www.militaar.net

Vabandust, et sellist tähtsat vaielungi segan...aga huvitaval kombel oli hr. Trumm miinitreimis ja suurtüki teemas vanakooli tipi mees ja igasuguste pehmete erialade majandusmehed (keda vorbitakse nagu seeni peale vihma) võiks üleüldse oma exelit edasi täita, sest füüsikast ei jaga nad midagi.

Oled sa üleüldse reaalne inimene, või teeb keegi lihtsalt nalja siin foorumis?

Parem lugeda natuke ajalugu: esimene osa Eesti rannakaitse ajaloost.

Kpt-ltn Laanetu. Rannakaitsest Eestis kuni Krimmi sõjani. Sõdur. 03/2019, lk 62-64 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0319

Arutelu foorumi kõige viljakama postitaja üle liigutatud tema isiklikku teemasse, mis sel puhul taasavati: viewtopic.php?f=35&t=7619&p=587376#p587376

Nii teenekal akf-il võib ju oma teema olla...

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Nii halba kirjatükki on parem mitte lugeda. See, et keegi on lugenud läbi Gustavsoni väikese raamatu ja üritab seda siis refereerida, ei ole ajalugu.

Sellise teema puhul tuleb kõigepealt rääkida terminoloogiast, ehkki pärast mõningast puterdamist 'ranna-' ja 'merekaitsega' üritab autor libiseda sellest valdkonnast üle. Mulle tundub, et lihtsalt sellepärast, et autor paraku teemat ei valda... Lausejupp "maapinnast kõrgemal asuvad fortifikatsioonid ehk nn päris merekindlused" on ise juba eriline pärl...Ja arutelu 'rannikukaitse' üle. Võiks ju eeldada, et mereväelane teab, mis on 'ranna' ja 'ranniku' vahe, aga nagu näha, osutus eeldus valeks...

"ei suutnud linna rannakaitsepatareid vähimalgi moel takistada vaenlase laevastiku tegevusvabadust merel" - kas mereväelasel on üldse aimu, mis oli ühe tollase rannikupatarei tuleulatus? Ja kuidas oleks selline rannikupatarei üldse suutnud merel oleva laeva tegevust takistada?

Kogu kirjatükk on kui kooliõpilase pingutus homse referaadi tegemiseks - siit-sealt veebist midagi tõmmata ja panna lihtsalt tekstimaht kokku, mingitesse allikatesse või vastuoludesse või teksti eri osade sidususse üldsegi süvenemata (ilmselt oskamatagi süveneda)...

Ilmselt teine osa (maailmasõdade vaheline aeg) tuleb sama jube. Ehk siis kolmanda osaga on autoril juba mingi isiklik suhe ja võib seega vähemalt mälestusi loota...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast

Ootame siis huviga 'paremat' kirjatükki järgmises Sõduris või kuskil mujal autoriks Castellum!

Selleks, et mädamuna värskest eristada, ei pea ise kana olema.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

A järsku loeks isand Castellumi siiani avaldatud asju.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Seal rannal olen käinud ujumas kunagi, üle 10 aastad tagasi.

Ole hea ja valgusta seda terminoloogia valdkonda, et saaks lõpuks ükskord selgeks, kuidas asju tegelikult nimetada tuleb. Viidetega mõistagi.

_________________
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!

Nii et oled nagu restoranis, viipad ainult ja tellidki endale viidetega arvustuse?

Viisaka vaidluse elementaarne asi - kui nõuad teiselt poolelt midagi, pead olema valmis tegema sama. Nii et ehk kõigepealt ise võtad ette ühe jutuksoleva tekstilõigu, varustad viidetega ja siis vaidleme edasi?

Nt see terminoloogialõik lk 63 - 2. lõik algusega "Tänapäeval on..." - kuna see on tobedas formaadis, mis ei luba kopeerida, siis rohkem siis teksti ei trüki...Et siis kõigepealt viited ja põhjendused Sinu poolt ja siis vastan mina?

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast

Ei olnud jah hea artikkel (vabandust Liivo). Loodetavasti on järgmised osad paremad. Aga mis terminoloogiasse puutub, siis selle osas ongi eesti keeles puder ja kapsad. Ranna- või rannikukaitse osas on sama autor seda temaatikat käsitlenud näiteks siin https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... aanetu.pdf (alates lk 43) ja Ott Laanemets siin https://issuu.com/sodur/docs/sodur0115. Poleks üldse paha see terminoloogiaküsimus selgeks vaieda. Üks asi veel: "Sõduri" toimetus suudab korraliku artikli edukalt segaseks toimetada. Sellega on kohemusi nii mul kui teistel. Huvi korral võib igaüks uurida, kuidas sai viimasesse "Sõdurisse" vabandus eelmise numbri lapsuse pärast.
Artikli faktid on ju õiged: terminoloogia on ähmane ja paarisajameetrise laskekaugusega suurtükid kaldal ei suuda vastase tegevst merel takistada.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)

Lisan laevaehituslike arutelude vahele pisut paranoiat.


Eesti territoriaalvetes või majandusvööndis võivad lisaks piiririkkumistele ja ahistamisele juhtuda igasugused pahad asjad: mererööv (Arctic Sea 2009), mingi laev võib saada ära uputatud (Metallist Narva lahes 1940) või lihtsalt uppuda (Estonia) või võib keegi kas laevateedele või laevadele miine paigaldada (Pärsia laht Iraani-Iraagi sõja ajal, Huthi mässulised, Omaani laht 2019), mõni laev võib Paldiski, Muuga või Sillamäe sadamasuu ees põigiti kuivale jääda (Kertši väin 2018), keegi võib läbi traalida Eestit Soomega ühendavad elektri- või Rootsiga ühendavad sidekaablid (Läti 2014), keegi võib saboteerida või ainult ähvardada saboteerida Nordstreami gaasitoru ja loomulikult peab Venemaa nii tähtsat infrastruktuuri kaitsma (Krimmi sild), tekkida võib laiaulatuslik keskkonareostus jne. Pahategijad jääks loomulikult tundmatuks, aga see annaks võimaluse väita, et Eesti ei suuda oma merealas julgeolekut tagada ja Balti laevastik või FSB peab oma õla alla panema. See annaks juba võimaluse laevaliiklust kontrollida, peatada, läbi otsida ja vajadusel ümber suunata. Varsti saab iga reeder aru, et valiku korral on mõistlik sõita Ust-Lugasse, mitte Paldiskisse. Kui merekaubandus seisma ei jää, siis prahi- ja kindlustushinnad (st ka ekspordihinnad ja kõik hinnad poes) tõusevad kindlasti (Aasovi meri ja Marjupol). Ilmselt juhtuvad kõik need pahad asjad mitte isoleeritult, vaid kombinatsioonis survega maa peal, majanduses ja diplomaatias.
Mingi Eesti organisatsioon peab suutma sellises olukorras reageerida või vähemalt selle fikseerida.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)

Reageerimiseks Arctic Sea tüüpi juhtumile ei ole tegelikult vaja 100M hinnaklassi alust. Seda saab suurepärasest teha ka reaalselt merel olev (ja täna nad ju on, aeg-ajalt merel olen kohanud) piirivalvelaevastik, mis peab olema relvastatud. 76 mm OTO-Melaraga, Sergeiga, Browninguga.

Kui me räägime Kertsi väina intsidendist, siis mis oleks muutunud, kui ukrainlased oleksid näiteks fregatiga selle väikealuse asemel sõjaliselt kohal olnud?
Ilmselt siis VF Musta mere laevastik oleks mobiliseerinud operatsiooniks raskemad jõud ning antud vahejuhtum (seda oli venelastele vaja) oleks toimunud teisiti (kuivõrd nende raskemate jõudude mobiliseerimiseks läheb nii 24 tundi).

Millele ma tahan tähelepanu juhtida, on härrased teie liigne armastus sümmeetriliste sõjapidamisviiside vastu. Seda võib endale lubada USA 6. laevastiku rakkeüksus Läänemerel, aga mitte meie. Ja vähemalt mitte iseseisva kaitsevõime kontekstis. Meil tuleb hoolega valida, mida teha ja mida mitte teha. Kui idanaaber korraldab meile mingit mereblokaadi hübriidsete elementidega, kus osalevad ka nende merejõud, siis raketikaatriga seda klaarima minna võib juba eos kaasa tuua lihtsalt järgmise vindi keeramise vastase poolt - "terroristid" ei sõida enam 12,7 relvastatud kalalaevaga, vaid mõne suurema sõjalaevaga, mis üllatuslikult on saanud endale piirivalve tunnused, värvitud valgeks (meenutamaks ÜRO-d) ja hiigelsuured kirjad "Coast Guard". Meenutage kasvõi Metallisti juhtumit.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Nagu Hormuzi väina intsident näitab oli suureks abiks hoopis UAV, millega USA jäädvustas eeldatava diversioonigrupi poolt paigaldatud lõhkemata magnetmiini hilisema eemaldamise. Aasovi intsidendi või ka Kohvri jõuga Venemaale viimise puhul oleks UAV või droonivideo juba nn. pool võitu. Pealegi 15 meetrine RIB sobib UAV lennutamiseks hästi, ainult maanduda on keeruline

Noh, ega Hamina-taolisel alusel pole ka seda maandumisruumi ahtritekil. Sellisel juhul kasutatakse langevarjuga maandatavat UAV-d, mis maandatakse vette aluse ligidal ja õngitsetakse sealt välja. Igasugu terroristliku elemendi jälgimisel on oluline vargsus - mida suurem ja sõjakam alus, seda vähem vargsem see on, ilmumisel lõpetab element lihtsalt oma tegevuse. Suurem alus ilmub silmapiirile varem ja sellega on elemendi eelhoiatus suurem. USA suuremate droonide edu taga Afganistanis on lihtsalt silmapaistvalt hea optika, mis võimaldab vaadata kilomeetrite taha ja saada sealt ülihead pilti, kust vaadeldav drooni ei näe ega kuule. Iseenesest on lennumasin aga üsna kerglennuki klassist lennuomadustega. Predatori või Reaperi lennutamiseks jääb isegi fregatt väikseks.

Droonide küsimus on rannikumere kaitsmisel aga täiesti õigustatud. Lihtsalt 150-200 kmh lennates ja omades taolist optikat on võimalik kiiresti katta palju suurem ala kui mistahes laevaga. Küsimus tekib pigem vantide õhutõrjega, sest selline Cessna-masti lennumasin pole õhutõrjele just eriti keeruline sihtmärk. Ja muidugi igivana küsimus, kuidas õnnestub kaitsta drooni juhtimis- ja infoedastuse sidekanalit vastase segamise eest. Muidu kaaperdatakse see droon ja pärast näidatakse kuskil Moskvas pressikal kõigi naeruks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.