Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tänases süsteemis on ohvitseri võimuses ainult ära hoida lootusetu juhtumi seersandiks saamine, kas autojuhikursusele saatmisega (see lootusetus peab selguma siis enamvähem väeosa väravas) või NAKist läbi kukutamisega (lõpetab 11 kuu kapralina). See, kas 18/27-aastane tuleb väravasse 8- või 11-kuu kutsega, on väljaspool KV käeulatust (selle määrab KRA). See on ühel ajal reservi minevas üksuses üsna vältimatu paradoks, pikema õppega alad tuleb kutsuda sisse varem ja keegi peab neid ette selekteerima ning selektsioonikeskkond ei ole tegelik teenistus (kus sobivaks võib näiteks osutuda põhiharidusega tavasõdur). KRA kindlasti jutustaks pikalt, kuidas nad individuaalselt lähenevad, aga realistlikult - 4000 inimest aastas ei võimalda erilist individuaalsust.

See, kuidas inimene suudab kehtestada oma autoriteeti või kuidas ta suudab tegutseda/juhtida ootamatus olukorras, on paraku igasugu laua taga täidetavate testidega suht raske välja selgitada. Noorte jogade esimene probleem on selles, et kukutakse lõugama ja kõva meest mängima - ei osata võimuga midagi peale hakata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kriku »

27-aastaselt võiks IMHO jällegi eeldada suuremat vaimset küpsust ja arusaama allohvitseri sõna kuulamise põhimõttelisest vajalikkusest.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No 27-aastase panek põhikutsesse ise oleks juba nõmeduse algus. Suurema (elu)kogemusega inimene (ja iseseisvumise järel on see kogemuse hange eriti tormiline) omab jälle suuremaid võimalusi juhina (teab kuidas elus asjad käivad) toime tulekuks kui 18-20-aastane (kellest valdav enamus on täna alles ülalpeetavad).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kriku »

Minu arvates ei anna fakt, et keegi on suutnud 27. eluaastani ajapikendust saada, alust arvata, et temas peaks juhimaterjali olema.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas mart2 »

Eluaastad ja elutarkus ei ole kahjuks otseses seoses - vanus annab eeldused selleks, et inimene võiks olla targem!
Noorte seas on päris mitmeid andekaid ja teraseid inimesi ning ümberringi vaadates jääb silma ka piisavalt palju 30-40 aastaseid "lapsi"... :wall:

Suurem probleem oli siiani selles, et suvel 11-kuulistele võeti neid, kes ise ei teadnud mida tahavad või jäid ripakile, samas sügiseses 8-kuulises oli palju hea kvaliteediga vabatahtlike, kes olid otsustanud oma teenistuse ära teha peale kõrgkooli sisse saamist (ajateenistus säilitas koha ülikoolis).
Selline oli ka situatsioon siis, kui minu pojad läksid esimeselt kursuselt vabatahtlikuna teenima.
Kui KVJ selgitas võimalikust ajateenistuse muutumisest, kas siis seda aspekti ka arvestati?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
aht0
Liige
Postitusi: 1249
Liitunud: 19 Juul, 2014 18:18
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas aht0 »

Kapten Trumm kirjutas:Tänases süsteemis on ohvitseri võimuses ainult ära hoida lootusetu juhtumi seersandiks saamine, kas autojuhikursusele saatmisega (see lootusetus peab selguma siis enamvähem väeosa väravas) või NAKist läbi kukutamisega (lõpetab 11 kuu kapralina). See, kas 18/27-aastane tuleb väravasse 8- või 11-kuu kutsega, on väljaspool KV käeulatust (selle määrab KRA). See on ühel ajal reservi minevas üksuses üsna vältimatu paradoks, pikema õppega alad tuleb kutsuda sisse varem ja keegi peab neid ette selekteerima ning selektsioonikeskkond ei ole tegelik teenistus (kus sobivaks võib näiteks osutuda põhiharidusega tavasõdur). KRA kindlasti jutustaks pikalt, kuidas nad individuaalselt lähenevad, aga realistlikult - 4000 inimest aastas ei võimalda erilist individuaalsust.

See, kuidas inimene suudab kehtestada oma autoriteeti või kuidas ta suudab tegutseda/juhtida ootamatus olukorras, on paraku igasugu laua taga täidetavate testidega suht raske välja selgitada. Noorte jogade esimene probleem on selles, et kukutakse lõugama ja kõva meest mängima - ei osata võimuga midagi peale hakata.
Ma ei oska selle kohta üü'd ega mää'd teha.. :shock: See ju otseselt mõjutab Kaitseväe võitlusvõimet. Mis aastast selline süsteem toimub, kui küsida tohib?

Ma ei viitsi leierdada aga "omal ajal" luges nii kaadrile positiivselt silma jäämine ja see mida kaaslased sinust arvasid. Juba kaadrile mittemeeldimisest piisas et NAKi lihtsalt ei lastud. Oli ka selliseid keda kompaniiülem saatis NAKi vabatahtlikult-sunniviisiliselt. Lähed ja kõik, või kui tahad, kuku läbi aga enne koju ikka ei saa.
Kriku kirjutas:Minu arvates ei anna fakt, et keegi on suutnud 27. eluaastani ajapikendust saada, alust arvata, et temas peaks juhimaterjali olema.
Vaade elule ja prioriteedid võivad olla ka juba täiega nihkunud, võrreldes 18-aastasega. Minu rühmas oli 2 sellist, üks 26 ja teine 27a. Mõlemal juba pere lastega taga. Muutunud maailmavaadet on tõenäolisem kohata selles vanusegrupis kui sama hulga 18a hilis-tiinekate seas. Ei pruugi olla hea juht aga olles juba tõenäoliselt töötanud mitmete erasektori juhtide all, võibolla on mingi aimdus, milline üks juht ei tohiks olla.
Kasutaja avatar
TangoViktor
Liige
Postitusi: 285
Liitunud: 08 Jaan, 2014 10:51
Kontakt:

Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas TangoViktor »

Puhkeala on selline koht, kuhu sa mataks l*tsi.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Kriku »

Palun lahkesti.
Mõnes 1. jalaväebrigaadi üksuses on juba katsetatud elukorraldust, kus väeosast väljapääsemine on igapäevane. Tänu headele tulemustele hakatakse sama süsteemi laiemaltki rakendama.

Nooremseersant Karl Konnapere liitus sel suvel tegevteenistujana Scoutspataljoniga, olles äsja samas üksuses lõpetanud ajateenistuse. Tema üksuse elukorraldus erines omajagu sellest, mida sõdurid kaitseväkke astudes ootasid. Suur osa 11 kuust kulges nõnda, et tööpäeva lõpus anti ­sõduritele vaba voli otsustada, kuidas nad oma aega sisustavad. Kes elas lähedal, sai käia iga päev kodus. Kaugemal elavad ajateenijad said minna näiteks kinno või linna peale aega veetma. “Oligi nagu vaba elu, polnud seda tunnet, et oled kinni kuskil,” meenutas Konnapere. “See tuli kindlasti paljudele väga suure ­üllatusena, et nädala sees saad väljas käia.”

Osal ajateenijatest on viimase paari aasta jooksul olnud kohustus väeossa naasta alles hom­mikul. Nüüd soovivad 1. jalaväebrigaadi juhid laiendada eelkirjeldatud elukorraldust kogu brigaadile. Muutus hakkab hõlmama väljaõpetatavatest üksustest enamikku. Kõigepealt rakendati uudset süsteemi juhtprojektina Scoutspataljonis. Kuna seal on ajateenijad kõrvuti tegevväelastega, tagas uus kord mõlemaile võrdsed võimalused. Samal ajal lubas ajateenijatel oma vaba aja korralduse eest ise vastutada. “Kui ülesandeid ei ole, siis minema,” sedastas 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus, kellele alluv pioneeripataljongi on sama korda proovinud. “Et vaadata, kuidas asi toimib,” põhjendas ta. Lisades, et eesmärk on panna ajateenijad taas vastutama oma teenistuskäigu eest.

Kolonel tõi näite enda teenistusest 1994. aastal. “Kes õpetas ajateenijaid välja? Ajateenijast seersant,” arutles Karus. “Me vastutasime nende inimeste eest, kellega õppustel käisime: läksime metsalaagrisse, kus 120 inimese peale oli üks tegevväelane. Me vastutasime ja õppisime vastu­tama. Ja ma arvan, et tänapäeva noortel on tahe vastutada ja paljude asjade üle otsustada samasugusena olemas. Aga anname siis neile selle võimaluse!” Karus usub, et noored saavad oma tegude eest vastutust võttes paremini hakkama kui vaid kaitseväe sunnile alludes.

Brigaadiveebel Renzo Rajaste nimetas, et kõnealune muudatus on vaid osa suuremast plaanist. “Ajateenistus on brigaadi eest­vedamisel mõne aastaga kardinaalselt muutunud,” tõdes ta. “Ja muutub veel. Kui maailm meie ümber muutub, ei ole me kinnises karbis, vaid läheme muutustega kaasa.” Scoutspataljoni juhtprogramm on Rajastelegi andnud positiivset tagasisidet. Kasvanud on tahe hoida distsipliini ja näiteks varustuse ja väljaõppe probleemid vähenenud. Hakkamasaa­mine teenistuses on paranenud. Rajaste hinnangul just põhjusel, et kui sõduril on teadmine, mis tingimustel õhtu vabaks saab, tahab ta hästi tööd teha. Esialgu ilmnes negatiivsetki: hilineti, jõuti väeossa napsi­sena. Noored võtnud end aga kiiresti kokku. Karuse sõnutsi oli katsetuse teisel aastal muresid märksa vähem kui esimesel.

Kuigi kord laieneb brigaadile, ei hakata uusi põhimõtteid rakendama sõduri baaskursusel ega erialakursustel. Põhjusena nimetab Karus väljaõppe intensiivsust nimetatud perioodidel. “Need on kursused, kus põhimõtteliselt hommikust öörahuni oled õppega nii hõivatud, et ega seal võimalust teki,” nentis kolonel. Samuti jääb endiselt kehtima põhimõte, et kui ülemad näevad probleeme distsipliiniga või tekivad kellelgi õppevõlgnevused, peab leppima väeosas ajaveetmisega. “Kui töö on tegemata, tuleb seda teha töövälisel ajal edasi,” sõnas brigaadiveebel.

Kuigi lootust on, et juba järgmisest aastast saavad vastsed ajateenijad oma elu paindlikumalt korraldada, pole süsteemi rakendamise algusaeg päris kindel. “Küsimus ei ole selles, kas me usaldame sõdureid,” lausus 1. jalaväebrigaadi ülem. “Peame leidma aga lahenduse, kuidas mitte tekitada lisatöö­koormust tegevväelastele, kes iga päev peaksid suures koguses linnalube käsitsi allkirjastama.” Rajaste täiendas, et praegu­seni on kasutusel süsteem, kus kasarmutes on sisse seatud raamatud, kuhu käsitsi märgitakse teenistujate liikumine. Tapa linnakus elab üle 1000 ajateenija. Nii ei ole tehniliselt teostatav, et ajateenijate liikumist hakataks iga päev käsitsi registreerima. Rajaste möönis, et nähtavasti ei hakkaks kõik need 1000 sõdurit iga päev väljas käima ja uudsuse vaibudes kasutab võimalust näiteks 100 sõdurit päevas. Küll peab kõigeks valmis olema. Nii otsitaksegi praegu lahendust, et protsess kulgeks nii ajateenijale kui ülemast tegevväelasele kiiresti. “Ma ei saa kätt südamele panna ja öelda, et me leiame nüüd kohe need võimalused,” lausus Karus. “See tähendab, et see (muutuse rakendamine, toim) võib natuke edasi lükkuda.” Koloneli jutu järgi ei saa välistada, et tuleval aastal jätkatakse uue korraga vaid Scoutspataljonis. Siiski kinnitas ta, et kirjeldatud muudatused lähiajal kahtlemata tulevad.
Tegu pole kulude kokkuhoiuga

Kui 2011. aastal otsustati kaitseväes lasta vastsed ajateenijad nädalavahetuseks linnaloale kohe sõdurite baaskursuse ajal, tuli tagasilöök sealt, kust seda kõige vähem oodati. Avalikkus jõudis järeldusele, et tegu on vaid kulude kokkuhoiu eesmärgil tehtud muudatusega. Kaitsevägi lahendas olukorra kiiresti: pärast esimeste linnalubade andmist jätkati senise süsteemiga. Seekord rõhutavad nii kolonel Karus kui staabiveebel Rajaste spekulatsioonide vältimiseks, et tegu ei ole toitlustuskulude kokkuhoiu plaaniga. Nii õhtu- kui hommikusöök on ette nähtud neilegi kutsealustele, kes väeosast lahkuvad. Sestap ei vähene toitlustuskulud grammi võrragi ja Karuse kinnitusel on kava ­tegelik eesmärk tuua ajateenistus tänapäeva. (PP)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kriku »

Mulle see plaan meeldib, sest toob sõdurit rahvale lähemale... Kõik need küsimused, kuidas sõdur kriisi puhkedes kodust õigesse kohta jõuab jne., kõik need saavad juba ajateenistuse ajal süsteemi osaks.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Avatar »

Mulle diletandina tundub, et siit annab positiivsete arengute puhul edasi aretada skeeme, kuidas jõudusid ootamatute ja fataalsete äkk-rünnakute (milliseid stsenaariume foorumis on laialt aretatud) vastu kindlustada/hajutada. Ilma et seejuurse funktsionaalsus ja reageerimisvõime kannataks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Iisraelis tundub selline käimine olevat organiseeritud automaat seljas ja 2 salve teravaga selle küljes. Ma ei tea, kas see meile nüüd vajalik oleks, aga nii tehakse küll. Pilt on tehtud Jeruusalemmas mais 2018
https://previews.123rf.com/images/joseh ... -jerus.jpg
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas A4 »

Väga mõistlik plaan minu arvates. Loodan, et see laieneb mitte ainult 1. jalaväebrigaadile, vaid ikka kogu Kaitseväele. Pisut kummaline ning ilmselt ka ajateenijatele endile arusaamatu oleks süsteem, kus justkui välise kuvandi mõttes ühtsel ja standardiseeritud Kaitseväel on erinevates struktuuriüksustes kardinaalselt erinevad põhimõtted ja praktika linnalubade andmises.

Samas ei usu ma eriti, et tööpäevade õhtuti linna peal kohatavad või kodus ööbivad ajateenijad väga massiliseks nähtuseks nüüd muutuksid. Ööseks koju on võimalik ja mõistlik minna siis, kui väeosa asub samas linnas, kus senine elukoht. Enamus ajateenijaid aga paikneb sellistes kohtades nagu Jõhvi, Tapa, Võru, Paldiski, enamus elanikkonnast aga elab kuskil mujal. Teiseks ei ole nendes linnades iga jumala õhtu midagi huvitavat ette võtta peale paari õlle joomise, ja viimase jaoks ilmselt enamikel ajateenijatel igaõhtuse tarbimise jaoks vaba raha ei ole. Pigem säästavad nädalavahetuse „pika“ linnaloa tarbeks.

Näide omast kogemusest: meil oli 17 aastat tagasi ajateenistuses kah novaatorilik kompaniiülem, kes esmalt lõpetas ära praktika, et nädalavahetuse linnaluba saavad ajateenijad vaid poole allüksuse kaupa (st üle nädala). Siis hakkas sagedamini andma n-ö õhtuseid linnalubasid (st said kinos käia ning öörahu ajaks pidid väeosas tagasi olema) ning teenistuse viimasel kuul andis kõigile ajateenijatele sisuliselt alalise linnaloa, millega sai soovi korral pärast teenistust koju minna ning hommikul pidid teenistuse alguseks kell 08:00 tagasi olema. Kasutasid seda võimalust esmajoones ajateenijad, kes olid ise samast linnast pärit, aga toona oligi väeosade komplekteerimine suhteliselt territoriaalne. Kaugemalt pärit meestel ei olnud eriti kuskile minna, vaba raha kah ei olnud igal õhtul linna peal töllerdamiseks, pärast väljaõppepäeva polnud tihti enam ka jaksu. Ja ka sama linna inimesed (sh mina ise) ei viitsinud iga jumala õhtu koju minna…. sest kui on pidev võimalus, siis kaob vajadus seda võimalust igal võimalikul juhul kasutada. Aga ajateenijate moraalile, suhtumisele ja Kaitseväe pidamisele normaalseks ja oma alluvaid usaldavaks organisatsiooniks aitas selline praktika kaasa küll.

Samuti ei usu ma, et selline praktika aitaks kaasa, või oleks seda mõistlik siduda lahinguvalmiduse või kriisi korral kiire tegutsemise harjutamisele. Esiteks ei põhine meil lahinguvalmidus ju mitte niivõrd ajateenistust läbivatel õppursõduritel, kellede olemasolu ja väljaõppetase on suhteliselt sessoonne nähtus, vaid kiirelt mobiliseeritavatel reservväelastel. Teiseks, kui tahta harjutada seda, kuidas häire korral ruttu kodunt väeossa jõuda, siis on seda ilmselt mõistlikum harjutada nädalavahetusel, mil kodus on mitte üksikud samas linnas elajad, vaid ikkagi suurem osa kontingendist.

Mis automaadi linnaloale kaasa andmist puudutab, siis põhimõtteliselt võib ju seda meil kah teha, kui peaks kunagi tekkima olukord, kus sise- ja/või välisvaenlane võib iga hetk üritada kõrri karata. Täna, või vähemalt praegusel hetkel nagu sellist vajadust ei näe ega taju.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Avatar »

A4 kirjutas:Samuti ei usu ma, et selline praktika aitaks kaasa, või oleks seda mõistlik siduda lahinguvalmiduse või kriisi korral kiire tegutsemise harjutamisele
No ma oma vaimus kujutlesin pigem olukorda, kus mõne rohkem või vähem ootamatu täpislöögiga õnnestub suur osa "koondumiskohas" paiknevast kontingendist rivist lüüa; koos kõige kaasnevaga - moraal, meditsiinisüsteem jne. Et võimaldaks tekitada harjumust ja usaldust. Võib-olla kasutatav näiteks riske hajutav meetodina poolkõvas kriisieelses olukorras. Ja ei oleks nii, et kodudesse laiali hajunud üksus on tegeliku kriisi puhkedes ainult paberil.
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Mudakoon »

Et kuidas võiks rakenduda mingi "võrdsuse printsiip" neile "õnnetutele" , kelle kodu juures ei ole väeosa?
Ja , et ööseks koju lubatud sõduritele valmistatakse ikkagi õhtusöök sest raha selleks on ettenähtud . (Toit läheb jäätmetesse?)
Viimati muutis Mudakoon, 25 Sept, 2019 19:47, muudetud 1 kord kokku.
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Avatar »

Tean liiga vähe et pakkuda. Aga kindlasti midagi annaks aretada. Tegelikult oleks säärasest süsteemsest ja toimivast koduskäimisest abi ka olukorras, kus naaber üritab kurnata - loe kaitsejõud peaks olema kestvalt kõrgendatud valmisolekus.
Aga noh see oli lihtsalt uitmõte.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist