. Muideks, 1978 oli minu palk tiba alla 200 rubla. Seega veidi üle keskmise. Ja ma ei olnud teps mitte mingi kõrgepalgaline selles firmas. Küll aga olin seda klassikaaslaste seas päris pikka aega. Klassijuhataja vangutas pead ja leidis, et on ilmselgelt vale elukutse valinud.

[toomas tyrk]

Palga suurus sõltus oluliselt sellest, et kas olid tööline, või siis selle näruse intelligentsi esindaja. Mäletan, et kui läksin 1984. aastal Ilmarisse tööle, siis oli seal Mustamäe peamaja eest näitlik agitatsioon miskite tahvlite näol. Kui hea firma ikka on. Üks tahvel oli siis tööliste keskmise palga kohta, mis muidugi näitas usinat kasvu. Mäletamist mööda oli selle aasta keskmine näidatud kui 220 rubla ja tulevikus pidi veelgi tõusma.

ITP keskmise palga kohta tahvlit väljas ei olnud

[mart2]

Palga suurus sõltus oluliselt sellest, et kas olid tööline, või siis selle näruse intelligentsi esindaja. ...

Tagant järele tundub, et see tasuta kõrgharidus oli siis tegelikult järelmaksuga ja selle kulu peeti hiljem intelligendi palgast aastatega kinni …

Sama selge vahe oli ka parteilises kuuluvuses. Mind agiteeriti pikka aega partei liikmeks astuma ja siis äkki ühel päeval öeldi, et nüüd enam pikka aega ei saa. Põhjuseks oli see, et kaks parteilasest töölist läksid pensionile ja ennem uusi liikmeid haritlaste seast ei võeta, kui tööliste miinimumkvoot täis on!

[Kriku]

Üliõpilasi oli suurusjärgu võrra vähem ka, Tartu Ülikoolis üle 2000.

[Lemet]

Mäletatavasti oli suhe kolme töölise kohta üks tagumiktundide tegija. Mis oli samuti üks ütlemata hea põhjus kutsutute ja seatute esindajale pinda käia...

[Z03]

Haritlastele ei makstud eriti kõrget palka jah. Arst - 120 rbl, õpetaja 80-100 rbl. Kontoritöötajatele maksti vähe - näiteks raamatupidaja 70-80 rbl. Lasteaiakasvataja 60-80 rbl, sanitar 50 rbl, koristaja 50 rbl.

Hästi maksti tootmistöölistele põllumajanduses ja tööstuses, ehitussektoris, väga head palgad olid ka põllumajandussektoris hooajatöödel, kui oli vajalik teha ka ületunde. Need palgad jäid 200-300 rbl piiridesse kuus. Lisaks muidugi preemiad ja aastapreemiad.

Kahjuks tänapäeval makstakse kõige rohkem just igasugustele jutumulli puhujatele ja õhulosside ehitajatele. Tööinimesed on minimaalse sissetulekuga, mis on tinginud olukorra, et nii põllumajandus-, ehitus- kui tootmissektoris on totaalne tööjõupuudus. Keegi ei taha enam oma kätega tööd teha, vaid õppida juristideks, ärijuhtideks ja haldusjuhtideks, kirjutada projekte ja lasta mõnusalt liugu Euroopa Liidu toetusrahadel. Mis ju ka üks kena viis äraelamiseks, aga mitte väga jätkusuutlik kahjuks.

[vanahalb]

Palkadest rääkides peabki arvestama seda, et NSV Liidus oli krooniline tööjõupuudus ja kõrget palka maksti seal kus keegi töötada ei tahtnud. Ma olen hakatuseks natuke traktoristina töötanud - kõik tingimused olid sellised, et 50-ndaks eluaastaks oleks võinud rahulikult kirstukaane pea kohal kinni vedada. Arstil, 120 rublase palgaga, oli seevastu elu nagu lill - soe tuba, kellaajaga töö, kommi tuuakse... Eriti perspektiivikas oli veel õppida nahaarstiks, sest nahaarsti patsiendid ei saa kunagi terveks ega ei sure ka ära. Ning öösel nahahaiguse pärast keegi üles ei aja. Nendele tuligi ainult 120 rubla maksta, muidu oleks kõik arstiks hakanud. Ja kes siis sõnnikut vedama hakkab?
"Meie maal kõik tööd on head, vali millist tahad!"

[Z03]

Eksju. Arstiks on lihtne hakata, astu kõigest ülikooli ja õpi 10 aastat, aga katsu sõnnikut vedada, sellega igaüks toime juba ei tule.

[vanahalb]

Nojah. See tähendas, et lapsepõlvele liideti veel 10 aastat otsa. Ma olen sõnnikuvedamise kõrvalt ka ülikoolis õppinud ja peaksin mainima, et polnud viga. Lobi oli maja kulul (stipendium) ja töö (õppimine) konti ei murdnud.

[Z03]

Ei, ma lihtsalt üritasin öelda, et iga aus töö on ühiskonnale vajalik ja kasulik, mitte et üks oleks teisest parem vms.

[Zwyx]

Vääga vanadest aegadest on meelde jäänud, et vist 1980-ndatel käis tollases ajakirjanduses mõttevahetus töökoha ja palga suuruse seose vahel. Kitsaskohaks olevat olnud näiteks postiljoni ametikohad, kuhu keegi ei tahtnud tulla. Seetõttu oli idee palka suurendada, aga sellele saabus vastulöök - hakkavad veel teenima rohkem kui õpetajad ja muud väärt inimesed, see pole õige. Kuidas asi lõppes, ei tea.

[toomas tyrk]

No "Briljantkäes" oli selle nõuka aja töö ja palga kohta klassikaline lause - "chtob tõ zhil na odnoi zarplate" - et sa peaksid ainult palgast elama. (öeldud sellele Mironovi mängitud tegelasele kui kõige karmim ähvardus)

Ei saanud ka selle sõnnikuveoga rikkaks. Hästi elasid ikka need kes slikerdada oskasid või "kõrvalt tegid".

[Kriku]

Ei, ma lihtsalt üritasin öelda, et iga aus töö on ühiskonnale vajalik ja kasulik, mitte et üks oleks teisest parem vms.

See muidugi nii ei ole. Ma võin võtta kallurijuhi tööle, et ta võtaks minu maja eest koorma liiva peale, veaks selle ümber Eesti ja siis lõpuks samasse kohta maha kallaks. Töö on tema seisukohast igapidi aus, aga täiesti ebavajalik ning kahjulik.

[Z03]

Jajah. Ma juba kahetsen, et siin kommenteerisin.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ei ole vaja kahetseda - allolev lausung tundub mulle igati tõene ja adekvaatne:

Kahjuks tänapäeval makstakse kõige rohkem just igasugustele jutumulli puhujatele ja õhulosside ehitajatele. Tööinimesed on minimaalse sissetulekuga, mis on tinginud olukorra, et nii põllumajandus-, ehitus- kui tootmissektoris on totaalne tööjõupuudus. Keegi ei taha enam oma kätega tööd teha, vaid õppida juristideks, ärijuhtideks ja haldusjuhtideks, kirjutada projekte ja lasta mõnusalt liugu Euroopa Liidu toetusrahadel. Mis ju ka üks kena viis äraelamiseks, aga mitte väga jätkusuutlik kahjuks.

Selline lausung aga tundub mulle primitiivsuseni lihtsustatud - et mitte öelda "uusaegselt loosunglik":

No "Briljantkäes" oli selle nõuka aja töö ja palga kohta klassikaline lause - "chtob tõ zhil na odnoi zarplate" - et sa peaksid ainult palgast elama. (öeldud sellele Mironovi mängitud tegelasele kui kõige karmim ähvardus)

Ei saanud ka selle sõnnikuveoga rikkaks. Hästi elasid ikka need kes slikerdada oskasid või "kõrvalt tegid".