Lisan laevaehituslike arutelude vahele pisut paranoiat.
Viiskümmend kirjutas:
Jah, aga neid vastusamme rahuaja ülbamisele teevad ikkagi poliitikud ja diplomaadid. 2018. a Aasovi merel korraldatud provokatsiooni vastusamm ootab USA kongressis hetkel vastuvõtmist (Ukraina abipaketti lisati ka rannakaitse raketi- ja relvasüsteemid annetamine) ning ka need 24 meremeest on endiselt vaja kuidagi vangist kätte saada.
Kriku kirjutas:
Tõenäoliselt peeti ikka välja kuulutamata blokaadi silmas, mitte piraatlust. Otsese piraatluse puhul on vahetu reaktsioon niisama problemaatiline kui Kohvri juhtumilgi: eelhoiatust ei ole ning selleks ajaks, kui keegi appi jõuaks, oleks pätid ammu oma territoriaalvees kui mitte sadamas.
Välja kuulutamata hübriidsõjaga kaasneva blokaadi puhul on IMHO peamine lootus liitlastel - et nende laevad tulevad merevabaduse edendamise loosungi all blokaadist läbi töllerdama. St. meie ainsal eelisel Ukraina ees - NATO liikmelisusel.
Sellise blokaadi Aasovi merel nagu me praegu näeme muudab võimalikuks ikkagi Krimmi okupeerimine, mis annab selleks nii baasid kui hetkel de facto territoriaalvee. Soome lahe või veel keerulisem, kogu Eesti blokeerimist peaks venelased hakkama päris lambist teostama palju suuremal alal ning rea kolmandate riikide territoriaalvee vahetus läheduses. Eesti merelt blokeerimine oleks puhttehniliselt suurusjärkudes keerulisem projekt kui Aasovi mere sigadused.
Eesti territoriaalvetes või majandusvööndis võivad lisaks piiririkkumistele ja ahistamisele juhtuda igasugused pahad asjad: mererööv (Arctic Sea 2009), mingi laev võib saada ära uputatud (Metallist Narva lahes 1940) või lihtsalt uppuda (Estonia) või võib keegi kas laevateedele või laevadele miine paigaldada (Pärsia laht Iraani-Iraagi sõja ajal, Huthi mässulised, Omaani laht 2019), mõni laev võib Paldiski, Muuga või Sillamäe sadamasuu ees põigiti kuivale jääda (Kertši väin 2018), keegi võib läbi traalida Eestit Soomega ühendavad elektri- või Rootsiga ühendavad sidekaablid (Läti 2014), keegi võib saboteerida või ainult ähvardada saboteerida Nordstreami gaasitoru ja loomulikult peab Venemaa nii tähtsat infrastruktuuri kaitsma (Krimmi sild), tekkida võib laiaulatuslik keskkonareostus jne. Pahategijad jääks loomulikult tundmatuks, aga see annaks võimaluse väita, et Eesti ei suuda oma merealas julgeolekut tagada ja Balti laevastik või FSB peab oma õla alla panema. See annaks juba võimaluse laevaliiklust kontrollida, peatada, läbi otsida ja vajadusel ümber suunata. Varsti saab iga reeder aru, et valiku korral on mõistlik sõita Ust-Lugasse, mitte Paldiskisse. Kui merekaubandus seisma ei jää, siis prahi- ja kindlustushinnad (st ka ekspordihinnad ja kõik hinnad poes) tõusevad kindlasti (Aasovi meri ja Marjupol). Ilmselt juhtuvad kõik need pahad asjad mitte isoleeritult, vaid kombinatsioonis survega maa peal, majanduses ja diplomaatias.
Mingi Eesti organisatsioon peab suutma sellises olukorras reageerida või vähemalt selle fikseerida.