Riigipiiri häda ja valu

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Manurhin »

Walter2 kirjutas:Kuna tegu on EU idapiiriga ning seeläbi ka EU enda julgeolekuga miks ei aeta selleks Brüsselist finantse välja - on sellega keegi tegelenud või üritanud sellesuunalist poliitikat arendada? Sadu miljoneid valatakse külmalt EU rahasid betooni ja asfalti, miks mitte sellesse projekti?
Lisaks EU välispiirile on see veel ka NATO ja Schengeni ruumi idapiir. Seega vähemalt nende Euroopa riikide poolt, kel omal piir Venemaaga puudub, oleks igati viisakas selle piiri rajamist ja kaitsmist toetada, miks mitte ka nt. rotatsiooni korras inimressursse appi saata. EU pidavat ju hirmus solidaarne olema. Vähemalt siis küll nii räägiti, kui oli vaja Kreeka võlgu kinni maksta (e. Saksamaa panku päästa) ja "pagulasi" laiali jaotada. Et ikka kõik peavad oma panuse andma.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kapten Trumm »

paalberg kirjutas:Kas seal idapiiril peab tõesti olema miski pulbervärvitud keevispaneelaed või saaks tavalise tsingitud terastraadist punutud võrkaiaga kordades odavamalt hakkama?
Kas laiast maailmast on tuua veel näiteid kus mõni riik on oma riigi pika välispiiri pulbervärvitud keevispaneelaiaga maha märkinud?
Ungari teatavasti ehitas Serbia piirile 175 kilomeetrit punutud terastraadist võrkaeda valmis 94 miljoni euroga.
Tundub justkui oleks meil asjad mingite pahatahtlike jõudude poolt kunstlikult kalliks aetud, et loobuda idapiiri kiirest väljaehitamisest.
Kuna välispiiri kohene väljaehitamine saab meil olema väga väga kallis siis teeme ikka võimalikult kaua ja jupi kaupa...

Peenikesest (ca 1 mm traadist) võrkaed on tõepoolest keevispaneelaiast tunduvalt odavam, kuid ka kergemini läbi lõigatav ja ületatav. Keevispaneel on jäik (traat 5-6 mm paks), praktiliselt paindumatu ja sellest üle ronida on tunduvalt raskem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Üldiselt probleem näib olevat selles, et Helme on asunud lihtsalt loosungeid loopima, süvenemata asja sisusse ja tegelikult pole tal mingit vähegi tõsisemat alternatiivplaani kah olemas - on lihtsalt sopa loopimine ja enda targaks tegemine kaamera ees.

Mulle isiklikult on küll PPA point absoluutselt selge, lihtsalt selle põhjal, mida olen pidanud antud teemal tegema või õppima. Nimetatud luksusest loobumine tähendab lihtsalt kas piiri tegeliku valvamise nõrka taset (aed kesk metsa ei valva midagi) või kasvab samaväärse tasemel saamiseks hüppeliselt inimhulk, kes seda tööd tegema peavad.

Teed metsas peavad mõistagi olema sellised, kust ATV ja jalgsipatrull läheb läbi, aga soomustehnika mitte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Veiko Palm »

Walter2 kirjutas:Kuna tegu on EU idapiiriga ning seeläbi ka EU enda julgeolekuga miks ei aeta selleks Brüsselist finantse välja - on sellega keegi tegelenud või üritanud sellesuunalist poliitikat arendada? Sadu miljoneid valatakse külmalt EU rahasid betooni ja asfalti, miks mitte sellesse projekti?
Manurhin kirjutas:Lisaks EU välispiirile on see veel ka NATO ja Schengeni ruumi idapiir. Seega vähemalt nende Euroopa riikide poolt, kel omal piir Venemaaga puudub, oleks igati viisakas selle piiri rajamist ja kaitsmist toetada, miks mitte ka nt. rotatsiooni korras inimressursse appi saata. EU pidavat ju hirmus solidaarne olema. Vähemalt siis küll nii räägiti, kui oli vaja Kreeka võlgu kinni maksta (e. Saksamaa panku päästa) ja "pagulasi" laiali jaotada. Et ikka kõik peavad oma panuse andma.
Ma ei võta sõna piiri iseloomu või hinna kohta. Tahan hoopis ülaltoodud paari kommentaari juurde öelda - enne, kui naabri juurde abi järgi minna, tuleb enda asi ikka korda teha. Kas meie oleme teinud (üle)inimlikke pingutusi mingi asja saavutamiseks, et siis ausa näoga naabri juurde minna? Kui te oma päris naabriga mingit projekti kahasse tegema hakkate, siis on ju loomulik, et kõik osapooled panustavad või mis? Mis on see meie panus siiamaani olnud, et võiksime nende kurikuulsate "brüsseli" uste peale õige mehena rusikaga taguda ja naabrite abi nõuda? Ei tasu ka unustada, et abi toimib mõlemapoolselt. Ma ei mäleta, et siin foorumis lugupeetud Walter2 ja Manurhin oleks kõva häälega nõudnud Saksamaa abistamist põgenikekriisi ajal või siis pakkunud samasugust abi Itaaliale ja Kreekale. Ei, nendel juhtudel on ikka leivakotid eraldi.

Sarnane (idiootsus) on osade inimeste peades levinud mõte, et riigikaitse arendamiseks peavadteised riigid meile abi andma. Raha, lihtlabaselt öeldes. Enne tuleks ikka oma töö ära teha. Kui külma sõja ajal panustati keskmiselt (vist) 4 % SKP-st riigikaitsesse, siis kus meie praegu oleme? Panustaksime meie ka praegu näiteks 4% ja ikka jääks väheks, siis võiks kindlasti juurde küsida. Aga lihtsalt niisama rumalusi loopida, nagu "tuleb miljard", on nõme.

PS. Ja muuseas - abi annavad meile paljud riigid. Nii NATO kui ka EL raames.
paalberg
Liige
Postitusi: 591
Liitunud: 17 Mai, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas paalberg »

Kapten Trumm kirjutas:Peenikesest (ca 1 mm traadist) võrkaed on tõepoolest keevispaneelaiast tunduvalt odavam, kuid ka kergemini läbi lõigatav ja ületatav. Keevispaneel on jäik (traat 5-6 mm paks), praktiliselt paindumatu ja sellest üle ronida on tunduvalt raskem.
2.5 meetrine Securifori paneel maksab üle 100 euro, selle eest saab juba 50 meetrit 2-3 mm. tsingitud terastraadist punutud aiavõrku, ketaslõikuriga saab ühtmoodi mõlemist jagu.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Inimese läbipääsuks vajaliku suurusega auk tuleb 1 mm traatvõrku sekundites mõõdetava ajaga, keevispaneeli minutites mõõdetava ajaga, seejuures on vähemalt korra juba ketast vaja vahetada (hulgaliselt 4-6 mm traati). Lisaks on paneel piisavalt jäik, et sinna külge saab kruvida lõhkumist, lõikamist jne fikseerivaid andureid, tuule käes liikuvale võrgule pole see enam mõttekas (tekib liiga palju valehäireid).

Siiski ma arvan, et see aiavõrgu hind on selles äris ikka suhteliselt olematu % kogusummast.

Mul on praegu laual pakkumine 150 jm paneelaeda 2,4 m kõrge, tsingitud, 5 mm traadist 3D paneeli, sh kahe poolega autovärav, koos paigaldusega 9500 koos KM. Ka leidsin ühe varasema akti, 77,5 m sama asja oli 4300 koos KM. Ca 60 eurot/jm, 60 000 eurot km, 100 km kõigest 6 miljonit. Kui paneme aia kõrgema, paneeli vingema jne, siis selle aia materjali ja ehituse maksumus moodustab üritusest well alla 10%.

Ühesõnaga, see kruvide alt seibide näppamine on mõttetus, kokkuhoid pisike. Suuri summasid tasub seal otsida mulla/maatööde hulgast, valvetehnikast ja metsa raadamisest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Walter2 »

Veiko Palm kirjutas:Ma ei võta sõna piiri iseloomu või hinna kohta. Tahan hoopis ülaltoodud paari kommentaari juurde öelda - enne, kui naabri juurde abi järgi minna, tuleb enda asi ikka korda teha. Kas meie oleme teinud (üle)inimlikke pingutusi mingi asja saavutamiseks, et siis ausa näoga naabri juurde minna? Kui te oma päris naabriga mingit projekti kahasse tegema hakkate, siis on ju loomulik, et kõik osapooled panustavad või mis? Mis on see meie panus siiamaani olnud, et võiksime nende kurikuulsate "brüsseli" uste peale õige mehena rusikaga taguda ja naabrite abi nõuda? Ei tasu ka unustada, et abi toimib mõlemapoolselt. Ma ei mäleta, et siin foorumis lugupeetud Walter2 ja Manurhin oleks kõva häälega nõudnud Saksamaa abistamist põgenikekriisi ajal või siis pakkunud samasugust abi Itaaliale ja Kreekale. Ei, nendel juhtudel on ikka leivakotid eraldi.
Väikese parandusega lugupeetavale et me ei läheks mitte naabrite EU juurde vaid meie olemegi EU :) - täpselt nagu meie oleme ka NATO.
Ning juba on ununenud mitmesaja miljoniga me Kreeka finantskriisis äsja neid garanteerisime - olukorras kus kreeklaste pensionid olid 1000-st tugevalt ülespoole ning meil rohkem seal 500 ligi. Garanteerisime riiki kus puudub toimiv maksusüsteem ning kes sai Euro-alasse võltsitud finantsstatistikale tuginedes. Tublid oleme, mis muud... :wall: solidaarne lollus rohkem.
Ning rahaküsimise võrdluseks sai toodud külma kõhuga koostatud arusaamatud taristuprojektid millede jaoks ei teki mingit häbitunnet Brüsseli ust käia kraapimas selmet raha küsida tõesti vajaliku piiritaristu väljaehitamiseks. Ei tasu ka unustada, et ka EU fondidest toetatavatel projektidel on alati omafinantseering e. mingi osa peab maksma ka Eesti riik ja maksumaksjad (nagu on see ka RailBalticu puhul) ehk loomulikult peame tõesti ise ka tublid olema. Arusaamatuks jäi miks pole uuritud võimalusi saada EU fondidest abi piiri väljaehitamiseks.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Fucs »

No koomiline rööprähklemine käib igal juhul. :mrgreen:
Wiki kirjutas:Tõejärgne poliitika

Tõejärgne poliitika (inglise keeles post-truth politics) ehk faktijärgne poliitika ehk tõepõhjata poliitika on poliitiline kultuur, milles avaliku debati käigus apelleeritakse peamiselt avalikkuse emotsioonidele, keskendumata poliitikate tegelikele üksikasjadele, ning väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides faktilisi vastuväiteid. Tõejärgsus erineb traditsioonilisest lähenemisest avalikele vaidlustele, kuna tavapärane väidete tõelevastavuse kontroll kuulutatakse teisejärguliseks. Romaanis "1984" kirjeldas Briti kirjanik George Orwell maailma, milles riik muudab ajalooandmeid iga päev, et need sobiksid päevapoliitilise propagandaga.
Ma jaotaksin meie idapiiri teema Kohvrieelseks ja Kohvrijärgseks.

1. Peatükk
Hästi Valvatud Kontrollimatu Kontrolljoonega Ökopiir


Et siis oli meil armsa idanaabriga 20+ aastat kusagil ilusas ja vaikses roheluses piir... vabandust, kontrolljoon... eee... no ütleme siis, et ajutine kontrolljoon ajutise riigipiiri ülesannetes :roll:
Või misiganes. JOKK inimesed parandavad ja täpsustavad.

Naaber pani sinna kusagile võsasse sellele piirile või joonele piiriposte ja silte püsti ja meie panime ka. Meie panime jooneposte ja silte. Kontrolljooneposte.
Naabri piirivalve tegi seal vahel midagi (valvas äkki isegi piiri?) ja meie piirvalve tegi ka. Või siis meie joonevalve, kuidas kellelegi just parajasti meeldib ja juriidiliselt korrektsem on.
Kõik oli mitukümmend aastat kontrolli all, jooneke ilusasti valvatud ning kaitstud ja kodanikud magasid rahulikku ning õndsat und nii siin kui sealpool seda joonekest.

Tähtsate nägudega pädevad ning välja õpetatud inimesed käisid enam-vähem kakskümmend aastat ilusasti kohusetundlikult tööl ja said palka. Juhtus, et isegi edutati hea töö eest, võib-olla anti ka preemiaid, aga kindlasti kontrolliti, vaadati üle, patrulliti, vajakajäämiste korral noomiti. Kui vaja siis parendati ja kohendati joonekest ning asjatamisi selle ümber siit ja sealt, vahel püüti ka mõni kinni ja kedagi kindlasti ka tõkestati... kõik või enamus olid rahul... või vähemalt leplikud... ja eluke oli justkui lill.

Vahepeal saabusid meile jäädavalt külla isegi NATO ja EU ja see ökojooneke sai omale tähtsust ning aukõrgendust aina juurde :shock:
Ja kõik oli kõigeparemas korras. No kui mitte kõik, siis enamus. Ja kui mitte kõigeparemas, siis vähemasti korras.

Ja siis ühel ilusal päiksepaistelisel septembrikuu päeval, lõi sellesse rahulikult ja uimaselt kulgevasse õnnelikku idülli sisse, nagu välk selgest taevast
BABAHHHH :!:

5. septembril 2014 lõhkus salakavala idanaabri karvane käsi, aja rahuliku kulgemise sellel võsavahel lookleval joonekesel.

Joosti siia, joosti sinna, esitati päringuid, tehti aruandlust, vaadati üle, minestati, ahastati, üllatuti, tutvuti olukorraga ja pandi kokku komisjone.
Ilusast vaiksest imearmsast turvalisest kaitstud ökojoonekesest, kusagil imekaunil Ida-Viru ja kagu Eesti maastikul, oli üle öö saanud üks enneolematult KOHUTAV ASI.
Kohal käisid selle KOHTAVA ASJAGA tutvumas televisioonid, raadiod, saatejuhid, prefektid, peadirektorid, ministrid, riigikogu erikomisjonid ja presidendid.
Arutati, korraldati ümarlaudu, pressikonverentse, infotunde, esitati järelepärimisi, proteste ja nägemusi, ning lõpuks kõlas ühine otsus - ASI ON JAMA

2. Peatükk
Nif, Naf, Nuf ja Ökopiiri surm


Ja see JAMA ASI tuli kuidagi likvideerida ning korda teha!
Kokku kutsuti spetsialistid. Nii vanad kui uued.

Nif-Nif arvas, et laseme samamoodi edasi, pole sel vanal asjal suurt häda midagi. Palju meil ikka neid Kohvreid siin on, kes ökojoont taga otsides ära eksivad. Teeme Kohvritele koolitused ja õppepäevad elukestva õppe raames ja probleem kaob iseenesest. Peale viimase õnnetu Kohvri pole meil ju nagu siiani suuremaid probleeme seal olnud? natuke võib ju siit sealt ka kohendada...

Naf-Naf arvas, et olemasolev KOHUTAV ASI on porno. Joonekene tuleb ökovõsa ahistavast kohalolust vabastada, et kui järgmine Kohver sinna seenele peaks sattuma, siis oleks tal kaugelt näha ja aru saada, kus kohas see jooneke kulgeb. Samuti näeksid siis meie vaprad joonevalvurid juba kaugelt igat sinna eksinud Kohvrit ja suudaksid pääseda talle kohe operatiivselt ka ligi, et tõkestada tema astumist üle tähtsa joonekese. Paneme joonevalvureid sinna juurde ja õpetame neid ka granaate loopima ning miinipildujast laskma! Siis ei tule ka nende чемодан-id sealtpolt kogematta siiapoole seda joonekest.

Nuf-Nuf aga ütles, et te võite ju elukestva õppe raames neid koolitusi korraldada ja joonekese 10 meetri laiuse turvakoridori miinipilduja tulega katta, aga me ei saa kontrollida naabri чемодан-e, alati leidub ikka mõni ebateadlik, kes üle joone siit või sealtpoolt tuigerdab ja mis te mehed siis teete, kui granaadid ja miinid ühel hetkel otsa saavad? Ei ! Me koorime selle joonekese ümbruse seal floorast jäädavalt paekivini paljaks, ehitame sinna terasest pulbervärvitud keevisaia betoonvundamendile, EU standarditele vastavad ATV Bahn`id, sooteed, radarijaamad, vaatluspostid, kaamerapostid, elektronvalve... ja palju muud vajalikku ning head ! Muud moodi see ei ole lihtsalt mõeldav!

Nufi esinemine oli niivõrd kirglik ja veenev, et Nifile ja Nafile tõmmati sealsamas arutelul tseremoonitsemata ja kohe vesi peale.
Mõeldud tehtud!

*

IMHO parajalt koomiline sahmerdamine.
Võiks arvata, et kui millegiga ollakse aastakümneid rahul, või enam-vähem rahul ja peetakse toimivaks, ning siis mingi hetk enam ei olda rahul, siis piisab suhteliselt väiksest sammust, et asi ära parandada ja taas toimivaks teha.
Aga võta näpust. 20+ aastat kõikidele kõlbulik idapiir muutus 05.09.2014 üle öö asjaks, mis tuleb nüüd kardinaalselt teistsuguseks teha, et ta meid edasi rahuldaks sama moodi, nagu 20 aastat enne viiendat septembrit 2014....


Mul on hoopis selline küsimus, et mille või kelle ja milliste tegevuste eest peaks see uus piir endisest rohkem kaitset pakkuma?
Kas ainult tsiviilsfääri tegevustele või ka militaarsfääri tegevustele?
Kui ainult tsiviisfääri tegevustele (slakaup, ebaseaduslikud piiriületused jms), siis kas tõesti muutus anno 2014 olukord idapiiril nii kardinaalselt, et nüüd on vaja sellist hüpet? Kas tsivilistide tung üle idapiiri kasvas hüppeliselt pärast õnnetu Kohvri röövimist?
Kui arvestatud on ka militaarsfääri, siis no andke andeks... minu kui teemas ebapädeva inimese arvates ei ole erilist vahet, kas see piir on seal võssis ja öko, või on seal keevisaed, juurdepääasuteed, sooteed ja elektroonika.


*
Eesti–Vene piir on kummist: keegi päris täpselt ei tea, kust riik algab ja kus lõpeb

Kartograafiaspetsialist Tõnu Raid kinnitab, et piirijoone täpne kulg on seadustamata ja keegi ei oska öelda, kui palju korraliku piirijoone mahamärkimine tegelikult maksma läheb.

Krister Paris

Samm paremale, samm vasakule, konvoi tulistab hoiatamata. Kui küsimuse all on niisugused operatsioonid nagu Eston Kohveri Moskvasse toimetamine, võib ühest sammust üle piiri sõltuda palju. Võime taguda vastu rinda ja kinnitada, et Kohver rööviti Eesti territooriumilt. Aga kuidas seda tõendada? Kas me ikka ise teame, kust me piir jookseb? Pikalt Eesti piirivalves töötanud kartograaf Tõnu Raid võib kindlalt öelda: ei tea. Venemaa näiteks kehtestas oma piiri Eesti Vabariigiga president Jeltsini 18. juunil 1994 antud ukaasiga nr 1275. Moskva määras koordinaatidega kindlaks ka selle, kust tema arvates kahe maa vaheline piir jookseb. Igasuguse lepinguta. Eestiga on teine lugu. Meie valitsused, viidates juba 14 aastat järjest kohe-kohe tulevale piirilepingule, pole idapiiri asukohta seaduses juriidiliselt kindlaks määranud. Piiri ju pole, on ajutine kontrolljoon. Aga eks sa siis tõesta, et inimene võeti kinni meie territooriumil ja viidi vägisi Venemaale. Praegu kinnitab välisministeerium EPL-i küsimuse peale, et nemad küll piirijoone korrastamisele kätt ette ei paneks. „Kontrolljoone korrashoidu ja selget eristamist looduses piirilepingu puudumine ei sega. Nii kaua, kuni on kontrolljoon, tuleb seda korras hoida. Kui jõustub piirileping, siis demarkeeritakse riigipiir.” Siseminister Hanno Pevkur ütleb sama: „Tõsi on see, et hetkel peame lähtuma kontrolljoonest ja mitte ametlikust, kahe riigi parlamendi poolt heaks kiidetud piirist.

See aga ei tähenda, et me kontrolljoont korda ei võiks teha, ja minu hinnangul võib selle rahulikult ka märgistada.” Ent praegu on Eesti–Vene piir täis irooniat. Seadus määrab, missugune peab olema piiripost. Mustvalge, klaasplastist. Selline peab vihma, lume ja päikesekiirguse käes kõige paremini vastu. Aga just neid piiriposte Eesti ja Venemaa vahelt ei leia. On ainult kollased sildid, mis aga võivad ka jalutama minna – nagu võis lugeda neljapäevasest Eesti Päevalehest. Märgiti vene moodi Piiri kulgemisest annab aimu see, mille märkis omal ajal maha Venemaa. Kuigi – märkis vene moodi. Ehkki Jeltsinile raporteeriti juba samal 1994. aastal, et piir on valmis, jäi 30km tegelikult lõpuni tegemata. Tööd tehti ära järgmisel aastal. Aga võsa kasvab kiiresti ja ega hooldustöö pole jänes, et ilma kõrgemalt poolt tuleva kampaaniata alati just ühtlases tempos jookseks. Sellel, kust läheb piir, ja sellel, kus see peaks olema kaardi järgi, võib olla päris korralik vahe. Mõnikord on see lihtsalt valesti maha märgitud: näiteks Belska oja, kus tegelik piir peaks kulgema mööda vett. Kuid oja ei asu päris seal, kus kaart teda näitab. Vahe võib olla kuni 30 meetrit.

Omal ajal käskis toonane peaminister Edgar Savisaar kaevata salakaubaveo tõkestamiseks Lazarevo lähistele piirikraavid. Praegu on osa neist hoopis Venemaa kontrolli all oleval territooriumil. Eestlastel on tulnud olla niisugustes oludes loominguline. Ise traktoriga piiririba korrastada (EPL 19.09). Või vabast ajast sood kuivendamas käia ja selle eest ka noomida saada (EPL 25.09). Üldse läks selleks, et piiri asukohtagi määrata, vaja ka teise poole koordinaate. Neidki sai 1998. aastal n-ö naabri kommete kohaselt. 8000 Saksa marka ja Eesti riik omandas kolm eksemplari, mille alusel hakati ka enda punkte tähistama.

2005 kirjutati aga esimest korda alla piirileping ja võis hakata julgemalt tegutsema, et piir korralikult maha märkida. Eurofondidest on Eesti aastail 2005–2014 saanud piiri jaoks kokku ligi sada miljonit eurot. Rahavoog jätkub. Isegi kui riigikogu lisatud preambul andis Venemaale ettekäände oma allkiri tagasi võtta, käis töö edasi. Näiteks tellis piirivalveamet 2007. aastal piiri mahamärkimise eelprojekti. Sealt pärineb ka politsei-ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri nimetatud summa: 26 miljonit eurot maismaapiiri ehk 200 000 eurot iga piirikilomeetri väljaehitamiseks. Raid, kes viibis toonaste arvutuste juures, räägib, kuidas need summad sündisid. Siseministeeriumil oli toona üsna kiire, sest pidi mõne nädala jooksul esitama andmed valitsuse 2009.–2014. aasta arengukava jaoks. „Kõik, mida piiri valvamiseks vajasime, oli meil kirjas, kuid reaalsetest maksumustest polnud midagi teada, sest need summad tulevad alles koos hangetega,” meenutab Raid. „Nii tekkis „ekspertarvamusena” summa 26 miljonit eurot kogu idapiiri ehitamise kohta.” Kuid arvudel on komme hakata elama iseseisvat elu. Nii läks ka selle 26 miljoniga. Tänaseks on maailm muutunud: oleme olnud f nantskriisis, nafta ja elektri hinnad on tõusnud, töötasud suurenevad jne, kuid 26 miljonit püsib muutumatult edasi. Mis peamine: see kõik käib kogu piiri, mitte üksnes Kagu-Eesti märgistamise kohta. Maismaa on kahtlemata kallim, kuid põrmugi ei saa väita, nagu oleks veepiiri märgistamine suisa tasuta. Peipsi 15 piiripöördepunkti vajaksid näiteks kõik korralikku jääklassi poid, igaühel all kuni üheksameetrine kett ja ankurdamiseks kuni 15 tonni betooni. Muidu määrab Eesti riigipiiri rüsijää! Maal pole aga piiri mahamärkimine Eesti–Läti piiri rajamist juhtinud kartograaf kogemuste järgi sugugi lihtne. Ehitada truubid. Juurdepääsuteed. Patrullrajad. Täita vajaduse korral maad. Rajada liivaribad. Kraavid ja aiad, kuhu vaja. Raha kulub palju rohkem Aasta algul politsei- ja piirivalveametist koondatud Raid vangutab nüüd stahhanovlaste kombel välja käidud arvude peale pead. „Nüüd on mingist dokumendist välja kaevatud see õnnetu 26 miljonit eurot ja seda esitatakse piiri väljaehitamise tõe pähe,” raiub ta. „Isegi piiri maismaaosa väljaehitamine maksab rohkem, rääkimata kogu idapiirist Narva jõe suudmeni.” Kõigepealt tuleb üldse teada, kust piir kulgeb. Kõrvalolevalt graaf kult on näha, et olenevalt kaardist võib tekkida päris erinevaid arusaamu. Need andmed pärinevad 2010. aastast, kus kaardid võisid anda kuni 400-meetriseid erinevusi. Praegu peaksid kaarditootjad lähtuma valdavalt küll ühtedest alustest, kuid see on ka ainuke hea uudis. „Kui Venemaa ühel hetkel teatab, et piir Peipsi järvel asub tunduvalt lääne pool, kui seni on õigeks peetud, ei saa me mingil moel tõestada, et nii see pole,” kirjeldab Raid. „Meil puudub juriidiliselt kehtiv piirijoone asukoha määratlus.” Google Mapsi ja GPS-i ajastul võib kergesti tekkida küsimus, kuidas saab kaardil nii suuri lahknevusi tekkida.

Esiteks valetavad ka Google’i kaardid, mida teab igaüks, kes on sinna suvaliselt märgitud sihtkoha järgi sõitnud. Aga teiseks kipuvad paberil kahemõõtmelist plaani uudistavad amatöörorienteerujad sageli unustama, et maakera on ümmargune. Päris ilma moonutusteta pole võimalik kera paberil kujutada. Mis muidu on mõni tühine samm sinnatänna, võib piiritülide korral omandada letaalse tähenduse. Nagu 1938. aastal, kui Nõukogude Liit kasutas Eesti piirivalvurite mõrvamiseks ära projektsioonisüsteemi erinevusi. Tsaari-Venemaal kasutati kaardistamisel kahte süsteemi: üks lähtus Pulkovo observatooriumi, teine Tartu tähetorni asukohast. Tartu rahu kirjutati alla ühe järgi, pärast muutis NSV Liit süsteemi – nii tekkiski kaardil 800-meetrine vahe. Piisav, et tuli avada. Juhul kui kahe omavahelise piiriga riigi koordinaatide süsteem on erinev, tuleb täpsuse tagamiseks teha vajalikud ümberarvutused. See on vältimatu, et piirijuhtumite puhul (ka näiteks Kohveri üle piiri viimise korral) oleks mõlemal poolel piirijoone asukohast ühesugune arusaamine. Need ümberarvutused on Eestis tehtud ning maaülikooli asjatundjatel auditeeritud ja õigeks kinnitatud, kuid siiani seadustamata.

Piiripost peab olema mustvalge, klaasplastist. Neid poste aga piirilt ei leia.

kes ta on? Eesti suurimate kogemustega piiri kartograaf ••Tõnu Raid (snd 11. novembril 1939) kuulus 1995–1999 Eesti–Vene piiriläbirääkimiste komisjoni ja oli 2002. aastal Eesti–Vene piiri asjatundjate komisjoni tegevsekretär. Samuti juhtis ta 1994–2000 Eesti ja Läti piirikomisjoni. Ta osales Ukraina ja Moldova jaoks ka Euroopa piiritoetusmissioonil (EUBAM), kus jälgis Ukraina ja tunnustamata Transnistria vahelise piiri mahamärkimist. „Seal vaatasin küll, et mõlema poole kartograafid saavad asjadest ühtmoodi aru ja ega neil mingeid tehnilisi probleeme olnud,” meenutab Raid.

Kui Venemaa teatab, et piir on tunduvalt lääne pool, ei saa me vastupidist tõestada.

Kolm seadust, mis vajaksid vastuvõtmist Tõnu Raidi väitel takistavad piiri korralikku mahamärkimist seaduselüngad.

TEHA TULEKS:
1. piiri asukoha määramine koordinaatidega
2. servituudi kasutamise õigus piiri valvamisel
3. piiriribal asuvate rajatiste nimekirja kinnitamine

Kartograaf Tõnu Raid kinnitab, et pole juriidilist alust väita, kust täpselt Eesti piir jookseb. Foto: Andres Putting

Piiril kerge eksida Olenevalt kasutatavast kaardist võib piiri erinevus olla Peipsil sadu meetreid.
https://epl.delfi.ee/eesti/eesti-vene-p ... d=69837133


Edit: vigadeparandused 8)
Viimati muutis Fucs, 10 Juun, 2019 19:49, muudetud 1 kord kokku.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Walter2 »

IRWW akf! :mrgreen: :wall:
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Svejk »

Fucs kirjutas:No koomiline rööprähklemine käib igal juhul. :mrgreen:
Ma jaotaksin meie idapiiri teema Kohvrieelseks ja Kohvrijärgseks.
:)
Aga asutatud kaasfoorumlane mõtles vast Ida-Viru idüllilise maastiku asemel Kagu-Eesti idüllilist maastikku..... 8) :
ja pandi kokku komisjone.
Ilusast vaiksest imearmsast turvalisest kaitstud ökojoonekesest, kusagil imekaunil Ida-Viru maastikul, oli üle öö saanud üks enneolematult KOHUTAV ASI.
Viimati muutis Svejk, 10 Juun, 2019 19:48, muudetud 1 kord kokku.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kriku »

Kusjuures Kohvri juhtum oli piiri niiöelda pidamisega väga lõdvalt kui üldse seotud. Kohver käis seal ettevalmistatud operatsioonil, mida oleks pidanud katma selleks ette nähtud üksus... Nad ei saanud sellega mitmesugustel põhjustel hakkama, aga tara ja ATV-dele läbitava tee puudus vaevalt et nende põhjuste hulka kuulusid.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas nimetu »

Puutub vast niipalju, et salakaubavedajad, kes tegid koostööd vene julgeolekujõududega, aitasid organiseerida seda kohtumist seal piiril. Nagu ma aru sain, siis eesmärk oligi mingid vene niiditõmbajad vahele võtta, kuid venelased mängisid topeltmängu ja kiskusid eestlastel naha üle kõrvade. Ilmselt KaPo ei suutnud ette näha, et vene julgeolekujõud nii nahaalsed võiksid olla.

Aga jah, otseselt võttes ei oleks see tara antud juhul midagi muutnud. Kui kusagil tehti viga, siis see oli võib-olla KaPo riskianalüüsis.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kriku kirjutas:Kusjuures Kohvri juhtum oli piiri niiöelda pidamisega väga lõdvalt kui üldse seotud. Kohver käis seal ettevalmistatud operatsioonil, mida oleks pidanud katma selleks ette nähtud üksus... Nad ei saanud sellega mitmesugustel põhjustel hakkama, aga tara ja ATV-dele läbitava tee puudus vaevalt et nende põhjuste hulka kuulusid.
Väga täpselt formuleeritud muuseas :|
Et siis tolle kunagise KaPo absoluutse ämbri pärast seal kagupiiril(-sest ämber see oli :mrgreen: ) peaksime nüüd hakkama olulisemate välis- ja sisekaitsealaste võimete arvelt mingit sürri "miljardipiiri" ehitama vä - no tule taevas appi :lol: :lol:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kusjuures Kohvri juhtum oli piiri niiöelda pidamisega väga lõdvalt kui üldse seotud. Kohver käis seal ettevalmistatud operatsioonil, mida oleks pidanud katma selleks ette nähtud üksus... Nad ei saanud sellega mitmesugustel põhjustel hakkama, aga tara ja ATV-dele läbitava tee puudus vaevalt et nende põhjuste hulka kuulusid.
Kohvri juhtum polegi kuigivõrd seotud piiri pidamatusega, sest ega KAPO poleks kohtumist oma agendiga kuskil valvekaamerate all teinud, kui sellist kohta pole, siis lülitatakse kaamerad välja.

Kohvri juhtumi tähtsus on märgiline piiril valitseva pardaki avalikuks tulemise võtmes. Kõik nägid neid umbvõpsikuid telekas ja teema tõusis meedia huviorbiiti. See omakorda sundis poliitikuid ja PPA-d tegutsema.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
paalberg
Liige
Postitusi: 591
Liitunud: 17 Mai, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Riigipiiri häda ja valu

Postitus Postitas paalberg »

Kapten Trumm kirjutas:Siiski ma arvan, et see aiavõrgu hind on selles äris ikka suhteliselt olematu % kogusummast.

Mul on praegu laual pakkumine 150 jm paneelaeda 2,4 m kõrge, tsingitud, 5 mm traadist 3D paneeli, sh kahe poolega autovärav, koos paigaldusega 9500 koos KM. Ka leidsin ühe varasema akti, 77,5 m sama asja oli 4300 koos KM. Ca 60 eurot/jm, 60 000 eurot km, 100 km kõigest 6 miljonit. Kui paneme aia kõrgema, paneeli vingema jne, siis selle aia materjali ja ehituse maksumus moodustab üritusest well alla 10%.
% kogusummast võib olla tagasihoidlik aga hinnaerinevused on pelgalt aia materjali hinnas juba kolossaalsed.
Securifori tara tuleb sinu tavalistest 3D keevispaneelidest aiast umbes nii 15-20 korda kallim.
Kui kohalikud ettevõtted küsivad sinult ühe ettetellimisega 2x2.5 meetrise Securifori paneeli eest näiteks 250 eurot + km. e. 300 eurot. Siis alternatiiv on minna sobilikul hetkel e. sooduskampaania ajal nt. K-rautasse ja osta sealt omale 25 meetrine tsingitud traatvõrgu rull parameetritega: 2,2x50x50x2000 mm. 75 euroga. Valik on lihtne kas üks 2x2.5 meetrine Securifori paneel või 100 meetrit (2,2x50x50x2000 mm.) tsingitud traatvõrku?
Kui sa vaatad sellest üüberkallist Securifori tarast sinna piirile juba rajatud neid igasugu katselõike siis ka see tara tuleb seal kohati uuesti pulkadeks lahti võtta ja ümber tõsta sest vastasel juhul hakkavad nt. Venemaa poole pealt sinna igasugu puud peale kukkuma ja kui üks taoline asendatav aiapaneel maksab 300 eurot siis võib taolise aia remont 135 kilomeetri ulatuses riigile üpriski kalliks osutuda?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist