Soobel kirjutas:Ja nende maismaaristlejate koha pealt mõtlesin, et neid poleks kuskil maalahingutes kasutatud vaid nad oleksid figureerinud rannakaitses liikuvate patareidena. Rööbastel liikuvaid rannakaitsesuurtükke kasutati ju minu arust veel 50-dateni kuni ilmusid täpsemad rakettrelvad ja nad ei olnud midagi niiväga kurioosumid.
Kuda üldse sel ajal rannakaitse positsioone kaitsti õhurünnakute eest? Hirmsa hulga seniitkahuritega? Need paiksed suurtükid polnud ju palju tugevamad kui need roomikmonstrumid, enamus raudteesuurtükke olid ju puhta paljad ja soomuseta. Rünnates võis selline monstrum ju kergesti liikumisvõime kaotada, aga ega ta veel katkise roomiku pärast paugutamist pooleli poleks jätnud.
Aga eks juba II MS ajalugu näitas, et kõikvõimalikud "suured torud" ei paistnud silma mitte millegi erilisega - ehk siis effekt tohututest kulutustest ja näiteks üle 1000 mehelise meeskonnaga suurest raudteesuurtükist oli nullilähedane. (v.a üks-kaks õnnestunud tabamust nt Sevastopolis).
Polnud edu suurtel suurtükkidel ka merel - Hitleri lemmikute "Bismarck" ja "Tirpitz" arvele läks kahe peale vaid juhusliku tabamuse laskemoonalattu saanud "Hood". (sarnane monstrum)
Lennukid kas uputasid või muutsid võitlusvõimetuks - enam vähem kõik suured ja kallid teljeriikide lahingulaevad ilma, et nood oleks jõudnud millegi märkimisväärsega hakkama saada.
Gneisenau, Bismarck, Tirpitz, Musashi, Yamato...
Mis suurtesse rannakaitsepatareidesse puutub siis on neid I MS aegseid siin Tallina ümbruses hulganisti. Kaitstud olid nood päris hästi - õige mitme meetri betooniga.
Ilmselt paremini kui ükski liikuv objekt seda endale oleks võinud lubada.
Siia juurde veel üks selle "kategooria" projekt:
Saksa lahingulaev H 44 141 500 tonni, 345m pikk ja 51,5 m lai alus pidi saama varustatud kaheksa 508 mm suurtükiga, kaheteistkümmne 150 mm ja kuueteistkümmne 105 mm suurtükiga.
Soomuse paksus 380 mm.
Bismarck oma 50 300 tonni ja 380 mm suurtükkidega oleks selle kõrval lapselalin...
http://www.battleships.spb.ru/0796/n-44.html