www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 10 Aug, 2020 6:36

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 6295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 368, 369, 370, 371, 372, 373, 374 ... 420  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 22:02 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4898
Manus:
trumm.JPG
trumm.JPG [ 21.55 KB | Vaadatud 2624 korda ]
Manus:
tyrk.JPG
tyrk.JPG [ 18.16 KB | Vaadatud 2621 korda ]


Tehke järgi, või makske kinni.

Mina ei ole suutnud...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 22:10 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19904
Asukoht: Viljandimaa
Hmh, nüüd oleme kuidagi jõudnud selleni, kellel on pikem...?

Ma hiljuti päris kohkunult vaatasin toda oma numbrit :shock:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 23:52 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4898
Eee, no päris biomeetriliste mõõtmisteni ma nüüd ka minna ei tahtnud. Kuna aga teemaks on, mis oli head N Liidus, siis üks hea asi oli seal, et teatud töökohtadel (kui polnud tükitöö) ei pidanud eriti tööd ka tegema.

Mul on hästi meeles kaheksakümnendate teine pool. Või pigem isegi lõpp. 1988-89 võis see aeg olla. Läksin tööle kella 0800. Tee peal ostsin hommikused ajalehed. Tööl lugesin lehed läbi. Umbes kell 0900 oli meil ühine kohvijoomine. Arutasime üldiseid maailmaasju (mina rääkisin, mis huvitavat lehest lugesin), töö asju (mis vaja teha jne), ja läksime sõbralikult laiali. Igaüks oma asju tegema.

Mis aga puutub "tööasjadesse", siis tihti ei olnud need üldse seotud tehase poolt minu ametikohale ettenähtud tööülesannetega. Sellest aga ehk kunagi tulevikus.

Küll oleks mul aga sel ajal olnud tohutult võimalusi sotsiaalmeediasse postituste tegemiseks. Mitte ainult 0800 kuni 0900. Ka hiljem oli see "tööasi" suht suhteline.

Kui muidugi sotsiaalmeedia oleks olemas olnud...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 14 Juun, 2019 8:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Jaan, 2010 19:32
Postitusi: 3562
Asukoht: Põllul
Juhiksin austatud foorumirahva (ja administraatori! 8) ) tähelepanu asjaolule, et nädalavahetuseti ulub foorumis tuul ja veeretab põõsaid... :)
Töine askeldamine leiab siin aset ikkagi siis, kui inimesed naasevad tööle ja kompuuterid hakkavad kontorit kütma... :D

_________________
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 7:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Jaan, 2007 22:54
Postitusi: 712
teeline35 kirjutas:
............................
Võluvitsa nähakse traditsiooniliselt rohkemate naiste tööle suunamises ja kõrgema eani töötamises. Samuti kõrgemas hariduses, mis tõstvat mitmeid kordi tööviljakust. Seda tahaks küll näha kuidas ainuüksi kõrgharidusdiplom paneb inimese tööd mitu korda kiiremini ja paremini tegema kui sama tööd tegeva põhiharidusega töötaja! :lol:

Diplomi paber muidugi tööviljakust ei tõsta aga teadmised tõstavad kõvasi. Vene ajal oli haridust
tõendva dokumendi ja tegeliku harituse vahel
väga nõrk seos. Kuidas praegu on?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 10:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8922
Asukoht: Siilis
ants431 kirjutas:
Diplomi paber muidugi tööviljakust ei tõsta aga teadmised tõstavad kõvasi. Vene ajal oli haridust
tõendva dokumendi ja tegeliku harituse vahel
väga nõrk seos. Kuidas praegu on?

Pakuks, et sama seis.

Minu põhjendused:
(a) hea näide otse elust on, kui eelmisel kümnendil sätestati kaitseväes ohvitseriauastme kandjatele kohustuslik kõrgharidus. Tulemus - osa raffast lahkuski teenistusest, osa hankis aga miski suht suvalise kõrghariduse. Pea kõik need sundkorras "hangitud" kõrgharidused olid n-ö "hobusevargakoolituse" tüüpi. Ei tea ühtegi näidet, kus ühegi selliselt sundkorras "kõrharidustet" ohvitseri teenistuslik performance oleks hiljem miski kvalitatiivse hüppe teinud :lol:
(b) ja sellest, kuda kõik riigiametid on meil paksult täis suvalise pehmodiplomiga mõtlemisvõimetuid tibisid, on siin foorumis ka piisavalt kirjutatud

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 10:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
Oma kogemustest võin öelda, et vene ajal saadud TPI inseneridiplom maksab minu silmis kõvasti rohkem kui täna TTÜ-st saadav. Võibolla on asi lihtsalt "vanakooli korras", aga olen palju kordi täheldanud, et need tänased "insenerid" pakuvad üsna lõdva randmega välja tehnilisi lahendusi eriti mõtlemata, mis nendega tellijale kaasneb. Olen näiteks näinud ühe ja sama ala eskiisi - kus 70ndate alguses TPI diplomiga insener lahendas ära üheainsa solgipumplaga, aga 5a vana TTÜ diplomiga pani samale alale tuima näoga 4. Miks? Sest kanalisatsiooni pumplatega lahendada on palju lihtsam (projekteerijale) kui jamada kallete, pikiprofiilide, geoloogia andmete ja muu sellisega.

Teine asi on lohakus/distsiplineerimatus. Ilmselt tänaseid insenere poogitakse praktiliste töödega koolis liiga vähe. Kui sulle saadetakse joonis, kus survekanalisatsiooni toru on ühendatud sajuvee restkaevuga, siis hakkab minu parem nimetissõrm tegema küll vaistlikke päästikule vajutamise liigutusi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 10:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17762
Trumm, järsku on asi osaliselt ka selles, et TPI diplomi omanikel on tänaseks peale paberi olemas ka märkimisväärne elu- ja töökogemus? Mis noorsandidel veel puudub.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 12:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
Olen mõelnud, et vahest oli probleem selles, et toona polnud kõrgkoolidiplom business nagu see täna on. Ka "tasuta" hariduse puhul - eelarvest antakse raha ikkagi "peade" arvu järgi ja mida rohkem välja kukutad, seda vähem raha saad. Ja kui liiga agaralt välja kukutad, siis hakkavad sinu peale laekuma kaebused rektorile ja järgneb vaibale kutsumine vestlusega, et kelle taskust/pealt sinu palgaraha tuleb. Selliste "arengute" vältimatu tulemus on hariduse väärtuse devalveerumine, kus diplom antakse lammastele, kes pole selleks lihtsalt vajalikul vaimsel tasemel.

Mina nt käisin autokoolis veel riigi raha eest (keskas oli toona selline "kohustuslik" eriala - 3.liigi autojuht). Kursuse alguses ütles õpetaja nagu varasematele aastakäikudele - autojuhiks ei pea igaüks saama, selleks saavad vaid parimad. 25-st alustanust said load kas 12 või 13. Mina sealhulgas. Sõitsin hiljuti teisest Eesti otsast koju ühe KV-s C-kati load saanud autojuhi kõrval, no taolise sõidu eest (koolitab erafirma) oleks ka mulle load jäänud kaugeks unistuseks. Ja toona polnud kaevata kuskile - olid sitt mees ja ei suutnud ilma raginata käike vahetada või boksi tagurdada, oli lihtsalt sitt päev, kellele kurdad, mingid kaebamised oleks sulle rohkem veel probleeme toonud.

Sestap olen tänini sellisel tagurlikul seisukohal, et inimese harimine peab olema maksumaksja raha eest ja õpetajal/õppejõul peab olema suveräänne õigus välja kukutada selline jama, mille jätkusuutlikkuses kahtlused on. Ei ole vaja ajada taga mingeid "läbimise protsente" (näit tänaste autokoolide väidetav 90% riigieksamite läbimise protsent ei tekita minus muud kui kurba muiet).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 13:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17762
TPI tung ja sealpüsimine oli suuresti tingitud ka alternatiivist veeta kaks aastat laia kodumaa avarustes. Või lausa kolm, kui vanajumala väga välja olid vihastanud. Hirmuga õpiti, et mitte välja kukkuda.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 14:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 1002
Lemet kirjutas:
TPI tung ja sealpüsimine oli suuresti tingitud ka alternatiivist veeta kaks aastat laia kodumaa avarustes. Või lausa kolm, kui vanajumala väga välja olid vihastanud. Hirmuga õpiti, et mitte välja kukkuda.


See oli väga hea motivaator küll. Minu mäletamist mööda pidi kõrgkooli kaadriosakond eksmati puhul sõjakomissariaati sellest koheselt teavitama. Siis oli kiire minek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 15:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juul, 2016 11:09
Postitusi: 1013
Mina kui Hobusevaraste Ülikooli Sotsiaalteaduskonna lõpetanu (kes seda küll oleks võinud arvata, eksju) ei saaks öelda, et mu kursusekaaslased oleks kuidagi viletsasti elus toime tulnud. Enamik neist teinud suurepärast karjääri. Asi pole koolis, vaid kuidas inimene oma hariduse ja diplomi tööle oskab panna.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 15:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 612
Sattusin ühe teksti peale, kus üks umbes minuvanune naisterahvas meenutab vanu aegu. Tuli kuidagi väga tuttav elu-olu meelde. Millegipärast hakkasid aga kummitama kuklas ühe teise akf meenutused lapsepõlvest maal ja sealt läbikumav "helge lapsepõlv". Muidugi see akf on natuke noorem kah.

Kui kool viimastel maipäevadel lõppes, saadeti lapsed maale vanaema juurde. Vanaema, kes neil aastatel talvitus linnas laste juures, oli saabunud juba aprilli lõpus, võib-olla maipühadeks. Ta oli talveaknad eest võtnud ja puukuuri seina taha tassinud. Siis oli ta õiendanud jorjenijuurikate ja gladioolisibulatega ning külvanud savipottidesse suvelillede seemned. Uue kilekatte sai kasvuhoone. “Maa tegemise” asjus tuli rääkida naabrimehega, kes oli kolhoosis traktorist Belarussi peal. Sõnnik oli juba sügisel teise naabri laudast kohale kärutatud. Belarussimees kündis põllu üles, kusjuures iga kord kiruti, et tõmbab liiga sügavalt — keerab savi üles — ja alati ühte pidi, nii et põllu üks ots jääb lausa auku. Aga nii ta oli. Belarussimees sai töövaeva eest viinapudeli ja vist mõne rubla raha ka. Lastega seda ei arutatud. Ja ega lapsed kevadtööde ajal üldiselt maal olnudki, nemad saabusid, nagu öeldud, juuni alguseks. Siis tärkasid peenardel juba esimesed porgandid ja tillid ning kurgitaimed ootasid klaasist lavades välja kile alla istutamist.

Kogu krunt oligi praktiliselt potipõllumajanduse teenistuses. Kartulid, porgandid, kapsad, sibulad, herned, oad, kurgid, kõrvitsad, õunapuud ja marjapõõsad. Lilli vanaema küll armastas ja kasvatas, aga meelde on neist jäänud miskipärast ainult lõvilõuad ja floksid. Mõlematelt korjasime me õisi, mis olid “ballikleitideks” nukkudele, kelleks omakorda olid põlenud peaga tikud. Vaat sellised mänguasjad … aga jah, lillepeenrad elasid oma elu ja muru polnud majapidamises üldse. Päris maja eest ja marjapõõsaste vahelt löödi vikatiga heina madalamaks ja kogu lugu. Kartulivagude taga kraavikaldal oli küll siiluke mättalist heinamaad, kust piimatädi oma lehmale heina tegi. Sealt käisime me üle, kui jõe äärde mindi.

Piimatädilt toodi piima kolmeliitrise kilumannerguga. Piimal lasti natuke seista, kuni koor pinnale kerkis. Siis riibuti koor eraldi kaussi ja piim valati purkidesse. Kaua ta ei säilinud; maapiimast sai peagi tarretisetaoliselt paks hapupiim, mis suurtele hirmsasti maitses. Lastele tehti hapupiimast rohkem pannkooke, nemad olid linna keefirilurriga ära rikutud ega osanud ranmmusaid võdisevaid hapupiimaklimpe hinnata. Või siis kuumutati hapupiima pliidil tasasel tulel ja tehti kohupiima. Sellest sai hapukoore, soola ja sibulapealsetega mõnusat tahedat leivakatet.

Piimakraami sai tegelikult poest ju ka. Kahel päeval nädalas tuli linnast piimakombinaadi auto, kus tõsteti maha traatkastid pooleliitriste piimapudelite, veidi väiksemate rõõsa koore ja veel väiksemate hapukoorepurkidega. Plastmasskastis ligunesid pärgamentpaberisse keeratud kohupiimapakid. Oligi kogu lugu. Piimaauto saabumist kogunesid poe ette ootama pea kogu küla tädid. Saba eesotsas, tõsi, võtsid pidulikult kohad sisse sõjaveteranid ja noored emad. Kõik teadsid neid ja tegid nurisemata ruumi — kui seadus, siis seadus. Mõnel nädalal võipakke ainult veteranidele jaguski, teised pidid leppima võimargariini või hoopis lauamargariiniga. Jumal teab, millest neid tehti, aga “poslamaslat” ehk rafineerimata päevalilleõli põlati üldiselt veel halvemaks.

Lihakraamiga oli lugu veel hullem — see saabus samamoodi kaks korda nädalas ja polnud mingit kindlust, et näiteks keeduvorsti üldse tuleb. Kui tahtsid sünnipäevaks kartulisalatit teha, pidid hommikul varakult sabatama minema, et üldse lootust oleks. Ega peale keeduvorsti ning kehvapoolsete sealihatükkide muud pakutudki. See-eest said piima- ja lihasabas kõik maailma ja külaelu teemad põhjalikult läbi lõugutatud.

Muudel päevadel sai poest osta tangaineid, kalakonserve, kasemahla ja komme, näiteks värvilisi hernekomme või piparmündidražeesid. Eks mehed ostsid muidugi viina ka. Õlle joomine polnud eriti kombeks ja odavaid piiritusveine jõid ainult päris joodikud. No ja muidugi sai poest leiba ja saia. Sellega oli samuti, et kui tahtsid kindel olla, tuli poodi minna varahommikul. Ikkagi võis juhtuda, et uksel tuli sulle vastu mõni külatädi, suur kuhi vormileibu käevarrele laotud nagu puuhalud. See oli odavam leib, mida osteti lehmadele. Ostsid need, kellel ei õnnestunud majandist jõusööta “hankida”. Piima kokkuostuhind tasus selle seatembu ära; leiva loomadele söötmist pooliti nagu häbeneti ja mokaotsast siunati, aga tehti ikkagi.

Lehm oli kui mitte igas, siis igas teises majapidamises. Küla ühiskarja, kus pered kordamööda loomi valvasid, mäletasid veel vanemad lapsed. Meie jaoks kõlas see nagu muistne romantika. Nüüd viis iga pere ise oma lehma karjamaale ja pani ketti ja käis lõuna ajal lüpsmas ja tõi õhtul koju. Rasked ja rahulikud punased lehmad taarusid mööda, ketid tänavakividel järel kolisemas, ja keerasid igaüks oma hoovi sisse. Lehmade tõttu oli suve oluline osa heinategu — higine, torkiv, tolmune, tüütu — ja kärbsed. Kärbseid oli kõikjal ja palju. Neid notiti kärbselapatsiga, aga see oli lootusetu võitlus. Küll võisid need õudsed pinisejad hommikust und rikkuda.

Kui kärbestega asi päris kontrolli alt väljus, pani vanaema uksed-aknad kinni ja lasi toa Dihlofossi täis. Ja kapsaussidele segas ta kastekannus rahumeeli Klorofossi lahust. Ökoloogiast ei olnud keegi midagi kuulnud. Muidugi sõime me talvel neid klorofossikapsaid hapendatult. Mulle meeldis küll värskekapsasupp rohkem ja eriline maiusroog oli hakklihaga hautatud värske kapsas. Oleks seda vaid tihemini saanud!

Suure hulga suude ära toitmine kolm korda päevas vähese raha ja vähese poekaubaga oli muidugi paras nuputamine. Suvel ei tahtnud ju väga palju pliiti ka kütta ja puid raisata. Hommikuks soojendati tihti pannil eelmise päeva ülejääke või pakuti odrajahuputru või pannkooke või praesaia. Lõunat söödi pigem hilisel pärastlõunal. Siis oli laual tavaliselt kontidest keedetud supp, mis sisaldas alati kartuli-, porgandi- ja sibulatükke ning nimeandvat lisandit — frikadellid, klimbid või makaronid. Vahel olid supis sibula asemel herned ning supileemeks piim. Piimasupid olid veel omaette teema, olgu siis riisi või klimpidega.

No ja muidugi kartul keedetuna, praetuna või pudruna. Kartuleid praadis vanaema searasvaga suurel mustal raudpannil. Väikseid valgeid imelise maitsega kartuleid, mis pudruks tambituna ja vahule klopituna moodustasid kooretaolise kuhila. Kartulipudrule ja keedukartulitele anti lisaks praeliha viile, kotlette või hakklihakastet. Juurde sai marineeritud kurki või kõrvitsat või värsket kurgi-tomatisalatit hapukoorega. Magustoiduks oli — kui oli — mannakreem või bubert või kissell või plaadikook.

Mõnikord lisandus hilisele lõunale veel õhtune teejoomine võileibadega. Tee oli pärnaõitest või vaarikavartest, leivakatteks oli näiteks kalakonserv hakitud keedumunaga. Või söödi oma kasvumaja tomatit võisaia peal. Nii oli argipäeviti. Peotoidud olid väheke teised, aga aukohal nende seas oli alati kartulisalat. Ja mingid külmad suupisted, mida oli linnast õnnestunud hankida — suitsuvorst või sprotid. Või oli tehtud mmm … maksapasteeti.

Kodused peod kujunesid tundidepikkuseks istumiseks ja söömiseks-joomiseks. Varem või hiljem võttis keegi ka lauluviisi üles ja kõik laulsid või vähemalt ümisesid kaasa. Esiotsa ikka saksaaegseid ja sõjajärgseid sentimentaalseid ballaade, aga mida enam napsupudelid tühjenesid, seda enam sigines repertuaari rohkem või vähem julgeid kahemõttelisusi ja lõpuks juba päris lori. Selleks ajaks olid väiksemad lapsed nagunii ammu lauast läinud.

Kus siis lapsed olid ja mida nad tegid? Hommikul nad muidugi magasid kaua oma pööningutoas. Et mitte öelda poole lõunani. Sest hilja õhtul oli ju käidud veel kuskil “luuramas” — külatänav oli hämaruses nii põnev, teistmoodi häälte ja lõhnadega. Või oli käidud kinos ja vaadatud ära kaks kaheseerialist India melodraamat järjest. Kino näidati kultuurimajas, kahekümne kopika eest sai pudedast sinisest paberist pileti, eesreas istusid memmekesed, viimases reas popid kutid. Pärast seansi lõppu, vahel ka järgmisel hommikul naelutas mehaanik tahvlile järgmise päeva kinoplakati. Kõige kõrgemas hinnas olid Prantsuse komöödiad ning ajaloolised mõõga-ja-mantli seiklusfilmid. Telekast ei tulnud ju suurt midagi; koolivaheajal näidati küll vahel patriootilisi põnevussarju ja kui just heinatöö tagant ei sundinud, siis neid ikka vaadati.

Ega lapsi tegelikult aiatööga ülearu ei vaevatud. Lapsed mängisid mädamuna või pallikooli või sulgpalli või koroonat. Või sõitsid rattaga või käisid jõe ääres ujumas. Kõige suurem rõõm oli siis, kui emad-isad haruharva mängudes kaasa lõid. Erilisteks sündmusteks olid suvised pereüritused — rajooni laulupäevad, laadad ja motokrossid. Seal sai inimesi näha ja nalja ja vaadikalja ja šašlõkki ja jäätist. Vihmase ilma meelahutuseks oli tüdrukutel vanadest kaltsukottidest ilusamate tükkide otsimine ja nukuriiete õmblemine. Poisid — jumal teab, neid vihm küll toas ei hoidnud, eks neil olid oma käigud.

Ühine meelelahutus oli liivahunnikutesse linnade ja losside kaevamine. Liivahunnikuid oli õues alatihti, sest midagi ehitati — sauna või kuuri või suitsuahju. Ehitusmaterjali “hangiti” tutvuste kaudu ja igaks juhuks alati suure varuga. Maal ruumi küll — las ta seisab. Nii seisid siin kõnniteeplaadid, seal prussijupid, kolmandas kohas eterniiditahvlid. See oli põnev maastik, kuhu sai ennast luurekate käigus hõlpsasti ära peita.

Kui sellest polnud küll, siis võis käia näiteks naabritädi pool tema kassipoegi nunnutamas, kuni neid polnud veel küla peale laiali jagatud. Kasse ju külas ikka kulus, nad polnud kallid sõberloomad, vaid pigem poolmetsikud inimkaaslejad, kes elasid ja paljunesid omasoodu, püüdsid hiiri ja rotte ning tulid lüpsikusanga kolksu peale piimavahtu nõutama. Ka koerad olid tööloomad, mitte sõbrad. Koeri peeti sageli ketis ja võõraid nad ei sallinud. Söögiks said nad toidujäätmeid või kaerahelvestega keedetud konte. Vahel jooksis mõni auto ette, siis toodi küla pealt uus kutsikas.

Hoopis vähem tean ma küla inimeste elust ja harjumustest. Noh, mehed peaaegu kõik jõid, see on selge. Kui olid pika päeva Belarussi peal rappunud, ega siis seda värinat vist endast teistmoodi välja ei saanudki. Mõned naised jõid ka, aga nendele vaadati ikka väga viltu. Naised pidid koduse majapidamise järje peal hoidma. Palgatööl käidi majandis või kohalikus vabrikus või EPTs, mehed ja naised ühtemoodi. Mõned ettevõtlikud kasvatasid pulle ja teenisid sellega head raha. Küla kõige rikkam pere oli oma varanduse kokku ajanud potililleäriga — peamiselt begooniad surnuaia jaoks. Eks sellega oli kõvasti tööd ka, ei saa salata, aga väheke viltu vaadati nende rikaste peale ikka, eriti kui nad külanõukogust endale igasugu soodustusi kauplemas käisid. Kõige vaesem pere seevastu hoidis ennast külanõukogust ja miilitsast eemale nagu katkust — nii mees kui naine olid marujoodikud ning nende kari imekõhnu heledapäiseid kärehäälseid järeltuljaid kasvas üles jumal teab kuidas. Muidu olid joodikute lapsed tihti kuskil eriinternaatkoolides ära. Sellest ei räägitud.

Neid asju oli üldse palju, millest ei räägitud. Ilmselt sain ma paljust valest aru ja mõnest asjast üldse mitte ja mõnda asja mäletan valesti ja mõne olen ära unustanud või vahele jätnud. Ja tagantjärgi on muidugi suved soojemad, taevas sinisem ja rohi rohelisem — nagu vanad värvilised diapositiivid, kus tavaline maakodu paistab nagu troopiline paradiisiaed.

Tekst on võetud siit: https://ignorabo.wordpress.com/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 15:41 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19904
Asukoht: Viljandimaa
See, et vanaema laste juures talvitus ja kevadel oma potipõllunduse peale läks, oli IMHO küll erandlik.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Aug, 2019 17:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
Tsiteeri:
TPI tung ja sealpüsimine oli suuresti tingitud ka alternatiivist veeta kaks aastat laia kodumaa avarustes. Või lausa kolm, kui vanajumala väga välja olid vihastanud. Hirmuga õpiti, et mitte välja kukkuda.


See TPI (või muu ülikooli) "päästev" toime oli üsna hiline leiutis. Varasemal ajal oli sul variant peale sõjalise kafeedrat saada nooremleitnandi pagunitega sinel selga ja teha mingit erialast tööd nõuka kroonu heaks mõnes tõelises "tõmbekeskuses". Tean nt inimest, kes sedasi sai 2 aastat veeta Kamtsatkal (peale TPI ehituse lõpetamist) raketibaaside ehitusel. Olidki nagu ohvitser, said ohvitseri palka aga tegid oma erialast asja. Raketivägede lõkmed ka peal. Kui tuli jutuks, et kas kahetsed kah, ütles, et pole kordagi kahetsenud. Ilmselt igasugu spetsehituse teemal hindamatu kool, mida tsiviilehituses saada polegi võimalik.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 6295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 368, 369, 370, 371, 372, 373, 374 ... 420  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt