Tsiteeri:
Läinud pühapäeval käisid Jerjomin ja Hirschon taas lennuki leiukohas. Hirschonile hakkas seal silma üks veidi templisinist värvi savitükk. Täpsemal uurimisel selgus, et savitükk oli määrdunud lenduri komsomolipileti (NSV Liidu noorteorganisatsiooni pilet) templivärvist. «Tõstsime siis selle savihunniku kiht kihi haaval ettevaatlikult ümber,» selgitas Hirschon.
Hukkunud lenduri komsomolipileti tükid, mille põhjal õnnestus lenduri isik kindlaks teha.
Nende töö viis sihile, sest hunnikust tuli välja hulgaliselt lagunenud pileti tükke, millelt neid kokku pannes õnnestus välja lugeda lenduri eesnimi ja isanimi, kuid perekonnanimest olid loetavad vaid neli esimest tähte. Piletil seisis nimi Konstantin Mihhailovitš Andr. Hiljem Vene sõjaajalooarhiivides otsides viis Jerjomin otsad kokku ning tegi kindlaks, et hukkunud lendur oli 21-aastane Konstantin Andrejev, kes tulistati õhulahingus Tartu lähistel alla 17. septembril 1944. aastal.
Tsiteeri:
Arhiivimaterjalidest ilmus välja ka lahingu seletuskiri, kus lahingust õhuväebaasi naasnud leitnant Korobkin andis aru, mis tol saatuslikul päeval Tartu lähistel juhtus (vt lisalugu).
Lisaks komsomolipiletitükkidele õnnestus Jerjominil ja Hirschonil pühapäeval leida hulk lendurile kuulunud esemeid. Leidudest tähelepanuväärseimad olid revolver ja vöö. Kusjuures vöö siseküljel olid ka lenduri initsiaalid A. K. Veel ilmusid leiukohast välja pilotka, nahkkinnas ja rahakoti jäänused, kus olid sees mõned kopikad ja kaks sajarublast obligatsiooni.
Pühapäevase otsingu käigus ilmusid välja lenduri säilmed, need on praegu Eesti sõjamuuseumi arheoloogi Arnold Undi juures riiulis. «Kui õnnestub omaksed leida, siis saadame säilmed Venemaale, kui ei, maetakse need Eestis vene sõjakalmistule,» sõnas Unt.
Jerjomin sõnas, et tegeleb hukkunud lenduri sugulaste otsimisega, kuid see on üsna keeruline, et mitte öelda võimatu ülesanne. «Tegu oli üsna noore mehega, seega ei pruugi tal lapsi olla,» lisas ta. Sõjaväeteenistusse läks ta 1941. aastal ehk 18-aastase noormehena.
Tsiteeri:
17. september 1944. Aru annab lahingus osalenud leitnant Korobkin.
Neli lennukit (Jak-9) asusid teele kell 13.25 Adistelt, et katta hävituslennuki Il-2 teekonda.
Kell 13.50, kõrgusel 3000 meetrit, kohtusid lennukid Tartust kirdes kuue Saksa hävituslennukiga FW 190.
Kaks Saksa lennukit ründasid IL-2 ja neid katnud hävitajaid. Lendurid Gazer ja Nešin lõid rünnaku tagasi.
Teine paar hävituslennukeid FW 190 lendasid vastu päikest 400 meetrit kõrgemal. Need ründasid Il-i julgestanud hävitajaid, mida juhtisid Korobkin ja Andrejev.
Märganud ründajaid, pööras leitnant Korobkin järsult ringi ning andis tuld Saksa hävitajatele, mille peale lennuk lahkus ja taandus oma territooriumile.
Sellest paarist teisel Saksa lennukil FW 190 õnnestus võtta nooremleitnant Andrejevi lennuki sappa ja 200 meetri kauguselt anda pikk valang. Rünnaku tagajärjel hakkas Andrejevi lennuk järsult alla kukkuma.
Kolmas paar Saksa lennukeid, mis lendasid 600 kuni 1000 meetrit teistest kõrgemal, lahingusse ei astunud.
Lahingu kaotus tulenes sellest, et Andrejevil puudus piisav ettevalmistus ja tähelepanelikkus. Ka oli põhjuseks nooremleitnant Andrejevi vähene õhulahingukogemus.
Allikas: Venemaa sõjaajalooarhiiv
https://tartu.postimees.ee/6726462/pisi ... 1530278500