Elmar Vaher
Elmar Vaher
Eesti Ekspress: Politseijuht Elmar Vaheri magistritöö on suures osas plagiaat
https://ekspress.delfi.ee/kuum/politsei ... d=86553427
Mikk Salu
mikk.salu@ekspress.ee
Magistritöö, mida Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher Tallinna ülikoolis 2016. aastal kaitses, on Eesti Ekspressi hinnangul olulisel määral plagiaat. Kopeeritud on mitmeid allikaid.
Kõige enam on Elmar Vaher oma magistritöös kopeerinud Janar Jäätma poolt Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 2015. aastal kaitstud doktoritööd „Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega“. Samuti on Vaher oma töös ilma viidete ja ilma jutumärkideta kasutanud Mait Laaringu doktoritööd „Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena“, mis on samuti kaitstud Tartu ülikoolis 2015. aastal.
Praegu on Jäätma Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik. Samuti töötab kohtusüsteemis Mait Laaring, kes on riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik. Mõlema autori doktoritöödega pidi Vaher kindlasti kursis olema. Näiteks on Vaher magistritöö kasutatud kirjanduse nimekirjas maininud kaht Jäätma varasemat teadusartiklit, Laaringut on Vaher magistriväitekirja tarbeks koguni intervjueerinud. Kummalegi doktoritööle, vaatamata kopeerimistele, aga magistritöös viiteid pole.
Lisaks eelnimetatud kahe doktoritöö kasutamisele on Vaheri magistritöös kopeeritud muidki allikaid: põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, eri seaduste seletuskirju, kaitseministeeriumi kodulehekülge ning Soraineni advokaadibüroos 2013. aastal valminud „Kriisireguleerimise valdkonna juriidilist analüüsi“.
Jäätma doktoritöö kõrval on just Soraineni analüüs teine allikas, mida Vaher samuti mahukalt kopeeris. Tuleb aga lisada, et pole sugugi kindel, kas Ekspress leidis üles kõik kopeerimiseks kasutatud allikad. Tegemist on ikkagi detektiivitööga, kus ei saa välistada, et midagi jäi kahe silma vahele.
Elmar Vaher kirjutas magistritöö „Ohutõrje õiguslik regulatsioon põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral“ ajal, kui ta oli ise juba politseijuht. Kui Vaher 2013. aastal Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks sai, polnud veel nõuet, et sellel ametikohal peab olema magistrikraad. Aasta hiljem nõue tekkis ja Vaher sai tagantjärele võimaluse magistriõppesse minna. 2016. aastal kaitseski Vaher magistrikraadi Tallinna ülikooli õigusteaduskonnas.
Teatud nurga alt vaadates saab öelda, et selline magistrikraadi nõue oli Vaheri puhul natuke tobe. Vaher oli ju ennast tõestanud hea ja professionaalse juhina nii keskkriminaalpolitsei eesotsas kui ka Politsei- ja Piirivalveameti juhina. Ühe paberi lisandumine või mittelisandumine ei oleks Vaheri politseinikuoskuste ja -võimete kohta midagi uut öelnud. Sellises rollis tippametniku töö kestab niikuinii 24 tundi ööpäevas, on raske näha, kuidas selle kõrvalt oleks võimalik teha kvaliteetset teadustööd. Teisalt, kui seadus ikkagi nõuab, siis politseijuhi suhtes kehtivad kõrgendatud ootused.
Vaheri magistritöö pole muidugi selline nagu Rainer Vakra oma, kus oma originaalne panus sisuliselt puudus, aga tegu pole ka paari pisikese viiteveaga. Vaheri töösse on kopeeritud lauseid, on kopeeritud üksikuid lõike ja ka suuremaid osi. Need pole ka töö sisu mõistes kõrvalistes kohtades, vaid moodustavad olulise osa. Näiteks magistritöö leheküljed 23–31 on umbes kolmveerandi ulatuses plagiaat ehk nendelt lehekülgedelt tuleb otsida pigem kohti, mis ei ole kopeeritud, mitte vastupidi.
Andmeanalüütik ja plagiaadiekspert Priit Pärnapuu, kes ka Vaheri kaasuse uurimisel suureks abiks oli, ütleb: „Vaheril on viited mitte valesti vormistatud või vales kohas või liiga hõredalt, tal on viiteid otseses mõttes puudu. Viidete puudumine tundub olevat teadlik valik. See aitab näidata oma tööd uudsemana ja suuremana, kui see tegelikult on. Näiteks nimetab Vaher oma töö ühe väljakutsena võrrelda Eesti ja Saksamaa õigusruumi. Aga kogu võrdlus Saksamaaga on pärit Jäätma ja Laaringu töödest.“
Magistritöös leidub nii üks-ühele kopeerimist kui ka kohti, kus on muudetud paari sõna. Näiteks Soraineni 2013. aasta analüüsi lehekülg 34: „Riigikohus on selgitanud, et põhiseadusega nõutava normi määratletuse ehk õigusselguse nõude kohaselt peavad olema selgemad ja täpsemad need õigusnormid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata.“
Võrdluseks Vaher 2016. aasta magistritöö lehekülg 25: „Riigikohus on selgitanud, et põhiseadusega nõutava normi määratletuse ehk õigusselguse nõude kohaselt peavad olema selgemad ja täpsemad need õigusnormid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata.“
Identne tekst
Kohe järgmises lõigus on aga pisierinevus. Kui Soraineni analüüs jätkab sõnadega „Sellest lähtuvalt on J. Jäätma tõstatanud küsimuse, et kas isikute põhiõigusi ja vabadusi riivava meetme rakendamine...“, siis Vaher on paari sõna muutunud: „Samuti on Janar Jäätma tõstatanud küsimuse, et kas isikute põhiõigusi ja vabadusi riivava meetme rakendamine...“
Niisuguseid näiteid võib tuua kümneid. Selliseid, mis üks-ühele sarnased, ja ka selliseid, kus mõnd sõna on muudetud.
Iseküsimus, miks Tallinna ülikool ja Vaheri magistritöö juhendaja dotsent Ilmar Selge töös sisaldunud plagiaati üles ei leidnud ja selle ikkagi kaitsmisele lubasid. Kui Ekspress hakkas seda teemat uurima, siis esimene koht, kuhu vaatasime, oli just Janar Jäätma doktoritöö. Kahe töö pealkirja sarnasus tuli lihtsa guugeldamise abil kohe välja. Hiljem selgus, et kui kasutada plagiaadituvastamise tarkvara KRATT (seda kasutab ka Tallinna ülikool), viitas seegi Vaheri puhul kohe Jäätma ja samuti Laaringu töödele.
Eesti Ekspressile tuli vihje Elmar Vaheri võimaliku plagiaadi kohta ebatavalises kontekstis. Nimelt väideti meile, et EKRE juhid otsivad Vaheri suhtes kompromiteerivaid materjale ja üheks selliseks materjaliks võiks olla plagiaadikahtlus. Tõsi on see, et opositsioonipoliitikutena on Helmed olnud Vaheri suhtes kriitilised. Samas mingit kinnitust või tõendeid selle kohta, nagu nad oleks otsinud või otsiksid Vaheri kohta komprat, Ekspress ei leidnud.
Sõltumata vihje taustast oli esiteks tarvis ikkagi kindlaks teha, kas kahtlusel on üldse alust. Kas võib eksisteerida kompromiteeriv või siis lausa šantažeeritav probleem? Plagiaat on juba iseenesest taunitav, aga jõuametkonna juhi puhul võib sellise saladuse olemasolu olla ka ohtlik, kui kellegi pähe tõepoolest istutada šantažeerimise idee.
Lõpptulemus oligi selline: Elmar Vaheri magistritöö on olulises osas plagiaat.
Elmar Vaher: Pöördusin Tallinna ülikooli poole, et saada akadeemiline hinnang oma magistritööle
Olen viimase pooleteise kuu jooksul kuulnud, et keegi levitab juttu, justkui minu magistritöö oleks plagiaat. See ei vasta tõele. Mina tegin oma magistritöö pühendumusega ja heas usus. Kirjutasin oma magistritöö põhiseaduslikku korda ohustava olukorra tõrjumisest 2011. aastal jõustunud korrakaitseseaduse valguses. Tegelesin oma töö kirjutamisega terve aasta ja viitasin enam kui 80 allikale, läbi töötasin muidugi palju rohkem materjale. Kvaliteedikontroll oli minu jaoks juhendaja, Tallinna Ülikooli õigusteaduse dotsent Ilmar Selge, kellega arutasime läbi nii töö suunad kui ka erinevad allikad. Teadlikult ei ole ma ühelegi allikale viitamata jätnud. Pöördusin täna Tallinna Ülikooli poole akadeemilise hinnangu saamiseks, kas minu magistritöö vastab akadeemilistele nõudmistele.
Priit Pärnapuu: „Selliste tööde eest ei tohiks ülikoolid kraade jagada“
Vaheri töös on pettuse elementi. Seal ei ole viited ära jäänud, vaid need on ära jäetud. Ära jäetud selleks, et peita mingeid muid töö nõrkusi. Tänu sellele, et ta jätab viitamata Jäätma doktoritööle ja Laaringu doktoritööle, saab väita, et tema magistritöö on uudne.
Probleemsete kohtade hulga mõttes on Vaheri töö Rainer Vakra ja Anastassia Kovalenko töödest tublisti parem. Terveid peatükke või alapeatükke ta korraga oma töösse kopeerinud pole, aga ta on kopeerinud ühe- või mitmekaupa lõike, mõnel juhul ka leheküljepikkuselt. Kui probleemid puudutaksid üksikuid lauseid, võiks läbi sõrmede vaadata, aga kui juba kümned lõigud mängu tulevad, siis on plagiaati töös sedavõrd palju, et töö tervikuna tuleks plagiaadiks tunnistada. Seda on Eestis tehtud ja need otsused on ka kohtus pidanud.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/politsei ... d=86553427
Mikk Salu
mikk.salu@ekspress.ee
Magistritöö, mida Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher Tallinna ülikoolis 2016. aastal kaitses, on Eesti Ekspressi hinnangul olulisel määral plagiaat. Kopeeritud on mitmeid allikaid.
Kõige enam on Elmar Vaher oma magistritöös kopeerinud Janar Jäätma poolt Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 2015. aastal kaitstud doktoritööd „Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega“. Samuti on Vaher oma töös ilma viidete ja ilma jutumärkideta kasutanud Mait Laaringu doktoritööd „Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena“, mis on samuti kaitstud Tartu ülikoolis 2015. aastal.
Praegu on Jäätma Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik. Samuti töötab kohtusüsteemis Mait Laaring, kes on riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik. Mõlema autori doktoritöödega pidi Vaher kindlasti kursis olema. Näiteks on Vaher magistritöö kasutatud kirjanduse nimekirjas maininud kaht Jäätma varasemat teadusartiklit, Laaringut on Vaher magistriväitekirja tarbeks koguni intervjueerinud. Kummalegi doktoritööle, vaatamata kopeerimistele, aga magistritöös viiteid pole.
Lisaks eelnimetatud kahe doktoritöö kasutamisele on Vaheri magistritöös kopeeritud muidki allikaid: põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, eri seaduste seletuskirju, kaitseministeeriumi kodulehekülge ning Soraineni advokaadibüroos 2013. aastal valminud „Kriisireguleerimise valdkonna juriidilist analüüsi“.
Jäätma doktoritöö kõrval on just Soraineni analüüs teine allikas, mida Vaher samuti mahukalt kopeeris. Tuleb aga lisada, et pole sugugi kindel, kas Ekspress leidis üles kõik kopeerimiseks kasutatud allikad. Tegemist on ikkagi detektiivitööga, kus ei saa välistada, et midagi jäi kahe silma vahele.
Elmar Vaher kirjutas magistritöö „Ohutõrje õiguslik regulatsioon põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral“ ajal, kui ta oli ise juba politseijuht. Kui Vaher 2013. aastal Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks sai, polnud veel nõuet, et sellel ametikohal peab olema magistrikraad. Aasta hiljem nõue tekkis ja Vaher sai tagantjärele võimaluse magistriõppesse minna. 2016. aastal kaitseski Vaher magistrikraadi Tallinna ülikooli õigusteaduskonnas.
Teatud nurga alt vaadates saab öelda, et selline magistrikraadi nõue oli Vaheri puhul natuke tobe. Vaher oli ju ennast tõestanud hea ja professionaalse juhina nii keskkriminaalpolitsei eesotsas kui ka Politsei- ja Piirivalveameti juhina. Ühe paberi lisandumine või mittelisandumine ei oleks Vaheri politseinikuoskuste ja -võimete kohta midagi uut öelnud. Sellises rollis tippametniku töö kestab niikuinii 24 tundi ööpäevas, on raske näha, kuidas selle kõrvalt oleks võimalik teha kvaliteetset teadustööd. Teisalt, kui seadus ikkagi nõuab, siis politseijuhi suhtes kehtivad kõrgendatud ootused.
Vaheri magistritöö pole muidugi selline nagu Rainer Vakra oma, kus oma originaalne panus sisuliselt puudus, aga tegu pole ka paari pisikese viiteveaga. Vaheri töösse on kopeeritud lauseid, on kopeeritud üksikuid lõike ja ka suuremaid osi. Need pole ka töö sisu mõistes kõrvalistes kohtades, vaid moodustavad olulise osa. Näiteks magistritöö leheküljed 23–31 on umbes kolmveerandi ulatuses plagiaat ehk nendelt lehekülgedelt tuleb otsida pigem kohti, mis ei ole kopeeritud, mitte vastupidi.
Andmeanalüütik ja plagiaadiekspert Priit Pärnapuu, kes ka Vaheri kaasuse uurimisel suureks abiks oli, ütleb: „Vaheril on viited mitte valesti vormistatud või vales kohas või liiga hõredalt, tal on viiteid otseses mõttes puudu. Viidete puudumine tundub olevat teadlik valik. See aitab näidata oma tööd uudsemana ja suuremana, kui see tegelikult on. Näiteks nimetab Vaher oma töö ühe väljakutsena võrrelda Eesti ja Saksamaa õigusruumi. Aga kogu võrdlus Saksamaaga on pärit Jäätma ja Laaringu töödest.“
Magistritöös leidub nii üks-ühele kopeerimist kui ka kohti, kus on muudetud paari sõna. Näiteks Soraineni 2013. aasta analüüsi lehekülg 34: „Riigikohus on selgitanud, et põhiseadusega nõutava normi määratletuse ehk õigusselguse nõude kohaselt peavad olema selgemad ja täpsemad need õigusnormid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata.“
Võrdluseks Vaher 2016. aasta magistritöö lehekülg 25: „Riigikohus on selgitanud, et põhiseadusega nõutava normi määratletuse ehk õigusselguse nõude kohaselt peavad olema selgemad ja täpsemad need õigusnormid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata.“
Identne tekst
Kohe järgmises lõigus on aga pisierinevus. Kui Soraineni analüüs jätkab sõnadega „Sellest lähtuvalt on J. Jäätma tõstatanud küsimuse, et kas isikute põhiõigusi ja vabadusi riivava meetme rakendamine...“, siis Vaher on paari sõna muutunud: „Samuti on Janar Jäätma tõstatanud küsimuse, et kas isikute põhiõigusi ja vabadusi riivava meetme rakendamine...“
Niisuguseid näiteid võib tuua kümneid. Selliseid, mis üks-ühele sarnased, ja ka selliseid, kus mõnd sõna on muudetud.
Iseküsimus, miks Tallinna ülikool ja Vaheri magistritöö juhendaja dotsent Ilmar Selge töös sisaldunud plagiaati üles ei leidnud ja selle ikkagi kaitsmisele lubasid. Kui Ekspress hakkas seda teemat uurima, siis esimene koht, kuhu vaatasime, oli just Janar Jäätma doktoritöö. Kahe töö pealkirja sarnasus tuli lihtsa guugeldamise abil kohe välja. Hiljem selgus, et kui kasutada plagiaadituvastamise tarkvara KRATT (seda kasutab ka Tallinna ülikool), viitas seegi Vaheri puhul kohe Jäätma ja samuti Laaringu töödele.
Eesti Ekspressile tuli vihje Elmar Vaheri võimaliku plagiaadi kohta ebatavalises kontekstis. Nimelt väideti meile, et EKRE juhid otsivad Vaheri suhtes kompromiteerivaid materjale ja üheks selliseks materjaliks võiks olla plagiaadikahtlus. Tõsi on see, et opositsioonipoliitikutena on Helmed olnud Vaheri suhtes kriitilised. Samas mingit kinnitust või tõendeid selle kohta, nagu nad oleks otsinud või otsiksid Vaheri kohta komprat, Ekspress ei leidnud.
Sõltumata vihje taustast oli esiteks tarvis ikkagi kindlaks teha, kas kahtlusel on üldse alust. Kas võib eksisteerida kompromiteeriv või siis lausa šantažeeritav probleem? Plagiaat on juba iseenesest taunitav, aga jõuametkonna juhi puhul võib sellise saladuse olemasolu olla ka ohtlik, kui kellegi pähe tõepoolest istutada šantažeerimise idee.
Lõpptulemus oligi selline: Elmar Vaheri magistritöö on olulises osas plagiaat.
Elmar Vaher: Pöördusin Tallinna ülikooli poole, et saada akadeemiline hinnang oma magistritööle
Olen viimase pooleteise kuu jooksul kuulnud, et keegi levitab juttu, justkui minu magistritöö oleks plagiaat. See ei vasta tõele. Mina tegin oma magistritöö pühendumusega ja heas usus. Kirjutasin oma magistritöö põhiseaduslikku korda ohustava olukorra tõrjumisest 2011. aastal jõustunud korrakaitseseaduse valguses. Tegelesin oma töö kirjutamisega terve aasta ja viitasin enam kui 80 allikale, läbi töötasin muidugi palju rohkem materjale. Kvaliteedikontroll oli minu jaoks juhendaja, Tallinna Ülikooli õigusteaduse dotsent Ilmar Selge, kellega arutasime läbi nii töö suunad kui ka erinevad allikad. Teadlikult ei ole ma ühelegi allikale viitamata jätnud. Pöördusin täna Tallinna Ülikooli poole akadeemilise hinnangu saamiseks, kas minu magistritöö vastab akadeemilistele nõudmistele.
Priit Pärnapuu: „Selliste tööde eest ei tohiks ülikoolid kraade jagada“
Vaheri töös on pettuse elementi. Seal ei ole viited ära jäänud, vaid need on ära jäetud. Ära jäetud selleks, et peita mingeid muid töö nõrkusi. Tänu sellele, et ta jätab viitamata Jäätma doktoritööle ja Laaringu doktoritööle, saab väita, et tema magistritöö on uudne.
Probleemsete kohtade hulga mõttes on Vaheri töö Rainer Vakra ja Anastassia Kovalenko töödest tublisti parem. Terveid peatükke või alapeatükke ta korraga oma töösse kopeerinud pole, aga ta on kopeerinud ühe- või mitmekaupa lõike, mõnel juhul ka leheküljepikkuselt. Kui probleemid puudutaksid üksikuid lauseid, võiks läbi sõrmede vaadata, aga kui juba kümned lõigud mängu tulevad, siis on plagiaati töös sedavõrd palju, et töö tervikuna tuleks plagiaadiks tunnistada. Seda on Eestis tehtud ja need otsused on ka kohtus pidanud.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
MA saamiseks esitatav töö ei pruugi olla teadustöö, sest MA ei ole teaduskraad. Teadusmagistrit anti 2002. aastani. Ainus teaduskraad, mida Eestis antakse, on PhD.kvaliteetset teadustööd
Väga võimalik, et ka korrektse viitamisega oleks ta kaitsmisel ikkagi halva hindega läbi saanud. Selles mõttes on rikkumine eriti loll jama.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Oleks sobinud ka teemasse: "Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend..."
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Inimlikult kahju Vaherist, sest tegu igati asise politseijuhiga, aga seadus on seadus. Mind huvitab, keda see EKRE siis Vaheri asemele tahab upitada, mõne viinast läbi imbunud 90.ndate aastate eks piirivalvekoloneli?Nimelt väideti meile, et EKRE juhid otsivad Vaheri suhtes kompromiteerivaid materjale ja üheks selliseks materjaliks võiks olla plagiaadikahtlus
Unforeseen consequences
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Ei ole EKRE fänn aga Eesti Ekspressi "allikate" väited ei ole kah veenvad....
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40222
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Mina nt arvan, et EKRE-teemaga pole sellel asjal seost. Mõttetu fantaasia. Õues sajab vihma - EKRE on süüdi....
Mulle tundub, et EE ajakirjanikud on läbi viimas suuremat uurimiseksperimenti ja taolisi VIP-plagiaate tekib lähiajal veelgi.
Miks? Sest sama (EE) autori Mikk Salu sulest on varem tulnud ka Rainer Vakra plagiaaditeema.
Asja lihtsustab muidugi plagiaadi otsimiseks kasutatav IT lahendus, mida ka ülikoolid kasutavad.
Suur kangelane Vaher vs intriigi otsiv EKRE - mina sellist lollust ei osta. Eesti on sellise jampsi levitamiseks liiga väike ja varem või hiljem kuuleb midagi, mis asetab asjad oma kohale.
Mulle tundub, et EE ajakirjanikud on läbi viimas suuremat uurimiseksperimenti ja taolisi VIP-plagiaate tekib lähiajal veelgi.
Miks? Sest sama (EE) autori Mikk Salu sulest on varem tulnud ka Rainer Vakra plagiaaditeema.
Asja lihtsustab muidugi plagiaadi otsimiseks kasutatav IT lahendus, mida ka ülikoolid kasutavad.
Suur kangelane Vaher vs intriigi otsiv EKRE - mina sellist lollust ei osta. Eesti on sellise jampsi levitamiseks liiga väike ja varem või hiljem kuuleb midagi, mis asetab asjad oma kohale.
mõne viinast läbi imbunud 90.ndate aastate eks piirivalvekoloneli?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Mis seos on Priit Pärnapuul ja Mikk Salul EKREga?
Kas EKRE kasutab Priit Pärnapuud ja Mikk Salu nende endi teadmata enese huvides ära või?
Mingisugust seost ei olegi on vaid kellegi pahatahtlik fantaasia, süüdistame kõiges EKREt?
Kas EKRE kasutab Priit Pärnapuud ja Mikk Salu nende endi teadmata enese huvides ära või?
Mingisugust seost ei olegi on vaid kellegi pahatahtlik fantaasia, süüdistame kõiges EKREt?
-
- Liige
- Postitusi: 990
- Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
- Kontakt:
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Tuletaksin meelde, et uurimistöö on esmakordselt kooliprogrammis 2. klassis, seega magistrant peaks juba magistritöö ja viitamisega toime tulema küll.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40222
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Tööl käival, pereelu elaval ja karjääri tegeval inimesel on harilikult selle magistritöö tegemiseks palju vähem aega kui värskel baka kraadi taotlejal, kel pole enamasti taolisi muresid. Seepärast üritatakse nurki lõigata ja piisav arv lehekülgi tarka juttu saada kokku vähema vaevaga ehk kopeerides teadusinfo süsteemide kaudu praegu kättesaadavaks tehtud igasugu eri töid. Ja viitamist mitte ei unustata teha, vaid jäetakse tegemata meelega, et töö ei saaks liiga referaadi laadne.
Vanasti, kus mingeid elektroonilisi süsteeme polnud, oli taoline tegevus märksa vaevalisem - pidid ikkagi minema ülikooli raamatukokku, sealt mingist perfokaartide kataloogist otsima välja vajalikud tööd (OK, TTÜ raamatukogus oli see värk 1990ndate teises pooles juba mikrofilmil), need füüsiliselt läbi lugema (eimingit Find-funktsiooni!) ja kokkuvõttes oli ajasäästlikum ise ajusid liigutada, sest kraaditööd pole referaat, vaid ikka kirjutaja vaimse võimekuse näitaja.
Täna, kus on hulgaliselt igasugu eri teadus- ja muid töid kliki kaugusel (käi vaid vastaval kursusel - antakse saitide aadressid), on ülimalt suur kiusatus taolist lihtsustust teha. Tõsi, ülikoolid kasutavad vastavat programmi, mis otsib copy-paste meetodil sinu töösse tekkinud juppe, mis on kuskil mujal töös juba olemas. Samas on alati ju võimalik sõnastust muuta ja seda leida on juba raskem.
Vanasti, kus mingeid elektroonilisi süsteeme polnud, oli taoline tegevus märksa vaevalisem - pidid ikkagi minema ülikooli raamatukokku, sealt mingist perfokaartide kataloogist otsima välja vajalikud tööd (OK, TTÜ raamatukogus oli see värk 1990ndate teises pooles juba mikrofilmil), need füüsiliselt läbi lugema (eimingit Find-funktsiooni!) ja kokkuvõttes oli ajasäästlikum ise ajusid liigutada, sest kraaditööd pole referaat, vaid ikka kirjutaja vaimse võimekuse näitaja.
Täna, kus on hulgaliselt igasugu eri teadus- ja muid töid kliki kaugusel (käi vaid vastaval kursusel - antakse saitide aadressid), on ülimalt suur kiusatus taolist lihtsustust teha. Tõsi, ülikoolid kasutavad vastavat programmi, mis otsib copy-paste meetodil sinu töösse tekkinud juppe, mis on kuskil mujal töös juba olemas. Samas on alati ju võimalik sõnastust muuta ja seda leida on juba raskem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 1730
- Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
- Kontakt:
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Vaheri ja tegelt ka Kovalenko juhtumi puhul mul tekib küll küsimus et miks need kohe välja ei tulnud. Seda et juhendajad kõike ei taba saan aru, inimesed ikkagi. Aga need plagiaadi leidmise tarkvarad on ju olemas, kas meie ülikoolid neid siis ka kasutavad? Üldiselt minu meelest oleks normaalne et protsess näeks juba ette kõigi kaitsmisele esitatud magistri- ja doktoritööde mõnest sellisest programmist korra läbi laskmist.
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Millal muutub magistri- või doktoritöö ametlikult kraaditööks - kas peale kaitsmist? Kas eelnevalt kaitsmisele minevaid töid ei saaks juba petuprogrammist läbi lasta?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Puudutavalt VAHERit - kuna ta on äärmiselt olulises "üüberpiiri" küses võtnud riiklikult kahjuliku(-üüberpiiri toetava) seisukoha, siis olekski igati hea, kui selline PPA boss nüüd selle plagiaadijura tõttu ka lahkub
Tüütult korduma hakanud plagiaadijura vihjab aga mu arust konkreetselt kahele (ja teineteisega tihedas seoses olevale) faktorile:
a) kraadi(de) nõudmine riigiteenistuses on muutunud mingiks "asjaks iseeneses" - mis on kaotamas otsest seost riigiteenistuja kvaliteediga..
b) ja kasuks tuleb selline "asi iseeneses" vaid meie kõrgharidusmaastikul vohavale madalakvaliteedilisele "baka/magistritööstusele"..
Minu arvamus ainult - aga ainult loll ei näe siin selgeid seoseid
Tüütult korduma hakanud plagiaadijura vihjab aga mu arust konkreetselt kahele (ja teineteisega tihedas seoses olevale) faktorile:
a) kraadi(de) nõudmine riigiteenistuses on muutunud mingiks "asjaks iseeneses" - mis on kaotamas otsest seost riigiteenistuja kvaliteediga..
b) ja kasuks tuleb selline "asi iseeneses" vaid meie kõrgharidusmaastikul vohavale madalakvaliteedilisele "baka/magistritööstusele"..
Minu arvamus ainult - aga ainult loll ei näe siin selgeid seoseid
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Muidugi saaks. See on alguses juhendaja, pärast kaitsmisele lubava komisjoni ning doktoritöö puhul ka eelkaitsmise vastutus.Walter2 kirjutas:Millal muutub magistri- või doktoritöö ametlikult kraaditööks - kas peale kaitsmist? Kas eelnevalt kaitsmisele minevaid töid ei saaks juba petuprogrammist läbi lasta?
Nojah, eesmärk oli õilis (kõrghariduse väärtustamine), välja kukkus nagu alatiBorja kirjutas:a) kraadi(de) nõudmine riigiteenistuses on muutunud mingiks "asjaks iseeneses" - mis on kaotamas otsest seost riigiteenistuja kvaliteediga..
b) ja kasuks tuleb selline "asi iseeneses" vaid meie kõrgharidusmaastikul vohavale madalakvaliteedilisele "baka/magistritööstusele"..
Hea näide sellest, kuidas ainult nõuete kehtestamisest ei piisa, vaid nende täitmise tagamiseks peab ka olema regulatsioon ning asjaomaste isikute tööle vastav tasustamine ja vastutus.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
"Tasemel" eelarvamused mõnel.. Et siis kõik endised piirikad on viinast läbi imbunud või on see kehtiv ainult ohvitseride kohta? Siiralt uudishimulik.Roamless kirjutas:Inimlikult kahju Vaherist, sest tegu igati asise politseijuhiga, aga seadus on seadus. Mind huvitab, keda see EKRE siis Vaheri asemele tahab upitada, mõne viinast läbi imbunud 90.ndate aastate eks piirivalvekoloneli?Nimelt väideti meile, et EKRE juhid otsivad Vaheri suhtes kompromiteerivaid materjale ja üheks selliseks materjaliks võiks olla plagiaadikahtlus
Omaaegse EPV ja PA liitumislepingu järgi (kui ma õieti mäletan) olekski pidanud juhid vahelduma, kord üks ühest ametist, siis järgmine teisest. Politsei pole seda siiani täitnud.
-
- Liige
- Postitusi: 1763
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: PPA peadirektor Elmar Vaherit kahtlustatakse plagiaadis
Aga alfaiasane kiitis ju , et on hoopis konstruktiivne ja teeb igatpidi selle "überpiiri" kärpimisel koostöödBorja kirjutas:Puudutavalt VAHERit - kuna ta on äärmiselt olulises "üüberpiiri" küses võtnud riiklikult kahjuliku(-üüberpiiri toetava) seisukoha,:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 19 külalist