Ei ole nõus, mõlemad on õiged. Järjekord on vale.maksipoiss kirjutas:Väljendist nagu "loll-lihtsalt" on Jakko Väli puhul tabav ainult esimene pool.Borja kirjutas:Jakko VÄLI-lt on loll-lihtsalt ja tabavalt formuleerinud selle "analooge mitteomava" üüberpiiri kohta:
Riigipiiri häda ja valu
Re: Riigipiiri häda ja valu
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Riigipiiri häda ja valu
Te võite siin kalambuuritada palju tahes - aga müstiliste summade matmine sõjaliselt kasutu piiritara alla on ikkagi täpselt see, mis ta esmapilgul paistab - elik siis analooge mitteomavalt loll.....
KaPo võiks juba täna selle üüberpiiri promojad // nende tausta ja motiivid luubi alla võtta
KaPo võiks juba täna selle üüberpiiri promojad // nende tausta ja motiivid luubi alla võtta
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Kas seal idapiiril peab tõesti olema miski pulbervärvitud keevispaneelaed või saaks tavalise tsingitud terastraadist punutud võrkaiaga kordades odavamalt hakkama?
Kas laiast maailmast on tuua veel näiteid kus mõni riik on oma riigi pika välispiiri pulbervärvitud keevispaneelaiaga maha märkinud?
Ungari teatavasti ehitas Serbia piirile 175 kilomeetrit punutud terastraadist võrkaeda valmis 94 miljoni euroga.
Tundub justkui oleks meil asjad mingite pahatahtlike jõudude poolt kunstlikult kalliks aetud, et loobuda idapiiri kiirest väljaehitamisest.
Kuna välispiiri kohene väljaehitamine saab meil olema väga väga kallis siis teeme ikka võimalikult kaua ja jupi kaupa...
Kas laiast maailmast on tuua veel näiteid kus mõni riik on oma riigi pika välispiiri pulbervärvitud keevispaneelaiaga maha märkinud?
Ungari teatavasti ehitas Serbia piirile 175 kilomeetrit punutud terastraadist võrkaeda valmis 94 miljoni euroga.
Tundub justkui oleks meil asjad mingite pahatahtlike jõudude poolt kunstlikult kalliks aetud, et loobuda idapiiri kiirest väljaehitamisest.
Kuna välispiiri kohene väljaehitamine saab meil olema väga väga kallis siis teeme ikka võimalikult kaua ja jupi kaupa...
Re: Riigipiiri häda ja valu
Aia enese materjali maksumus selle piirirajatise kogumaksumusest on köömes.paalberg kirjutas:Kas seal idapiiril peab tõesti olema miski pulbervärvitud keevispaneelaed või saaks tavalise tsingitud terastraadist punutud võrkaiaga kordades odavamalt hakkama?
Kas laiast maailmast on tuua veel näiteid kus mõni riik on oma riigi pika välispiiri pulbervärvitud keevispaneelaiaga maha märkinud?
Ungari teatavasti ehitas Serbia piirile 175 kilomeetrit punutud terastraadist võrkaeda valmis 94 miljoni euroga.
Tundub justkui oleks meil asjad mingite pahatahtlike jõudude poolt kunstlikult kalliks aetud, et loobuda idapiiri kiirest väljaehitamisest.
Kuna välispiiri kohene väljaehitamine saab meil olema väga väga kallis siis teeme ikka võimalikult kaua ja jupi kaupa...
Ungari ehitas sisuliselt keset lagedat pustat, kus pole muud teha, kui puuri postide jaoks auke ja pane aed paika. Ei mingit metsa, ei mingit sood, ei mingeid teid, ei mingit elektroonikat.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Riigipiiri häda ja valu
..enamuse "teid" ja osa "elektroonikat" võiks ka meie üübertara puhul issanda rahus känseldada - vbolla saaks siis isegi mingi toimiva lahendi
Et toimiva projekti asemel on "pädev" PPA munenud sürreaalse hinnalipikuga kuldmuna - ja seeläbi protsessi ise põhja lasknud
Olematu staabianalüüs elik input/output-võrdluse ja reaalsustaju puudumine on sellise protsessihävingu nimi.
Et toimiva projekti asemel on "pädev" PPA munenud sürreaalse hinnalipikuga kuldmuna - ja seeläbi protsessi ise põhja lasknud
Olematu staabianalüüs elik input/output-võrdluse ja reaalsustaju puudumine on sellise protsessihävingu nimi.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Kuna tegu on EU idapiiriga ning seeläbi ka EU enda julgeolekuga miks ei aeta selleks Brüsselist finantse välja - on sellega keegi tegelenud või üritanud sellesuunalist poliitikat arendada? Sadu miljoneid valatakse külmalt EU rahasid betooni ja asfalti, miks mitte sellesse projekti?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Riigipiiri häda ja valu
Siin tuleks ikkagi veidikene lähemalt vaadata kes meil sellise jaburduse taga siis ka seisvad.Borja kirjutas:Et toimiva projekti asemel on "pädev" PPA munenud sürreaalse hinnalipikuga kuldmuna - ja seeläbi protsessi ise põhja lasknud
Andres Anvelt osutus kuuldavasti siseministrina hiljem paraku organiseeritud kuritegevuse ja Anton Geri tankistiks?Siseminister Andres Anvelt ja asekantsler Raivo Küüt toovad idapiiri neljakordse kallinemise kohta otsitud põhjendusi ega analüüsi ehituse maksumust sisuliselt, kritiseerib opositsioonis oleva Reformierakonna peasekretär Kert Valdaru.
Raivo Küüt on samas jälle teada-tuntud sõjaväeluure vastaste repliikide pilduja.
Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt tõdes, et kaitseväega seotud inimeste seotust välisriigi luureorganiga saab kontrollida vaid pikemaajalise info kogumise ja analüüsi teel, mille kompetents ja õigused on kapol. „Seni on kaitsepolitseiamet saanud väga hästi oma ülesandega hakkama ja me ei näe põhjust, miks peaks seda muutma hakkama,” ütles ta.
See artikkel siin on ju ehe näide seltsimees Küüdi geniaalsusest.„Meie jaoks on oluline, et olemasolevaid toimivaid süsteeme ei lõhutaks ja asutused üksteise ülesandeid ei dubleeriks. See on ka põhjus, miks soovime saada põhjalikumat mõjuanalüüsi ning alles seejärel otsuseid teha,” lisas asekantsler Küüt.
130 kilomeetrise piirilõigu peale 1560 piirivalvurit?
https://www.err.ee/946754/raivo-kuut-ku ... indel-piir
Ei tasuks neid igasugu endisi korrumpeerunud nõukogude militsionääre nüüd päris pimesi ka uskuma jääda.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Ma selles küsimuses olen küll vist 100% nõus Kapten Trummiga, et ilma normaalse seire- ja reageerimisvõimalusteta (loe: elektroonika ja ligipääsuteed) pole üldse mõtet hakata selle piiri peale midagi rajama. Sest kui piirivalvurid ilma elektroonikata ei suuda reaalajas fikseerida piiri ületamist ning vajaliku kiirusega õigesse piirkonda kohale kihutada, siis muutub see puhtaks raiutud metsasiht ja sinna keskele püstitatud traataed (see maksab endiselt kümneid miljoneid) lihtsalt mahavisatud rahaks.
Õigemini, sellisel juhul on alternatiiv panna lihtsalt piiri peale alaliselt tunduvalt rohkem inimesi seda valvama. St kui elektroonikat ei ole, siis peabki olema nii palju inimesi, et kogu piirilõik nt iga 30 minuti järelt läbi jalutada ning tuvastada siis jälgi liivaribal, tallatud muru, murtud oksi jms. Ja kui pole piisavalt juurdepääsuteid reageerimisüksusele, siis peabki ühtlaselt kogu piiril ja igas pisikeses piirikordonis pidevalt olema piisavalt inimesi, kes siis selles konkreetses piirkonnas piiririkkujaid taga hakkavad ajama (aga kiiresti kuskile mujale neid paisata ei saa, sest selleks pole ju teid). Kui Eesti oleks pidevalt kasvava ja noore elanikkonnaga, odava tööjõuga ja suure tööpuudusega riik, siis võiks see isegi teostatav ja rahaliselt mõistlik olla. Aga paraku oleme täna vananeva elanikkonna, kahaneva ja suhteliselt kalli tööjõuga ning olematu tööpuudusega riik, kus lihtsalt ei ole enam kuskilt piirile võtta neid täiskutselisi piirivalvureid sadade kaupa. Olemuslikult muutub tehnoloogia pidevalt odavamaks ja kättesaadavamaks, inimene aga aina kallimaks. Küüdi toodud 1560 lisapiirivalvurit on ilmselt utreeritud ja ülepaisutatud näide, aga mis seal vahet on – pole täna kuskilt paugust võtta juurde ka „vaid“ näiteks 560 või 250 piirivalvurit.
Ühesõnaga: piisava teedevõrguga elektrooniline ja seeõttu kallis (või kallina tunduv) „nutipiir“ pole mitte politseinike ja ametnike kapriis, sõgedus või kahjurlus, vaid paratamatus. Kõik muud „alternatiivid“ tegelikult ei anna efekti, on teostamatud, või kokkuvõttes vähemalt sama kallid.
Selle kõigega ei taha ma kaugeltki öelda, et kogu senine asjaajamine, planeerimine, projektijuhtimine jne oleks PPA ja Siseministeeriumi poolt olnud veatu, õige ja probleemivaba. Algusest peale oleks pigem tulnud arvestada suuremate summade ja ettenägematute asjaoludega, algusest peale oleks pidanud hakkama rääkima mitte ainult piiri rajamise-, vaid ka elutsüklikuludest (mis nüüd laiemale avalikkusele äkitselt suure ja halva üllatusena tuleb) jne. Mingis mõttes on see „käpardlus“ ja pidevalt tõusvad hinnad siiski n-ö objektiivsetel asjaoludel sündinud: 20 eelnevat aastat polnud sinna piiri peale suurt midagi planeeritud, ehitatud ega rajatud, mistõttu puuduski tegelik kogemus selle kohta, milline on pinnas, kui lai peaks olema riigile kuuluv maa-ala, kui kaua ehitamine tegelikult aega võtab jne. Samuti – kui eelnevad 20 aastat polnud sinna piirile praktiliselt midagi investeeritud (sest raha polnud ja prioriteedid olid mujal), siis seda suuremaks kumuleerub paratamatult summa, mis nüüd väga lühikese ajavahemiku jooksul tuleb sinna pumbata, et asi mõistliku aja jooksul valmis saada. Aga veelkord – põhimõtteliselt teistsugust, toimivamalt ja odavamat alternatiivi mina täna ei näe. Kui keegi näeb, siis loeks huviga.
Pigem tuleks siit edasi teha põhimõtteline valik mitte „kallima“ ja „odavama“ piiri vahel, vaid selle vahel, suruda hambad kokku ning kas ehitada see piir korralikult, elektroonika ja juurdepääsuteedega siiski välja; või siis mitte hakata raha mingite poolikute lahenduse peale põletama ning jätta see piir enamvähem selliseks, nagu ta täna on. Ning teadlikult leppida nende riskide ja probleemidega, mis sellisel juhul ülesse jäävad.
Samuti tuleks põhimõtteliselt teha vahet piiri rahuaegse VALVAMISE, ning sellesama piiri kriisi- või sõjaaegse KAITSMISE vahel. Üks on olemuslikult rahuaegne korrakaitseline tegevus, mille jaoks ei olegi vaja kuskil PPA sees hakata ette valmistama põhjalike sõjaliste oskuste, teadmiste ja relvastuse-varustusega inimesi (inimesi niikuinii vähe), kellel nende samade sõjaliste asjadega on rahu ajal piiril väga vähe peale hakata. Teine asi on kriisi- ja sõjaaegne tegevus, mil üle piiri võib tulla nii sadu rohelisi mehikesi või juba tuhandetes regulaarväelasi koos rasketehnikaga. Selliseks juhuks on juba vaja mobiliseeritud Kaitseväge piirile, kes siis vastavalt vajadusele tekitab kogu piiri ulatuses tihedama „inimsõela“, või hakkab ette valmistama tõkkeid, miinivälju, varitsusi, tulepositsioone jne jne.
Õigemini, sellisel juhul on alternatiiv panna lihtsalt piiri peale alaliselt tunduvalt rohkem inimesi seda valvama. St kui elektroonikat ei ole, siis peabki olema nii palju inimesi, et kogu piirilõik nt iga 30 minuti järelt läbi jalutada ning tuvastada siis jälgi liivaribal, tallatud muru, murtud oksi jms. Ja kui pole piisavalt juurdepääsuteid reageerimisüksusele, siis peabki ühtlaselt kogu piiril ja igas pisikeses piirikordonis pidevalt olema piisavalt inimesi, kes siis selles konkreetses piirkonnas piiririkkujaid taga hakkavad ajama (aga kiiresti kuskile mujale neid paisata ei saa, sest selleks pole ju teid). Kui Eesti oleks pidevalt kasvava ja noore elanikkonnaga, odava tööjõuga ja suure tööpuudusega riik, siis võiks see isegi teostatav ja rahaliselt mõistlik olla. Aga paraku oleme täna vananeva elanikkonna, kahaneva ja suhteliselt kalli tööjõuga ning olematu tööpuudusega riik, kus lihtsalt ei ole enam kuskilt piirile võtta neid täiskutselisi piirivalvureid sadade kaupa. Olemuslikult muutub tehnoloogia pidevalt odavamaks ja kättesaadavamaks, inimene aga aina kallimaks. Küüdi toodud 1560 lisapiirivalvurit on ilmselt utreeritud ja ülepaisutatud näide, aga mis seal vahet on – pole täna kuskilt paugust võtta juurde ka „vaid“ näiteks 560 või 250 piirivalvurit.
Ühesõnaga: piisava teedevõrguga elektrooniline ja seeõttu kallis (või kallina tunduv) „nutipiir“ pole mitte politseinike ja ametnike kapriis, sõgedus või kahjurlus, vaid paratamatus. Kõik muud „alternatiivid“ tegelikult ei anna efekti, on teostamatud, või kokkuvõttes vähemalt sama kallid.
Selle kõigega ei taha ma kaugeltki öelda, et kogu senine asjaajamine, planeerimine, projektijuhtimine jne oleks PPA ja Siseministeeriumi poolt olnud veatu, õige ja probleemivaba. Algusest peale oleks pigem tulnud arvestada suuremate summade ja ettenägematute asjaoludega, algusest peale oleks pidanud hakkama rääkima mitte ainult piiri rajamise-, vaid ka elutsüklikuludest (mis nüüd laiemale avalikkusele äkitselt suure ja halva üllatusena tuleb) jne. Mingis mõttes on see „käpardlus“ ja pidevalt tõusvad hinnad siiski n-ö objektiivsetel asjaoludel sündinud: 20 eelnevat aastat polnud sinna piiri peale suurt midagi planeeritud, ehitatud ega rajatud, mistõttu puuduski tegelik kogemus selle kohta, milline on pinnas, kui lai peaks olema riigile kuuluv maa-ala, kui kaua ehitamine tegelikult aega võtab jne. Samuti – kui eelnevad 20 aastat polnud sinna piirile praktiliselt midagi investeeritud (sest raha polnud ja prioriteedid olid mujal), siis seda suuremaks kumuleerub paratamatult summa, mis nüüd väga lühikese ajavahemiku jooksul tuleb sinna pumbata, et asi mõistliku aja jooksul valmis saada. Aga veelkord – põhimõtteliselt teistsugust, toimivamalt ja odavamat alternatiivi mina täna ei näe. Kui keegi näeb, siis loeks huviga.
Pigem tuleks siit edasi teha põhimõtteline valik mitte „kallima“ ja „odavama“ piiri vahel, vaid selle vahel, suruda hambad kokku ning kas ehitada see piir korralikult, elektroonika ja juurdepääsuteedega siiski välja; või siis mitte hakata raha mingite poolikute lahenduse peale põletama ning jätta see piir enamvähem selliseks, nagu ta täna on. Ning teadlikult leppida nende riskide ja probleemidega, mis sellisel juhul ülesse jäävad.
Samuti tuleks põhimõtteliselt teha vahet piiri rahuaegse VALVAMISE, ning sellesama piiri kriisi- või sõjaaegse KAITSMISE vahel. Üks on olemuslikult rahuaegne korrakaitseline tegevus, mille jaoks ei olegi vaja kuskil PPA sees hakata ette valmistama põhjalike sõjaliste oskuste, teadmiste ja relvastuse-varustusega inimesi (inimesi niikuinii vähe), kellel nende samade sõjaliste asjadega on rahu ajal piiril väga vähe peale hakata. Teine asi on kriisi- ja sõjaaegne tegevus, mil üle piiri võib tulla nii sadu rohelisi mehikesi või juba tuhandetes regulaarväelasi koos rasketehnikaga. Selliseks juhuks on juba vaja mobiliseeritud Kaitseväge piirile, kes siis vastavalt vajadusele tekitab kogu piiri ulatuses tihedama „inimsõela“, või hakkab ette valmistama tõkkeid, miinivälju, varitsusi, tulepositsioone jne jne.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Riigipiiri häda ja valu
..bla-bla-bla..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Kas see ongi see sinu sisuline staabianalüüs, mis PPA-l puudu on või?Borja kirjutas:..bla-bla-bla..
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Riigipiiri häda ja valu
..see oli sinu ilma vähimagi staabianalüüsi varjundita (ametniku)texti sisukokkuvõte
Ja parim kild (ses mõttes, et kõige ajuvabam targutus ) on su pikklohisevas textis see:
Dajosh üübergranitsu
Nüüd jääb üle aint uued riigilaenu obligatsioonid üüberpiiri rajamiseks välla anda - vähemalt üks obligatsioonide levitaja on A4 näol juba olemas
Ja parim kild (ses mõttes, et kõige ajuvabam targutus ) on su pikklohisevas textis see:
..selle peale täitub auditoorium kestvate maruliste ovatsioonidega - kõik tõusevad püstiPigem tuleks siit edasi teha põhimõtteline valik mitte „kallima“ ja „odavama“ piiri vahel, vaid selle vahel, suruda hambad kokku ning kas ehitada see piir korralikult, elektroonika ja juurdepääsuteedega siiski välja; või siis mitte hakata raha mingite poolikute lahenduse peale põletama ning jätta see piir enamvähem selliseks, nagu ta täna on. Ning teadlikult leppida nende riskide ja probleemidega, mis sellisel juhul ülesse jäävad.
Dajosh üübergranitsu
Nüüd jääb üle aint uued riigilaenu obligatsioonid üüberpiiri rajamiseks välla anda - vähemalt üks obligatsioonide levitaja on A4 näol juba olemas
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Sul Borja sel teemal muidu mingi sisuline mõte või ettepanek kah on, et kuidas ja mismoodi siis tegelikult tuleks teha, et piir ühest küljest peaks ja poleks samas „üüberkallis“? Või jäädki lihtsalt samamoodi tatti pritsima, nagu tavaliselt?
Mis puudutab mõtet, et kui ei suudeta või ei taheta teha korralikku piiri, siis pole pooliku lahendusega üldse mõtet jahmerdama hakata, siis juhin tähelepanu, et olemuslikult suurem osa meie kaitsevõimest koosneb analoogsetest võimelünkadest ja teadvustatud riskidest. St kui pole ressursse et hankida keskmaa õhutõrjet/rannakaitserakette/allveetõrjevõimet/hävituslennuväge/ründekoptereid/tanke/kolmandat brigaadi vms, siis polegi mõtet poolikute lahenduste peale raha raisata, vaid lihtsalt arvestada nende riskidega, mis nende asjade puudumisel kahtlemata kaasuvad. Mille poolest see „nutipiir“ siin olemuslikult teistsugune on? Äkki on mõistlikum üldse sinna raha mitte matta ja lihtsalt arvestada sellega, et siis jääbki mingi kindel hulk kontrabandiste ja immigrante sealt üle saalima, millest iseenesest Eesti Vabariigi Põhiseaduslik kord kokku ei varise.
Mis puudutab mõtet, et kui ei suudeta või ei taheta teha korralikku piiri, siis pole pooliku lahendusega üldse mõtet jahmerdama hakata, siis juhin tähelepanu, et olemuslikult suurem osa meie kaitsevõimest koosneb analoogsetest võimelünkadest ja teadvustatud riskidest. St kui pole ressursse et hankida keskmaa õhutõrjet/rannakaitserakette/allveetõrjevõimet/hävituslennuväge/ründekoptereid/tanke/kolmandat brigaadi vms, siis polegi mõtet poolikute lahenduste peale raha raisata, vaid lihtsalt arvestada nende riskidega, mis nende asjade puudumisel kahtlemata kaasuvad. Mille poolest see „nutipiir“ siin olemuslikult teistsugune on? Äkki on mõistlikum üldse sinna raha mitte matta ja lihtsalt arvestada sellega, et siis jääbki mingi kindel hulk kontrabandiste ja immigrante sealt üle saalima, millest iseenesest Eesti Vabariigi Põhiseaduslik kord kokku ei varise.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Riigipiiri häda ja valu
..täna ei ole tõsiselt sinu päev, A4 - sest sinu uus post on eelmisest veelgi jaburam
Nüüd siis võrdled sa võrreldamatut elik konkreetselt mõõdetavaid sõjalisi võimeid mittemõõdetava ja idealistliku, "kuldmunaks munetud" üüberpiiriga - mille sõjaline väärtus on ka pealegi puhas null..
Et mine puhka, hea A4 - sa oled ilmsesti ületöötanud.. ja muidugi ei hakka ma praegu ka mingit "tatti pritsima" su pääle(-"nagu tavaliselt" ) - sest see oleks ebaaus.. no nagu lamaja jalaga löömine
Nüüd siis võrdled sa võrreldamatut elik konkreetselt mõõdetavaid sõjalisi võimeid mittemõõdetava ja idealistliku, "kuldmunaks munetud" üüberpiiriga - mille sõjaline väärtus on ka pealegi puhas null..
Et mine puhka, hea A4 - sa oled ilmsesti ületöötanud.. ja muidugi ei hakka ma praegu ka mingit "tatti pritsima" su pääle(-"nagu tavaliselt" ) - sest see oleks ebaaus.. no nagu lamaja jalaga löömine
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Palun isiklikud pöördumised lõpetada.
Ustimenko tappis 5 inimest. Jättes hetkel kõrvale küsimuse, kas projekteeritud piirirajatised Ustimenkot pidanuks, on mul teine küsimus: kui palju elusid päästaks 190+ M kulutamine mõnel riigikaitseliselt relevantsemal moel?
Ustimenko tappis 5 inimest. Jättes hetkel kõrvale küsimuse, kas projekteeritud piirirajatised Ustimenkot pidanuks, on mul teine küsimus: kui palju elusid päästaks 190+ M kulutamine mõnel riigikaitseliselt relevantsemal moel?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Kui on rahu, siis ilmselt 0. Kui on sõda, siis...kui palju elusid päästaks 190+ M kulutamine mõnel riigikaitseliselt relevantsemal moel?
Samamoodi võiks esitada selle küsimuse ka nii, et mitu elu annaks päästa kui see raha suunata tervishoidu või haigekassasse? Ma usun, et see oleks isegi täitsa mõõdetav.
Olulisem küsimus on minu arust hetkel ikkagi see, et kas meil on üldse sellist 300+ miljonilist lahendust vaja (mis võib riigikontrolli hinnangul veelgi kallimaks osutuda) või mitte. Arvestades riigieelarve järjest nutusemaks muutuvat seisu ja sellest tulenevalt kõigi teiste valdkondade kitsenevaid ressursse, tundub see tegelikult mitte-vajaliku priiskamisena.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist